Oh Mooses küll,
see oli mõtlemiseks toodud, aga kuna see võime sul puudub, siis mõtlen sinu eest - mis oleks kui tooks 12 kohaliste asemele 24 kohalised kopterid ja mitte 2, vaid 20 ja paneks nad Hel-Tal sõitma. Kui kopterid oleks täis, siis piletihind langeks sealt 49 pealt äkki veel kõvasti (mis ilmselt polnud kah miski eriti alla omahinna), kas oleks võimalik, oleks hea diil, tapaks tunnelimõtte eos?
raulir,
tegelikult on 1,5 - 2 tunnine kiirlaev vägagi konkurentsivõimeline Soome lahel võrreldes lennukiga. Arvestades varajast check-ini nõuet, turvakontrolli ning seda, et Soomes asub lennuväli Vantaal, mitte Helsingis, siis sama väljumisaja korral peaks Tallinnast Helsingisse laevaga küll kiiremini jõudma kui lennukiga. Samaks väljumisaja puhul peab lennuki puhul varem liigutama hakkama ning lisaks ajakulu Helsingisse jõudmiseks. Tõsi, Stockholmiga juba teine lugu.
tegelikult on 1,5 - 2 tunnine kiirlaev vägagi konkurentsivõimeline Soome lahel võrreldes lennukiga. Arvestades varajast check-ini nõuet, turvakontrolli ning seda, et Soomes asub lennuväli Vantaal, mitte Helsingis, siis sama väljumisaja korral peaks Tallinnast Helsingisse laevaga küll kiiremini jõudma kui lennukiga. Samaks väljumisaja puhul peab lennuki puhul varem liigutama hakkama ning lisaks ajakulu Helsingisse jõudmiseks. Tõsi, Stockholmiga juba teine lugu.
priitp,
Vaba maa, tee ära!
Küsimus on ka selles, et mis on omahind? Kopteril tasub viimase hetke piletit müüa kuni hinnani, mis katab lisanduva kütusekulu tühja koha täitmisest, kuna kopter juba niikuinii on olemas, lendab ja meeskonna töötunnid on ka kinnimakstud.
Puhtalt viimase hetke pakkumisi müües või supersooduskampaaniaid tehes ei pea ükski liin kaua vastu. Seepärast pole mõtet ka viimase hetke hindasid tasuvusarvutuste aluseks võtta, vaid ikka keskmisi hindu.
Vaba maa, tee ära!
Küsimus on ka selles, et mis on omahind? Kopteril tasub viimase hetke piletit müüa kuni hinnani, mis katab lisanduva kütusekulu tühja koha täitmisest, kuna kopter juba niikuinii on olemas, lendab ja meeskonna töötunnid on ka kinnimakstud.
Puhtalt viimase hetke pakkumisi müües või supersooduskampaaniaid tehes ei pea ükski liin kaua vastu. Seepärast pole mõtet ka viimase hetke hindasid tasuvusarvutuste aluseks võtta, vaid ikka keskmisi hindu.
Kas keegi suudab siin tsiteeritud raporti leida: Teadlased: Soome-Eesti tunnel tasub end ära ??
peab 1 nendest olema, seal on u. sellisel teemal dokumente:
http://www.merikotka.fi/julkaisut.php
http://www.merikotka.fi/julkaisut.php
täpsemalt vist see: http://www.merikotka.fi/stoca/EMA.pdf
Delfi: "Uurijate arvates ei ole tunnel mingil tingimusel äratasuv lahendus normaalolukorras, kuid kriiside puhul tooks see kulutatud raha tagasi" Kas kriisiolukordi võetakse kusagil aluseks millegi ehitamisele mis normaaloludes mõttetu on? Sõjaväerajatised?
Delfi: "Uurijate arvates ei ole tunnel mingil tingimusel äratasuv lahendus normaalolukorras, kuid kriiside puhul tooks see kulutatud raha tagasi" Kas kriisiolukordi võetakse kusagil aluseks millegi ehitamisele mis normaaloludes mõttetu on? Sõjaväerajatised?
