Võib
Paraku on usaldusega riigi poolt kõlavate lubaduste vastu nii nagu on.
Võib
Paraku on usaldusega riigi poolt kõlavate lubaduste vastu nii nagu on.
Hahaa. Kõigepealt raiume, et piisab 2+1 küll, vaatamata oponentide arvamusele, et 2+2 ei tuleks väga palju kallim. Siis lubame 3 aasta jooksul kõik, kaasa arvatud juba valmis saanud käkerdised, 2+2 peale ümber ehitada.
Kristina Kallast tsiteerides, riigil on raha dohujaa.
HHLA ainuvõim Muugal on pigem needus. Kunagi sai kõvasti kontidega toimetatud ja aeg ajalt (DDU, DDP) kauba saatjad kirjutasid, et wtf see on, kuidas on Tallinnas euroopa kalleimad kondikäsitluse tasud, miks? Vastus: monopol, aastakümneid, lüpsavad nagu saavad.
Mujal sadamates maailmas on konkurents. Aga hinnavahe meretranspordi kasuks on nii suur, et RB ei suuda nkn laevandust asendada kui vähegi suuremad kogused vaja kesk-euroopasse v sealt siia saada.
Puhtalt õrritamise ja vereõhu tõstmise nimel jätan siia nendele, kes nuustakul end pariislasteks tahaks pidada: Eestis ei peakski 2+2 maanteid ehitama
21700 km tähendab, et Ukraina senise hinnaga dubleerimine Euroopa laiusega on sama maksumus kui RB maksumus …
Kumb siin on “ole reaalne” - kogu Ukraina raudteevõrgu dubleerimine Euroopa laiusega vs mõnisada km üherealist raudteed Balti riikidesse - sama maksumusega!?
Ja siis miski vanaema siin räägib Ukraina suurest korruptsioonist …
See on küll välja nopitud pealkiri (intervjuus räägiti paljust muust), aga tegelikult on Sirgi öeldu õige. Meie liiklusmahud ei õigusta normide järgi 2+2 maanteed või vähemalt ei õigusta seda Tallinn-Tartu või Tallinn-Pärnu kogu trassi ulatuses.
Nõus, milleks üldse teid ehitada ja neid hooldada, see ju täiesti kahjumlik tegevus - riigi raha kulub aga keegi ju otse teede kasutamise eest riigile ei maksa. Kulu suur aga tulu ei kusagil.
Oleneb milline see 2+2 on. Kui tee on selliselt väga kapitaalselt ehitatud, et iga ristmik on kahetasandiline ning põhimagistraaliga paralleelselt kulgevad veel mõlemal pool teed eraldi kogujateed, siis läheb muidugi asi väga kalliks ja hilisem hooldus läheb samuti kalliks.
Kui oleks aga 2+2 teed kus on tagasipöördekohad (U-turn) ja kus on kahetasandilised ristmikud ainult suuremate ristuvate teede puhul, siis ei tohiks see 2+2 nii palju kallimaks minna, võrreldes 2+1 teega.
Täiesti huvitav oleks teada, et mis võiks olla need kohad Tallinna-Pärnu maanteel mis võivad vajada kahetasandilisi ristmikke Ääsmäe ja Pärnu vahel, kui see Ääsmäe ristmik ise, Orgita ristmik (Märjamaa lähedal) ja siis edasi oleks kahetasandilised ristmikud juba Pärnu linna piires. Kõik ülejäänud liikluskoormuse saaks ära lahendada U-turnidega.
Ja kas Orgita ristmik ikka vajaks kahetasandilisust?
Natuke sõltub ju eesmärgist ka. Kui tahta teha “kiirtee sarnane tee” kus kiirus 110-120 km/h siis jah, vaja kahetasandilised ristmikud ehitada. Kui tahta teha lihtsalt neljarealist maanteed nt. 100 km/h kiirusel, kus saaks sujuvalt 85-ga sõitvast rekkast mööda sõita, siis pole neid kahetasandilisi nii palju vaja.
