Kahtlustan, et Lätit see väga ei huvita.
„Eesti ei ole saanud Lätilt ametlikke ettepanekuid muuta projekti tähtaega ega seni kokku lepitud tehnilisi tingimusi,“ ütles Michal Ärilehele saadetud kirjalikus vastuses.
Michali peas on valmimise ajaks ilmselt endiselt 2030.
Michalil on ju rongipiletid 2030ks olemas
Igasugune RB arendus Pärnust edasi tuleb kohe seisma panna. Punkt.
Kas see riigimehelikkus on seesama riigimehelikkus mis paistab ka mujalt Läti transpordiinfrast välja? Kasvõi selles, et nad pole siiani suutnud Riia ringteed normaalseks maanteeks ehitada?
Hädaldamisosakonnal on paremaid ideid kuidas see raha leida teisiti kui makse tõstes?
Või pakutakse lahenduseks mitte-panustada riigikaitsesse?
See majandusnõunik kes ksf! Karumõmmi jutu järgi kunagi harjakappi kinni pandi ja keda siiani kiivalt lukutaga hoitakse arvatavasti soovitaks hoopistükkis majandust stimuleerida, selmet majandust maksutõusude ja bürokraatiaga järjekindlalt mutta taguda.
Maksutõusudega on aga paraku nii, et ükshetk tuleb lagi ette ja tõsta neid palju tahad, maksulaekumine enam ei suurene.
Kui kiirelt stimuleerimine reaalset raha riigile sisse tooks? Kaitsevõimet oli eile vaja kiirelt parandama hakata.
Mõistlik peremees teeks kiireteks kuludeks laenu, mitte ei viiks piimalehmi tapamajja ja samal ajal paneks laenuraha eest pidu edasi. Kuidas see uudis näiteks kaitsevõime aktiivse arendamisega kokku käib?
Et võiks olla ka 249 km/h? Või mis sul sellest Riia ringteest on? Oled Läti kodanik? Eks siis pöördu oma rahvaesindajate poole ja küsi.
Kusjuures - kui nad RB peale kulutaks, siis veniks Riia ringtee rekonstrueerimine veelgi.
Eks see ongi lätlaste otsustamise koht. Kas ringtee ja korralikud maanteed ning lennuühendused Euroopaga või RB. Ise valiks esimesed kaks.
Aga kas seda laenu on võetud sihtotstarbeliselt kaitsekuludeks või selleks, et riigisektoris pidu ja läbustamine kesta saaks?
Kõik see on ju 1 pott, maksud ja laenud. Plaan suurelt just riigikaitsesse panustada, muidugi on mujale ka läinud, pensionitõusud näit. millel IMO võiks pidurit tõmmata. Kõik muu pole nüüd väga mega summad vist, kuigi igasugusused iluasjad (kultuurimajad jms) tuleks ära jätta kindlalt lähitulevikus.
Selle ühe-poti-jutuga ongi päikesetõusuvalitsus meile koti pähe tõmmanud. Raha kulub igale poole.
Ühepotijutuga tõmmati töötukassa tühjaks ja kütuseaktsiis maanteedelt.
Täpselt samamoodi võib ju ka öelda, et “aga pere rahakott on lihtsalt üks pott”. Samas tundub pereeelarvet tehes küll maru loogiline planeerida raha kütusekuludeks, reisideks, toidukorviks ja purjeka uuteks purjedeks eraldi…? Aga noh ega siis pere-eelarve muidugi pole mingi riigi juhtimine /s
Laenud ja maksud on sisend sinna potti. Väljaminekuid saab loomulikult planeerida vastavalt vajadusele ja siin on riigikaitse vajadused suht järsku suht suurelt tekkinud.
Sõda algas mingi… 12 aastat tagasi? Kui kaua ei ole “äkki”?
Risk et siinkandis midagi ventikasse lendab suurenes oluliselt siiski 2022.
Selles mõttes, et esimene venelaste invasioon oli 1030, 4 aasta pärast “tähistame” 1000 aastat. Ja viimane vene sõduri saabas oli EV pinnal 1994. Minu üks formatiivsemaid mälestusi on see, kui venelaste lennukid Narva poole lendasid ja Väos helibarjääri murdsid. Siiani on elus inimesed, keda venelane on küüditanud, põletanud, vägistanud, kelle lähedasi tapnud. Kui kõige selle kontekstis väita, et varem polnud teada, et riigikaitsesse võiks investeerida, siis… njaa.
Aga teemasse tagasi: vaata eelarve planeerimine tähendab seda, et kui on ütleme näiteks 4 sissetulekuallikat (2 palka, üüritulu + finantstulu intresside/divide pealt) ja pere on teinud kokkuleppe, et näiteks üüritulu läheb meelerahufondi + konkreetselt kinnisvarade ülalpidamiseks ja ennenägematuteks kulutusteks, siis kui pereisa sealt fondist 7keuri võtab ja jetski ostab, siis on kehvasti. Eriti kehvasti on siis, kui pereisa ütleb, et ma olen nii hoolikas eelarvestaja, et ma seda meelerahufondi ei puutu, ma võtsin Bondorast väikelaenu, sellega sai kiivri tasuta kaasa.
Teemassepuutumatu, aga siiski huvitav tähelepanek, et olukorra näitlikustamiseks, kus üks pereliige pere ühiste huvide vastu eksib, kasutatakse kas teadlikult või alateadlikult alati just meespoolt selle negatiivse arhetüübina. Kõiges muus ka. Alati.
