Et RB midagigi kasu tooks, on vaja suunata kaubavood rekadelt ja laevadelt rongidele.
Selleks on aga vaja muu transport surnuks maksustada. Vastavaid slaide juba näidatud.
Ei midagi hea siit ei maksumaksja ega tarbija vaates, kes kunstlikult üleslöödud logistikakulud peab kinni maksma läbi kaupade hinnatõusu. Õnneks või kahjuks aastaks 2040 RB-d ei tule.
4 Likes
Linnahall ja Pärnu Lennujaam olid enne olemas.
Mõistlikud inimesed oleks näiteks Tartu uue äriparkimismaja raha pannud linnahalli ja see oleks jälle töökorras. Vajadus selle järele on piirkonnas ju olemas, nagu Estonia juurdeehituse teema näitab.
Pärnu Lennujaam on aga rohkem kaitserajatis kui RB, eriti arvestades sinna piirkonda arendatavaid kaitsetehnoloogia linnakuid.
Miks sa sellist laest võetud eeldust kasutad?
Kas kogemused varasematest projektidest mis sarnaselt “eeldasid” ei ole juba õpetanud, et eeldustes tuleb olla ettevaatlik?
Väitetava majandusharidusega võiks sa siia hoopis tekitada väikese analüüsi, et kust need maksutulud siis tulevad, miks see raudtee saab olema eelistatud kaubaveoks, mis kaup see on jne.
Kusjuures raudtee saab olema suht monopoolne võrreldes alternatiividega - hetkel saab igaüks asutada rekkaga kaubaveo firma ning ka laevadele on alternatiivseid sadamaid ja pakkujaid palju. Ehk siis su kunagine eelnev väide, et RB murraks nagu miskit monopoli ei päde üldsemitte.
1 Like
Ega see ei takista maksustamisega kohe pihta hakata. Eel-eelduslikult.
Suuremahuline toodang mida raudteel vedada on üldiselt energiamahukas - näiteks eeldab stabiilselt odavat elektrit - kust see tuleks?
2 Likes
Ei tarvitse. Nt killustiku tegemine käib Eesti karjäärides diisliga. Metsavarumine samuti diisliga.
Kuid suures plaanis õige küsimus. Tootmine vajab sageli suures mahus elektrit, nt palgist puidukeemia tegemine on energiamahukas.
Küllap elektritootmine tuleb järgi. Kohe raudtee valmimise järel võibolla mitte. Sõltub, millal on pukis munadega mehed, kes julgevad energiatootmise suurendamisse raha suunata.
Rohejamps energeetikas on õnneks praegu asendumas arusaamaga, et tuul ja päike vajavad kiirkäivitatavaid võimsusi kõrvale.
Paljud suuremahulised tootmised nõuavad energiat soojuse või auru näol (lisaks elektrile). Neid mõlemaid saab suht hästi tekitada pelletite või puiduhakke põletamisega. Kõrvalefektina võib efektiivse koostootmise reziimis ka natuke elektrit toota.
Noh selle puiduga mis Tartu või VKG puidukeemia tehastest vabaks jäi 
1 Like
Ühesõnaga, Eesti majandus valmis, saavutanud oma maksimumi, midagi uut ei teki, toodetavad-vahendatavad kaubad ei muutu.
1 Like
3 Likes
Ah nii lihtne asi ongi majandus, et mistahes taristu ise tekitab tarbimise, mis selle kulud katab? Mis siis viga - asfalteerime Eesti ülepinnaliselt ära ja katame valgustusega. Igale poole saab joonlaua järgi sirgjoones kasvõi kümnes reas. Rööpad ka muidugi. Ja lennujaamad. Igasse valda vähemalt üks. Merejoone betoneerime kaiks. Randu, kus tahad. Soome viib Muski hyperloop. Pappi hakkab hullult peale jooksma. Lume lükkame talvel Lätti.
5 Likes
…kui selle raha mis praegu juba on kulunud Rail Balticale oleks Eesti ja Soome vahel hyperloop valmis, ta ei pea kindlasti olema selline nagu Musk välja pakub (kaotada õhutakistus, ilmselgelt ülevõlli püüdlus) aga autonoomsed elektrilised sõidukid, mis leviteerivad toru sees magnetpadjal, Jaapanlastel suured kogemused selles
To: tulu. Hüperloopi ainus sisuline asi, mis teeb sisust selle päris sisu… See ongi see vaakum, mida sa siin maha teed. Ilma vaakumita ei oleks hüperloopi vaid oleks maeiteamisasi – vanaisa-vanad-sokid.
äri möte on kasutada ära vöimalused… seega, suht nöus su väitega, taristu tekitab tarbimise… vöi, kuidas
1 Like
Täpselt sama arvasid Forest City rajajad.
