Lätis on süsteem, et kui 10% hääleõiguslikest kodanikest annab allkirja, siis korraldatakse referendum, kus küsitakse kas korraldada erakorralised valimised.
Sellise referendumi võib korraldada iga 6 kuu tagant, välja arvatud parlamendi esimene ja viimane aasta.
Paragrahv 14.
See seletab, miks Läti valitsus nii kergesti iga jamaga kaasa ei lähe. Vähemalt on mingi vastutus valijaskonna ees.
Valimised.ee andmetel on Eestis hääleõiguslike kodanike arv 27.02.2023 seisuga 965 555 valijat
Mis analoogia põhjal rusikareeglina tähendakski, et 100 000 allkirja kokkusaamisel peab valitsus korraldama rahvahääletuse erakorraliste valimiste asjus.
Paraku pole Eestis taolist seadust.
Eestis tähendab mingite allikrjade kogumine lihtsalt palvekirja esitamist. Umbes nagu 19.saj keskel Eesti talupojad otsisid mõne kirjaoskaja mehe ja saatsid palvekirja isakesele tsaarile Peterburi selle kohta kuidas Anija mõisnik talupoegadele ülekohut teeb ja neilt orjatööga viimsed elumahlad välja pressib. Mille peale isake tsaar ei teinud midagi, kuid kaebus jõudis ringiga mõisnikuni tagasi, kes lasi ülbetele ja laiskadele maameestele, kes ei viitsinud härra jaoks piisavalt tööd teha, usinust ja tööisu mõisatallis tagumiku kaudu pähe taguda.
“Maha, ja 50 soolast talle !”
Võin kihla vedada, et peale seda läks meestel kaebamise isu üle ja tööisu tuli tagasi
Maul halten und weiter dienen ! nagu kirjutas hiljem üks klassik
Ma ei ole eriline konstitutsioonitundja, aga olen saanud aru, et konstitutsiooni muutmiseks on kolm varianti 1. läbi riigikogu kahe koosseisu. 2. vähemalt 80% ühe riigikogu liikmete häältega. 3. Läbi rahvahääletuse.
Küsimus. Kuidas ja kes sellise rahvahääletuse algatada saab?
Minu teada on siin selline kaval lõks, et rahvahääletuse konstitutsiooni muutmiseks saab algatada Riigikogu. Ja kui muudatus läbi kukub, peab Riigikogu laiali minema ja tulevad erakorralised valimised. Mõtle nüüd ise 3 korda … palju on tõenäosus, et keegi “algatab”. Ühe korra on meil “algatatud” – EUsse astumiseks. Aga siis puges Ametlik Propaganda ka seitsmest nahast välja, et see hääletus läbi läheks.
Uus pettumus- enne lootustandvana tunduv perearstist- minister Joller on ka partei peajoone poolt ära kodustatud. Näitas äsja ETV-s oma truualandlikkust ametihüvede hoidmiseks. Max häbi talle ravirahva poolt !
Kui me ei oleks EU-sse/ EL’i astunud, siis oleksime juba mitu aastat tagasi olnud liidetud idapool oleva riikide liiduga ning suurema tõenäosusega ei toimuks meil sõjalised õppused mitte NATO riikide sõjaväelastega, vaid veremaa sõjaväelaste kirsad tambiks meie murukamarat …
ehk EU/EL’i liitumise hääletuse ajal oli tegelikult lihtne valik - kas otsime liitu lääneriikidega või oleme varsti liidetud idanaabriga … teise variandi tõenäosus on jätkuvalt nullist suurem aga siiski kordades väiksem, kui see nö. iseseisva so. EL’ist väljas oleva Eesti riigi puhul oleks olnud.
Ma pakuks, et see on pigem seotud NATOs olemisega, mitte ELs.
Samas pikas perspektiivis on EL kasulikuks osutunud, kuna kohalikud poliitikud omapead suudaks veelgi rohkem kahju tekitada.
