Rail Baltica

priitp,
Vaba maa, tee ära!

Küsimus on ka selles, et mis on omahind? Kopteril tasub viimase hetke piletit müüa kuni hinnani, mis katab lisanduva kütusekulu tühja koha täitmisest, kuna kopter juba niikuinii on olemas, lendab ja meeskonna töötunnid on ka kinnimakstud.

Puhtalt viimase hetke pakkumisi müües või supersooduskampaaniaid tehes ei pea ükski liin kaua vastu. Seepärast pole mõtet ka viimase hetke hindasid tasuvusarvutuste aluseks võtta, vaid ikka keskmisi hindu.
Kas keegi suudab siin tsiteeritud raporti leida: Teadlased: Soome-Eesti tunnel tasub end ära ??
peab 1 nendest olema, seal on u. sellisel teemal dokumente:
http://www.merikotka.fi/julkaisut.php
täpsemalt vist see: http://www.merikotka.fi/stoca/EMA.pdf

Delfi: "Uurijate arvates ei ole tunnel mingil tingimusel äratasuv lahendus normaalolukorras, kuid kriiside puhul tooks see kulutatud raha tagasi" Kas kriisiolukordi võetakse kusagil aluseks millegi ehitamisele mis normaaloludes mõttetu on? Sõjaväerajatised?
Võibolla on mõeldud näiteks seda, et kui hiigelsuur meteoriit Maad tabab ja õues seejärel 2 aastat tuumatalve ennustatakse, võib sinna tunnelisse 0,5MEUR/tükk pileteid müüa küll. Selles mõttes adekvaatne selgitus.
tüng, viimase pakutud lingi taga olev uurimus on vale, see millest meedia räägib on alles pooleli.

HS: Tutkijat ehdottavat, että satamalakkojen aiheuttamat vahingot otettaisiin mukaan Suomen ja Viron välisen merenalaisen tunnelin kustannuslaskelmiin 30 vuoden tarkastelujaksolla. Siten saataisiin vertailutietoa nykyisiin kustannusarvioihin, joiden mukaan tunnelin rakentaminen maksaisi kuusi–seitsemän miljardia euroa.
Uutta kustannuslaskelmaa esitetään Turun yliopiston, Lappeenrannan teknillisen yliopiston, Merikotka-tutkimuskeskuksen ja Viron Meriakatemian laajassa, vielä keskeneräisessä tutkimuksessa, jonka rahoittavat Euroopan unioni, Viron Meriakatemia, Huoltovarmuuskeskus ja Varsinais-Suomen liitto.
Kallas: Eestis võiks olla 200 km/h sõitvad kiirrongid

Ma ei saa sellest aru: "Eesti on oma kohustused Rail Baltica investeerimise osas täitnud, kinnitas Kallas. "Nii et Rail Baltica projekt kui selline liigub. Aga vaevalt, et seal hakkab kunagi liikuma mõni kiirem reisirong.". Eespool mainib, et miks mitte 200km/h reisirong.

KUI Rail Baltica tuleb, AGA reisironge ei tule, SIIS saab ju ainult kaubarong tulla. KUI tuleb kaubarong, siis peaks käiku minema Pärnu marsruut*.

*Rail Baltica raudtee teostatavusuuring, Euroopa Komisjon Regionaalpoliitika Peadirektoraat ´07.


Rail Baltica trass no 3 - Pärnu
Hispaanias Zaragozas on hetkel käimas TEN-T päevad. Sealt huvitav rõhuasetus: Key European transport projects given boost at TEN-T Days

Three key European transport projects ranging from the Baltic countries to the Iberian Peninsula have today been given a boost by the signing of three Memorandums of Understanding. The signing of these documents by the Member States involved and with the endorsement of European Commission Vice-President Siim Kallas and the European coordinators for the Trans-European Transport Network (TEN-T) demonstrates their commitment to carrying out these projects as fast and as efficiently as possible. The three projects are the Rail Baltica, running from Estonia to Poland, the high-speed lines linking France, Spain and Portugal and the key East–West railway axis Lyon–Turin–Trieste–Ljubljana–Budapest.

Priority Project 27 — Rail Baltica — not only brings Baltic countries closer together, but also improves links to central Europe and Scandinavia. The act was signed by Cezary Grabarczyk for Poland, Arūnas Štaras for Lithuania, Aivita Lublina-Golmane for Latvia, Eero Pärgmäe for Estonia, Mikael Nyberg for Finland, Siim Kallas and the European coordinator Pavel Telička.


Ülejäänud 30 prioriteetset TEN-T telge
Rail Baltica pdf viskab errori viimase lingi taga aga paistab üldskeemi järgi,et teekond läheks läbi Rakvere ja Tartu?
Ja maanteede ehitust ei olegi siinkandis plaanis ilmselt, vähemalt mitte prioriteetsena, loodetavasti via baltica ka ikka edeneb kuidagi.
Poolast võiks kuidagi lihtsamalt läbi saada oma autoga.
Jah, praeguse hetkeni on absoluutselt igal pool Rail Balticana käsitletud trassi variandi esimest paketti (kõige aeglasem = kõige mõttetum :D).
Re: öörongiga euroopasse
Lonely Planet: Europe's eight best night trains
Olen soitnud oorongiga Pariisist Rooma. Ei ole nii lahe kui yldiselt arvatakse, mingit Oriental Expressi meeleolu voi Hercule Poirot'st tuttavat fiilingut kyll ei tekkinud. Kupeed on vaiksed uberikud, kus ringigi ei mahu poorama, Alpidest labi soites oli pime nagu kotis, nii et mingit voimalust maailisi vaateid nautida pole. Restoran oli nii ja naa, glamuuri pole, mingit Moskva rongi stiilis viinaviskamist muidugimoista samuti mitte.
Samal ajal jõudis Leedu järeldusele, et on huvitatud uue, Euroopas kasutuses oleva laiusega raudtee rajamisest marsruudil Tallinn–Pärnu–Riia– Bauska–Panevežys–Kaunas ja andis rohelise tule tasuvusuuringule, mille koostab Suurbritannia konsultatsioonifirma Aecom.