No kuulge… nagu paarsada kilomeetrit ühe rööpapaariga raudteed siledal maal oleks mingi ulmeehitus.
Sa igale mittemeeldivale seisukohale reageerid primitiivse futurismiga?
1 Like
Seda nimetatakse utreeritud näite kaudu sotsialistlike utoopiate absurdsusele osutamiseks. Näitlikustab, kuidas rahalugemisoskuseta politikaanid üledimensioneeritud ja mittejõukohastele kulutustele raha tuulde loopides riigi põhja saavad lasta, hoomamata, et raha ei tule seinast ja “teiste raha” saab ühel hetkel lihtsalt otsa.
8 Likes
Sa oled siia teemasse postitanud kümneid kordi aga pole peale usu midagi sisulist kirja pannud. Usuga aga polegi mõtet ratsionaalsete argumentide tasemel väidelda.
Ma võin lahjemat mürki võtta, et sa pole läbi lugenud mitte ühte RB tasuvusuuringutest. Mina olen need kõik läbi lugenud ja vabandage väga aga esimene neist (COWI oma vist?) oli ehk kõige rohkem jalad maas. Mida aeg edasi seda pöörasemad “tuluallikad” tekkisid:
a) enamus Soome<->EU vahelisest kaubavahetust “arvutati” RB peale (ja see moodustas tugeva enamuse kogu planeeritud RB kaubavoost);
b) tervelt kolmveerand tuludest “puhtam õhk” (selle tarvis pandi RB konkureerima EURO2 veokitega);
b) reisijate arvud kosmosest (näiteks igapäevaselt Pärnu vahet 5000 inimest), mille tarvis pidid rongid mõlemast otsast iga tund väljuma
jne.
Mis puudutab aga raudteevedude konkurentsivõimet, siis Raivo Vare on öelnud umbes nii: “kui raudteel aitaks hinda alandada rongi ees punase lipuga kõndiv mees, siis kõnniks rongi ees punase lipuga mees”. Ütleb nii mõndagi “raudteeveod on kiirem võimalus” kohta. Ahjaa - seesama “Soome kaubad RB-le” uuring tunnistas ise, et laevaga Helsingist otse põhja-saksa sadamasse on kiirem (hinnast rääkimata) kui RB kaudu sama kaugele kaupa viia.
Üldiselt - madalalt lendate! Kui taristu ise tekitab nõudluse, siis peaks me sajanditevanuse tehnika asemel ikka kaasaegsemalt mõtlema - ehitame EU mandriosa ainsa kosmodroomi! See ei ühendaks meid lihtsalt EU-ga vaid kogu päikesesüsteemiga (and beyond)! Ülemistele, et RB-lt hakkaks rahva ja kauba ettevedu.
11 Likes
Järjest koomilisemaks (eestlaste jaoks muidugi traagilisemaks) see projekt läheb:
Sellest ajast on Läti peaminister arutanud projekti tulevikku Euroopa Ülemkogul von der Leyeniga, nimetanud TV3 saates „900 sekundit“ 2030. aasta tähtaega „matemaatiliselt võimatuks“ ja öelnud, et Eesti elab tähtaegade osas „unistuste maailmas“. 3. juulil rääkis ta uudisteagentuurile LETA, et Rail Baltica põhitrass tuleks Lätis ehitada maksimaalselt olemasolevat 1520-millimeetrist raudteekoridori ja muldkehasid kasutades ning et 249 km/h projektkiirus tuleks üle vaadata. Michal Kulbergsi ideed Rail Baltic olemasolevale raudteekoridorile ehitada otsesõnu ei kommenteerinud, kuid andis kaude mõista, et Eestis säärasele ideele hästi ei vaadata.
Pole ime, kui see lõppeb tagatipuks sellega, et teeme ise oma rahade ja materjalidega uue muldkeha kuni Riiani:
Ta pakkus Lätile ka abi: „Me saame olla Leeduga toetavad ja aidata nii teadmiste kui kogemusega, kuidas asjad päriselt käima saada. Ning nagu varem teada, lisaks tempole suudame me ka soodsamalt ehitada. Kui Lätis vaja, võime abistamise ette võtta.“
Miks ka ju mitte, see mis oli eile absurdne, on homme reaalsus.
4 Likes
Lätil ei ole kuskilt seda raha võtta ja kui oleks, siis erinevast siinsest seltskonnast, on seal rohkem riigimehelikkust ja panustatakse kiiretele lennuühendustele. Samuti ei soovita seal Eesti moodi maksupalganiga majandust ära tappa.
Kuuldavasti pidi EL nõudma järgmisel rahastusperioodil riikidelt suuremat omaosalust.
Mišha on ennegi kõvatanud, eriti riigi kaitsevõimega, mis nagu nüüd reaalses olukorras näha on ligadi logadi.
3 Likes