Õnneks jah EL siiski mingil määral ohjeldab Eesti valitsejaid. Ilma EL liitumiseta oleksime arvatavasti nagu Moldova või 2014. aasta eelne Ukraina või tänane Venemaa. Meenutuseks, kuidas päts 1934 Eestis parlamendi laiali saatis ja diktatuuri kehtestas.
Ma ei sihtinud oma teksti eriti EU vastu. Pigem on meil tõenäosus, et Riigikogu algatab rahvahääletuse umbes võrreldav sellega, et kui 9/10 šanssi on RK kasuks (Ettepanek läheb läbi) siis võib olla hakatakse rahvahääletuse korraldamise peale mõtlemisest mõtlema. Võib-olla. Keegi ei hakka ju endal vabatahtlikult vaipa alt tõmmama.
Ma pole kindel, kas ma isegi… mitte, et ma üldse kaaluks sellist karjääri, aga 4-jaks aastaks tööturult eemale, mingit surmigavat jahumist kuulama. Krt. ma enne lähen 4-jaks aastaks täiendavat kõrgharidust omandama Maailma Kõige Igavamale Erialale.
Ja jällegi… oletame, et ma mingis äärmises ajulühise hoos liitun mõne erakonnaga ja kukun kandideerima. Ja mingi IME läbi topitakse mind nimekirjas esimeseks ja veel suurema IME läbi osutun valituks. Kas ma kohe, esimese asjana, kukuks endal sellestki “töökohast” vaipa ise alt ära tõmbama. Justkuinagu… eeee… ei tahaks.
Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat on Urmas Sõõrumaa. Tallinna koolide rendile andmise teema ning US ärihuvid, mis on seotud Tallinna linnaga, ei paista kedagi enam huvitavat. OTSEPILT | Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat on Urmas Sõõrumaa - Delfi
Sõõrumaa linnapeakandidaadina on sama mis ühe poplaulu refrään, et “auto on sul, aga linn on minu !”
Seda kõike on nii piinlik näha. Eks KOV-i valimised saavad olema tõehetk.
2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Urmas Sõõrumaa Edgar Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas ning sai 734 häält
Urmasel on Tallinnas suured huvid, ikka väga suured huvid, a kas ta ei “karda”, et ei osutu sügisel taasvalituks
„Reformierakond on teinud ettepaneku, et Urmas Sõõrumaa võiks tänaste koalitsioonipartneritega kohtuda. See on läbinähtav käik, et legitimeerida koostööd Keskerakonnaga. Kuna kõik saavad aru, et tänased partnerid ei ole Reformierakonna ettepanekuga nõus, siis püüab Reformierakond veenda avalikkust, et nad olid sunnitud Keskerakonna võimule tooma, ehkki kohe üldse ei tahtnud. Ehkki just Reformierakond lõhkus toimiva koalitsiooni ja tegi kokkuleppe Kõlvartiga,“ märkis ta sotsiaalmeedias avaldatud postituses.
Keegi veel ei uskunud et reffid on kesikutega ühe pee 2 kannikat?
Miks nad nii keeruliseks asja ajavad.
Retardierakond tundub suht desperate olema
Võimalus kõigile avaliku elu tegelastele - “mulle ka pakuti linnapea kohta” 
Praeguses julgeolekuolukorras ja Venemaa üha suurema agressiivsuse taustal tekitab peaministrierakonna selline käitumine kindlasti teatavaid küsimusi:
“Reformierakond tõmbas viimasel hetkel pidurit kavale põhjalikult muuta vene kultuurikeskust.”
Kuid milleks peaks Sõõrumaal seda jampsi vaja olema ? Tallinna linna juhtimisest ( kui see pole just ainuvalitsus nagu Savisaarel oli ), tuleb ainult paksu pahandust, peavalu ja stressi.
Pealegi on tal seal huvide konflikti oi kuipalju.
Võib isegi paragrahvi endale kaela saada .
