See asi on vist ikka rohkem kinni valimissüsteemis .
Kui Eestis teha Riigikogu valimistel 101 valimisringkonda ja nn. võitja võtab mandaadi (first-past-the-post voting ) oleks ka Eesti kahe-partei süsteemi tekkimine vältimatu. Ilmselt mahuks sinna ka kolmas või neljas partei mõne mandaadiga,( kes neid maaringkondi teab, kes seal võidab ja venelased valiks ikka Keski) kuid nad ei puhuks pilli kui just vahekord kahe suure vahel poleks väga tasavägine ja üks neist ei saavutaks kindlat enamust. (Liberaaldemokraadid UK-s pole just sageli võimu juurde pääsenud ja USAs on ikka alati kahe suure partei võitlus, ehkki on ka rida väiksemaid . )
Taagepera juhendamisel tehtud praegune valimisüsteem aga sisuliselt välistab kahe suurpartei järelejäämise nagu USA-s ja UK on. Ja pole näha, et keegi tahaks seda muuta.Isegi kui saadakse pisike osa sellest parlamendi marjamaast, see ikkagi parem kui mitte midagi.
Mõnes mõttes hea, teises jälle halb, et koalitsioonide moodustamiseks peab koalitsioonilepe võrreldes parteide valimiseelse programmiga võrreldes väga suuri muutusi läbi tegema.
Samas pole see kindlasti kõige tähtsam asi valimiste juures. Kõige tähtsam on valimiste ausus, kooskõlas olemine põhiseadusega ja läbipaistvus / kontrollitavus .
Ma ei riski ennustada, missugune oleks parteimaastik Eestis kui meil olekski ainult ühemandaadilised ringkonnad ja first past the post süsteem.
Ilmselt jääks üks suurpartei, kelle ideoloogia oleks vasakliberaalne, globalistlik, woke, DEI jne ning praktika tingimusteta allumine Brüsseli direktiividele ning kes lausa loeks kõrgete ülemuste soove silmist ja püüaks neid agarasti täita. Neid isikuid, kes alati arvavad, et ärme nüüd jonni, teeme ikka seda, mida ülemused nõuavad muidu saame karistada, kuidagi saame hakkama, saime isegi siis Karl Vaino, Konstantin Lebedev ja Rein Ristlaan siin neid tollaseid ülemusi esindasid… oli siis rohkesti ja on ka praegu kui pealegi kõrgemalt poolt pudeneb ka nati raha igast vajalike või ebavajalike asjade tegemiseks.
Ja siis teine suur partei rahvuslik-kodanliku joonega, mis väärtustaks rohkem eestlaste huve, Eesti kodaniku huve, ajaks näpuga järge põhiseaduses ja võtaks tõsiselt ka selle preambulit ja just seetõttu vastustaks ülemuste poliitikat Brüsselis kui see pole nende arvates Eesti rahva ja rahvusriigi huvides. Isegi siis kui meid taolise poliitika tõttu hakatakse rahaliselt karistama .
Kuid kuna see majoritaarne valimissüsteem on Eestis puht teooria / fantaasia, siis sügavamale neis prognoosides minna ei maksagi, et kes ja kuidas ühinavad kui see teoks saaks.