Üks mu päris hea sõps, kes elab nüüdseks 4-realiseks ehitatud tee lähikonnas oli sihuke 4-realiste tee fänn, et lase olla. Seda täpselt hetkeni, kuni tee valmis sai ja talle kohale jõudis, et Talnasse sõiduks (mida ta teeb vähemalt iga tööpäev), tuleb tal nüüd sõita esmalt 5 km kogujateed mööda Talnast teise suunda et tagasipöördevõimaluseni jõuda ja siis jälle seesama 5km neljarealist mööda tagasi, et uuesti oma majast möödudes ka päriselt kasulik liikumine peale hakkaks ning selle tõttu tuleb tal igal hommikul 15 min varem kell tirisema panna ja tanklasse tihedamalt raha jätta.
Kui projekte vaadata, siis ainuüksi Pärnu ja Are vahele on planeeritud kaks viadukti (Ares ja Nurmes). Kusjuures see Nurme oma on minu arvates täielik overkill
See ei ole üldse nii. Makstakse.
Tellijal on oluline vastutus kuid ebapädevus ja korruptsioon ringkaitses- projekteerijad loovad soodsaid lahendusi sõpsidele hankeks-rahapesuks jne- ebasobiv kooslus- alatu kuid pole riigialandlikke
Ma olen Läänes näinud vähemalt viiekorruselisi ja 3x5 km süsteeme, miks Eestis miski sellise kökatsiga lepitakse?
Sellel konkreetselt oleme ise ära eksinud.

Ausalt, mina ei näe mingit vahet, kas on 100 või 120, kui on 2 pärisuunalist rada. Pigem 100 on ökonoomsemgi.
Ise kisavad, et ei ole tee-ehituseks raha. Aga, siis, alguses ehitatagu odavam variant ja pärast saab viaduktid, kogujateed ja muu mudru juurde ehitada, kui kunagi kauges tulevikus rahalaev saabub.
Minu pakkumine on selline, et kõrvalteele saab sõita parempöördega ja kõrvalteelt kiirteele samuti parempöördega ning kiirteel vastassuunda saab pöörata mingi mõne aja pärast U-turn -i kasutades, mis paikneb kahe sõidutee vahel. Kõikjale saab ehitada aeglustamise-kiirendamiseradasid.
See on selline negatiivne lotovõit siis. Sest ega need kogujateede vahed palju pikemad kui 5-10 km olegi. Aga mäletan küll, et kui esialgu Koseni ja siis Võõbuni neljarealine Tartu suunal valmis sai, hakkasid kinnisvaramaaklerid rääkima kuidas korraga turg aktiveerus - kui Mäost juba 45 minutiga näiteks Ülemiste Citysse tööle sõidad, siis ma pakun, et tuled autoga umbes sama aja kui Viimsist või Kakumäelt.
Siin üks loogikaviga. Mul sõber kolis ka 4 realise valmides Järvamaale. Tallinna piirini tulebki 45 ja sealt järgmine 45 linnasiselt. Viimsikas on selle 45 min juba tööl.
Viimsikad küll nii ei arva, et nii kiirelt saab, see ju paistab nende hädaldamisest välja. Oleneb muidugi kus viimsikas töötab. Kui Viimsis, siis jah.
See ei toimigi siis kui elad Järvamaal ja töökoht on Mustamäel.
Linnast väljas elades ja linna tööle sõites loeb väga palju see, mis linnaosas töökoht asub. Ülemiste City valisin meelega näiteks, sest see asub kohe Tallinna sissesõidu juures, aga ainult selle inimese jaoks, kes elab pealinnast väljas Tartu maantee suunas.
Võib-olla keegi, kes töötab Paldiski maanteel, ütleb ka, et Tabasalust on normaalne tööl käia, sest ta ei pea kunagi Hipodroomi ristmikust edasi sõitma.
Piritalt Maardusse on ka lihtne sõita, saab kesklinna täiesti vältida jne.
Teiste sõnadega: liiklemine on üpris hõlbus seni kuni õnnestub seda kikilipsu sõlme vältida.