Võibolla on mõeldud näiteks seda, et kui hiigelsuur meteoriit Maad tabab ja õues seejärel 2 aastat tuumatalve ennustatakse, võib sinna tunnelisse 0,5MEUR/tükk pileteid müüa küll. Selles mõttes adekvaatne selgitus.
tüng, viimase pakutud lingi taga olev uurimus on vale, see millest meedia räägib on alles pooleli.
HS: Tutkijat ehdottavat, että satamalakkojen aiheuttamat vahingot otettaisiin mukaan Suomen ja Viron välisen merenalaisen tunnelin kustannuslaskelmiin 30 vuoden tarkastelujaksolla. Siten saataisiin vertailutietoa nykyisiin kustannusarvioihin, joiden mukaan tunnelin rakentaminen maksaisi kuusi–seitsemän miljardia euroa.
Uutta kustannuslaskelmaa esitetään Turun yliopiston, Lappeenrannan teknillisen yliopiston, Merikotka-tutkimuskeskuksen ja Viron Meriakatemian laajassa, vielä keskeneräisessä tutkimuksessa, jonka rahoittavat Euroopan unioni, Viron Meriakatemia, Huoltovarmuuskeskus ja Varsinais-Suomen liitto.
HS: Tutkijat ehdottavat, että satamalakkojen aiheuttamat vahingot otettaisiin mukaan Suomen ja Viron välisen merenalaisen tunnelin kustannuslaskelmiin 30 vuoden tarkastelujaksolla. Siten saataisiin vertailutietoa nykyisiin kustannusarvioihin, joiden mukaan tunnelin rakentaminen maksaisi kuusi–seitsemän miljardia euroa.
Uutta kustannuslaskelmaa esitetään Turun yliopiston, Lappeenrannan teknillisen yliopiston, Merikotka-tutkimuskeskuksen ja Viron Meriakatemian laajassa, vielä keskeneräisessä tutkimuksessa, jonka rahoittavat Euroopan unioni, Viron Meriakatemia, Huoltovarmuuskeskus ja Varsinais-Suomen liitto.
http://www.logistikauudised.ee/?ArticleID=73b29e05-dc9f-4d9d-a024-47dc39db4eae
"Rail Baltica esimeseks reaalseks ühenduseks võib saada Tallinn-Varssavi liin. Eesti osa suurprojektis on 1,3 miljardit krooni, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. "
"Rail Baltica esimeseks reaalseks ühenduseks võib saada Tallinn-Varssavi liin. Eesti osa suurprojektis on 1,3 miljardit krooni, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. "
Kallas: Eestis võiks olla 200 km/h sõitvad kiirrongid
Ma ei saa sellest aru: "Eesti on oma kohustused Rail Baltica investeerimise osas täitnud, kinnitas Kallas. "Nii et Rail Baltica projekt kui selline liigub. Aga vaevalt, et seal hakkab kunagi liikuma mõni kiirem reisirong.". Eespool mainib, et miks mitte 200km/h reisirong.
KUI Rail Baltica tuleb, AGA reisironge ei tule, SIIS saab ju ainult kaubarong tulla. KUI tuleb kaubarong, siis peaks käiku minema Pärnu marsruut*.
*Rail Baltica raudtee teostatavusuuring, Euroopa Komisjon Regionaalpoliitika Peadirektoraat ´07.
Ma ei saa sellest aru: "Eesti on oma kohustused Rail Baltica investeerimise osas täitnud, kinnitas Kallas. "Nii et Rail Baltica projekt kui selline liigub. Aga vaevalt, et seal hakkab kunagi liikuma mõni kiirem reisirong.". Eespool mainib, et miks mitte 200km/h reisirong.
KUI Rail Baltica tuleb, AGA reisironge ei tule, SIIS saab ju ainult kaubarong tulla. KUI tuleb kaubarong, siis peaks käiku minema Pärnu marsruut*.