Esialgu pidi Rail Baltica kolmanda etapi ehitusvõimaluste aruanne esitatama juba 31. märtsil, kuid Leedu võetud mõtlemisaeg marsruudi kinnitamiseks lükkab selle edasi 31. maile. Euroopa Liidu eelisprojektide hulka lülitatud Rail Baltica uurimus maksab 396 000 eurot, millest poole kannab EL ja teise poole osalevad riigid.
http://www.epl.ee/artikkel/594785
Kopeerin siia jälle oma vana postituse:

Teoreetiline ajagraafik, Rootsi X2000 rongide liiklusekiiruse põhjal:

Tallinn - 07.00 väljumine
Pärnu - 07.45 saabumine
Pärnu - 07.50 v
Riia - 9.00 s


Riia - 9.05 v
Panevezys - 10.00 s
Panevezys - 10.05 v
Kaunas - 10.30 s
Üsna ambitsioonikas graafik.Nüüd tuleb veel välja mõelda kas seda ambitsiooni õhutada või pärssida. Ootame 31 mai
Venelastel ka suured plaanid. Tahavad oma rööpme laiusega jõuda Viinini.
http://eng.rzd.ru/isvp/public/rzdeng?STRUCTURE_ID=15&layer_id=4839&refererLayerId=3920&id=105695

Speaking about the implementation of the project to extend a broad gauge 1520mm line to Bratislava and Vienna, for example, Simpson noted that the countries involved had still to identify the possible cargo base, the expected volumes and how the project would be financed.

Valmimas on Rail Baltica tasuvusuuring

Uuringu tõstis esile tänasel pressibriifingul Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, kelle sõnul on selle tulemused ülimalt positiivsed. Tema sõnul pole projektile kuluv summa ka utoopiline vaid reaalselt tehtav.

Samas ei tahtnud Kallas uuringust täpsemalt rääkida. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressinõunik Rasmus Ruuda märkis, et mida transpordivolinik näha võis oli uuring mustand. Terve uuring valmivat kuu pärast, misjärel selle tulemused ka avalikuks tehakse.
VIDEO: Siim Kallas: Raudteeühendus Euroopaga on kordades odavam kui paar Alpide alust tunnelit

Euroopa Liidu transpordivolinik Siim Kallas ütleb Delfile antud videointervjuus, et värske uuring osutab Eestist Varssavisse viivale korralikule raudteeühendusele mõistlikku hinda.

Siim Kallas, kas rahulduda raudteeühenduse loomisel ülejäänud Euroopaga praeguse rööpmelaiusega või ehitada kohe välja nn Euroopa laius?

“See teine variant ei ole lootusetu. Seni olen kuulnud võimalikke maksumusi ja need summad olid astronoomilised. Aga selles [äsja valminud Euroopa Liidu lõuna-põhja-suunalise raudteeühenduse rajamise uuringus] on täiesti realistlikud võimalused.

Kui me mõtleme, et Alpide alla ehitatakse mitut tunnelit, mille maksumus on paarkümmend miljardit, siis see projekt Tallinnast Berl… Tallinnast Varssavini pigem, on suurusjärgu võrra väiksem.”

------------------------

See ei jäta küll mingit kahtlust. Kallas on oma käes hoidnud mingit uut analüüsi mille põhjal kiire ühendus Euroopaga on võrreldes varasemate prognoosidega kas mõistliku hinnaga või on projekt ise nii tasuv, et tasub ehitamist. Kui Kallas nägi Aecomi analüüsi eelvarianti, siis hiljemalt kuu pärast saab Rail Balticu osas selguse.
Arvan, et uus raudtee Tallinn-Pärnu-Riia on üks mõistlikumaid investeeringuid mis Eesti riik saaks üldse teha. Loodan et ei arvestata vaid tänapäevast liiklust Tallinna ja Riia vahel, kuna raudtee olemasolu tõstaks kordades nõudlust sellel "liinil". SKP-mõju oleks küll Lätis veel suurem kui Eestis.
Mugav ja vaikne kiirrong Tallinn-Riia suunal (no mingist bullet-rongist pole nagunii mõtet unistada) võiks ka üsna edukalt lennukiga konkureerida. Teel ollakse küll ajaliselt tahestahtmata kauem kui lennukiga, kuid arvestades lennureisi täiendavaid ebamugavusi (varase check-ini nõue, turvakontrollid, füüsiline ebamugavus lennukis, internetivõimalus rongis + muu funktsionaalsus), võib rong olla täiesti konkurentsivõimeline variant. Eeldus on muidugi see, et ei ole mingit rongivahetust vms jura.

Eriti peaks asi sobima neile, kel on vaja tõepoolest Riiga saada, mitte RIX-ile, et sealt edasi lennata.