Mida see näitab meie riigijuhtide ettenägemisvõime kohta? Eile oli vaja…
1 Like
Ta ütles, et hinnangus on konsultandid jõudnud järeldusele, et näiteks Madridi-Barcelona 600-kilomeetrisel kiirrongilõigul on tehniliselt kaks jaama, kuid peamiselt kasutatakse ühte, samas kui Lätis on 200-kilomeetrisele lõigule planeeritud 17 jaama.
Eestis on pmst sama pikale trassile planeeritud 14 jaama. Planeerijate arust saavad Kurtna, Kaisma, Urge, Surju, Häädemeeste jms kohad tulevikus ilmselt miljonilinnad olema. Muuga neid peatuseid ei õnnestu põhjendada.
3 Likes
Päris kõnekas on ka see:
“Projekti kogumaksumus võib Balti riikides tehtud kulude-tulude analüüsi kohaselt ulatuda 23,8 miljardi euroni. Varasem, 2017. aasta kulude-tulude analüüs hindas projekti kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot.”
Seal ei päde küll ükski stamplause stiilis “no aga mõtle mis hinnad teevad 10 aastaga!” Ükski ühikhind ehituses ei ole nii palju suurenenud, et isegi 100% hinnakasvu põhjendada, siin ikkagi konkreetselt mingid fantaasiad üle võlli lendu lastud tehniliste lahenduste osas.
5 Likes
Ei noh, ulmelised lahendused olid samad 2017, alles nüüd, peale 23,8 jardi šokki tõmmati tagasi unelmatega. Need 6 jardi kulud olid lihtsalt vigaselt oletatud ja ülimalt optimistlikult.
Mis Eestis siis nüüd saab, ehitatakse 14 x 400m perroone metsa, sest ei rikka silma pisar tule (ega mõistus pähe)?
4 Likes
Pärnu uus LV võiks nõuda nüüd vähemalt trassi nihutamist elanikega piirkonda Pärnust edasi.
Siis oleks asjast mingigi kasu.
Perroonid võiks muidugi olla miskite pikemate porgandite mõõtu teivasjaamades, mitte isegi 200m.
Isegi Londonis metroos-linnasiselähisrongides on pooled väiksemad peatused eelteavitusega a la “2 esimest ja viimast paari uksi ei avane” - sest pole mõtet paarikümne inimese pärast nii pikka perrooni ehitada.
Varsti ilmub keegi, kes teeb ettepaneku panna Rail Baltica trassile maha nõukogude liidu laiuses raudterööpad, nagu need on ka mujal Eestis raudteedel. Et saaksid kõik rongid seal sõita, ehk siis — taastataks tagasi Pärnu raudtee.
Kindlasti iga puu juures peab olema Rail Baltica raudteepeatus, nagu on tavaks ka kohalikel bussiliinidel, näiteks mis omal ajal näiteks Viljandi-Tallinna või Tartu-Tallinna vahet sõitsid ja igas vähem-mõeldavas kohas tegid peamaanteelt kõrvalepõike kohalikku asulasse või külakesse, et siis peale 5-minutilist pausi uljalt jälle Tallinna poole sõita, et paarikümne kilomeetri tagant järjekordse kohaliku väljapõike teha.
Tuleb lihtsalt ehitada pöörlevad perroonid, kus siis välimine serv pöörleb 300-ga, nii et rong ei peaks hoogu maha võtma, kui inimesed peale tulevad ja väljuvad. Selliseid perroone võib vabalt ka 14 tükki olla 200 km peale.
See idee on reaalne ja patentides kirjeldatud. Inimesed lähevad tavaliselt statsionaarsest keskmelt või aeglase sisemise rõnga pealt radiaalselt väljapoole, kiirus kasvab järk-järgult.
Antud juhul peaks see olema umbes 7 km raadiusega.
2 Likes
Terve Kaisma külake kõige oma 106 elanikuga mahuks selle perrooniketta peale kenasti ära. Kui osmikud serva pääle sättida, saab hea rihtimise korral rongi pealt õkva oma tareuksest sisse põrutada …või raginaga kemmergusse.
3 Likes
Kogu selle papi eest oleks vöinud siseriikliku rdj taristu nö korda viia.
1 Like
Seal Pärnust edasi peatustes pole isegi külakesi.
Meile just tuli kutse minna piiripunktide määramisel osalema sinna metsa. Hetkel tundub, et meie maast ei võeta juppi ära, aga naaberkinnistu meiepoolne äär tehakse raudteemaaks.
Ainuke mõte sellel raudteel oleks tõepoolest vaid siis kui sellega saaks sõita Pärnust edasi rannikuasulatesse, mis seal siis vo tõesti elu arendaks.
Miskite 400m perroonide ehitamine “Surju” või “Häädemeestele” (mõlemad jutumärgid kuna asuvad nimetatud asulatest 15 km või rohkem) on täiesti mõttetu - st kogu see raudtee on Eesti osas mõttetu.
1 Like
Häädemeeste on suisa metropol nende teiste RB jaamadega võrreldes. Seal on lausa Konsumi pood olemas! Mis see 15km rongijaamast poodi nüüd ära visata pole…
3 Likes
Tulin see kord Ukrainast tagasi Karpaatide - Užhorodi ja Budapesti kaudu. Ukrainlased on eurolaiusele raudteele ülemineku lahendanud topeltrööbastega selliselt.
Tundub suht nutikas lahendus tegelt, sest teede rekimise käigus asendatakse liiprid ja pärast ainult liiprite ümber tõstmise vaev. 2030 aastaks plaanivad Kiievini jõuda.
8 Likes
Siinse foorumi raudteekorüfeed tõestasid juba aastaid tagasi ära, et:
a) Sellel pole mingit mõtet;
b) see pole üldse võimalik;
c) juba see, kui keegi taolise idee püstitab, reedab et ta on üles kasvanud pliivärviga värvitud kohas.
7 Likes
To: Neckozilla
Samasugune kahekordne raudtee on kasutusel Leedu lõunapiiri lähedal, raudteejaama “Mockava” ja “Šeštokai” vahel. Google Mapsi link
2 Likes
Selliseid lahendusi kasutatakse oma raha eest ehitades.
Võõra raha eest ei hakka keegi ju säästulahendusi planeerima.
4 Likes
Nagu ma siin mõni kuu tagasi mainisin, see Ukraina projekt on samuti eurorahadest, aga suurusjärk ja rohkem odavam kui RB. Korüfeed muidugi leidsid, et kuna Ukrainas on rohkem raudteid ja Baltikumis vähem, siis peabki RB puhul absoluutarvudes rohkema raha ärakulutamiseks kallimalt tegema.
Lõuna-Pärnumaa uudistest see, et maamõõtjad käisid see nädal meie maad mõõtmas - RB lõplik trass saab olema küll mõned meetrid eemal, aga ka naabrid mõõdeti uuesti riigi raha eest üle.
Pole veel hilja seda trassi normaalsemasse kohta tõsta.
1 Like
Kuhu Eestis sellist vaja oleks?
Mina küll raudtee-ekspert ei ole aga seoses sellega, et Rail Baltic on eurolaiusega ja ka üleüldse kuulume me Euroopasse mitte Nõukogude Liitu siis strateegiliselt tundub loogiline igal pool Eestis eurolaiusele üle minna.
Rekonstrueerimiste käigus selle võimalusega liiprid maha panna ei tundu ka kuigi suur lisakulu.
1 Like
naah- kellele seda kõike rb kulutust vaja-