*Rail Baltica raudtee teostatavusuuring, Euroopa Komisjon Regionaalpoliitika Peadirektoraat ´07.
Hispaanias Zaragozas on hetkel käimas TEN-T päevad. Sealt huvitav rõhuasetus: Key European transport projects given boost at TEN-T Days
Three key European transport projects ranging from the Baltic countries to the Iberian Peninsula have today been given a boost by the signing of three Memorandums of Understanding. The signing of these documents by the Member States involved and with the endorsement of European Commission Vice-President Siim Kallas and the European coordinators for the Trans-European Transport Network (TEN-T) demonstrates their commitment to carrying out these projects as fast and as efficiently as possible. The three projects are the Rail Baltica, running from Estonia to Poland, the high-speed lines linking France, Spain and Portugal and the key East–West railway axis Lyon–Turin–Trieste–Ljubljana–Budapest.
Priority Project 27 — Rail Baltica — not only brings Baltic countries closer together, but also improves links to central Europe and Scandinavia. The act was signed by Cezary Grabarczyk for Poland, Arūnas Štaras for Lithuania, Aivita Lublina-Golmane for Latvia, Eero Pärgmäe for Estonia, Mikael Nyberg for Finland, Siim Kallas and the European coordinator Pavel Telička.
Ülejäänud 30 prioriteetset TEN-T telge
Three key European transport projects ranging from the Baltic countries to the Iberian Peninsula have today been given a boost by the signing of three Memorandums of Understanding. The signing of these documents by the Member States involved and with the endorsement of European Commission Vice-President Siim Kallas and the European coordinators for the Trans-European Transport Network (TEN-T) demonstrates their commitment to carrying out these projects as fast and as efficiently as possible. The three projects are the Rail Baltica, running from Estonia to Poland, the high-speed lines linking France, Spain and Portugal and the key East–West railway axis Lyon–Turin–Trieste–Ljubljana–Budapest.
Priority Project 27 — Rail Baltica — not only brings Baltic countries closer together, but also improves links to central Europe and Scandinavia. The act was signed by Cezary Grabarczyk for Poland, Arūnas Štaras for Lithuania, Aivita Lublina-Golmane for Latvia, Eero Pärgmäe for Estonia, Mikael Nyberg for Finland, Siim Kallas and the European coordinator Pavel Telička.
Ülejäänud 30 prioriteetset TEN-T telge
Rail Baltica pdf viskab errori viimase lingi taga aga paistab üldskeemi järgi,et teekond läheks läbi Rakvere ja Tartu?
Ja maanteede ehitust ei olegi siinkandis plaanis ilmselt, vähemalt mitte prioriteetsena, loodetavasti via baltica ka ikka edeneb kuidagi.
Poolast võiks kuidagi lihtsamalt läbi saada oma autoga.
Ja maanteede ehitust ei olegi siinkandis plaanis ilmselt, vähemalt mitte prioriteetsena, loodetavasti via baltica ka ikka edeneb kuidagi.
Poolast võiks kuidagi lihtsamalt läbi saada oma autoga.
Jah, praeguse hetkeni on absoluutselt igal pool Rail Balticana käsitletud trassi variandi esimest paketti (kõige aeglasem = kõige mõttetum :D).
Re: öörongiga euroopasse
Lonely Planet: Europe's eight best night trains
Lonely Planet: Europe's eight best night trains
Olen soitnud oorongiga Pariisist Rooma. Ei ole nii lahe kui yldiselt arvatakse, mingit Oriental Expressi meeleolu voi Hercule Poirot'st tuttavat fiilingut kyll ei tekkinud. Kupeed on vaiksed uberikud, kus ringigi ei mahu poorama, Alpidest labi soites oli pime nagu kotis, nii et mingit voimalust maailisi vaateid nautida pole. Restoran oli nii ja naa, glamuuri pole, mingit Moskva rongi stiilis viinaviskamist muidugimoista samuti mitte.
Samal ajal jõudis Leedu järeldusele, et on huvitatud uue, Euroopas kasutuses oleva laiusega raudtee rajamisest marsruudil Tallinn–Pärnu–Riia– Bauska–Panevežys–Kaunas ja andis rohelise tule tasuvusuuringule, mille koostab Suurbritannia konsultatsioonifirma Aecom.
Esialgu pidi Rail Baltica kolmanda etapi ehitusvõimaluste aruanne esitatama juba 31. märtsil, kuid Leedu võetud mõtlemisaeg marsruudi kinnitamiseks lükkab selle edasi 31. maile. Euroopa Liidu eelisprojektide hulka lülitatud Rail Baltica uurimus maksab 396 000 eurot, millest poole kannab EL ja teise poole osalevad riigid.
http://www.epl.ee/artikkel/594785
Esialgu pidi Rail Baltica kolmanda etapi ehitusvõimaluste aruanne esitatama juba 31. märtsil, kuid Leedu võetud mõtlemisaeg marsruudi kinnitamiseks lükkab selle edasi 31. maile. Euroopa Liidu eelisprojektide hulka lülitatud Rail Baltica uurimus maksab 396 000 eurot, millest poole kannab EL ja teise poole osalevad riigid.
http://www.epl.ee/artikkel/594785
Kopeerin siia jälle oma vana postituse:
Teoreetiline ajagraafik, Rootsi X2000 rongide liiklusekiiruse põhjal:
Tallinn - 07.00 väljumine
Pärnu - 07.45 saabumine
Pärnu - 07.50 v
Riia - 9.00 s
Riia - 9.05 v
Panevezys - 10.00 s
Panevezys - 10.05 v
Kaunas - 10.30 s
Teoreetiline ajagraafik, Rootsi X2000 rongide liiklusekiiruse põhjal:
Tallinn - 07.00 väljumine
Pärnu - 07.45 saabumine
Pärnu - 07.50 v
Riia - 9.00 s
Riia - 9.05 v
Panevezys - 10.00 s
Panevezys - 10.05 v
Kaunas - 10.30 s
Üsna ambitsioonikas graafik.Nüüd tuleb veel välja mõelda kas seda ambitsiooni õhutada või pärssida. Ootame 31 mai
Venelastel ka suured plaanid. Tahavad oma rööpme laiusega jõuda Viinini.
http://eng.rzd.ru/isvp/public/rzdeng?STRUCTURE_ID=15&layer_id=4839&refererLayerId=3920&id=105695
Speaking about the implementation of the project to extend a broad gauge 1520mm line to Bratislava and Vienna, for example, Simpson noted that the countries involved had still to identify the possible cargo base, the expected volumes and how the project would be financed.
http://eng.rzd.ru/isvp/public/rzdeng?STRUCTURE_ID=15&layer_id=4839&refererLayerId=3920&id=105695
Speaking about the implementation of the project to extend a broad gauge 1520mm line to Bratislava and Vienna, for example, Simpson noted that the countries involved had still to identify the possible cargo base, the expected volumes and how the project would be financed.
Valmimas on Rail Baltica tasuvusuuring
Uuringu tõstis esile tänasel pressibriifingul Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, kelle sõnul on selle tulemused ülimalt positiivsed. Tema sõnul pole projektile kuluv summa ka utoopiline vaid reaalselt tehtav.
Samas ei tahtnud Kallas uuringust täpsemalt rääkida. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressinõunik Rasmus Ruuda märkis, et mida transpordivolinik näha võis oli uuring mustand. Terve uuring valmivat kuu pärast, misjärel selle tulemused ka avalikuks tehakse.
Uuringu tõstis esile tänasel pressibriifingul Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, kelle sõnul on selle tulemused ülimalt positiivsed. Tema sõnul pole projektile kuluv summa ka utoopiline vaid reaalselt tehtav.
Samas ei tahtnud Kallas uuringust täpsemalt rääkida. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressinõunik Rasmus Ruuda märkis, et mida transpordivolinik näha võis oli uuring mustand. Terve uuring valmivat kuu pärast, misjärel selle tulemused ka avalikuks tehakse.