4,03 miljardit on Eesti projekti kogumaksumus sh EU jm toetused. Samal ajal maksab maksumaksja ainuüksi sel aastal 2+ miljardit ja igal järgneval aastal 3+ miljardit, et osta mürske, soomukeid jne. Me siis tõesti ei ela üle seda ca 1 miljardit raudteekese ehitust 10+ aasta jooksul? Saaks veel aru, et asi on planeerimisjärgus ja nüüd on otsustamise koht kas ehitada või mitte. Edit: hetkel võiks olla arutluse all pigem, kas peale I etapi valimimist on mõtekas II etapp ka valmis ehitada või mitte.
Ei ole võrreldav otseselt aga vähemalt Saaremaa sillaga tehti otsus, et seda ei ehitata ja maksame siis üheskoos praamide dotatsioone (ca 10+ miljonit aastas). Natuke nadi oleks olnud, kui pool silda valmis ja siis ütleme, et ei ei ei lõpetame ära. Samas, kui sild oleks 15-20 aastat tagasi valminud oleksid inimesed vast täna rohkem rahul, kui selle praamisõiduga. Olgugi, et pikas perkspetiivis sild ei oleks samamoodi finantsiliselt ära tasunud.
See 1 miljard tähendab selle võrra kõrgemaid makse, intressikulu ning meie laste tuleviku arvelt riigile suuremat laenukoormust. Lisanduvad veel iga-aastased püsikulud. Valitsuse populistide jaoks tuleb aga raha vist endiselt “seina seest”.
Kogu see toretsemine ja laristamine tuleb kahaneva rahvastikuga ja valitsuse valeotsuste pärast stagnatsioonis oleva majandusega riigis ka kinni maksta.
Idapiir on võibolla aegade lõpuni kinni, raudteed Euroopaga ei taha, (mere)tuuleparke ei taha, tuumajaama ei taha, suuri tööstuseid ei taha, lennuühendused muu maailmaga olematud (AirBaltic ka pankroti äärel). Kes väjaspoolt Eestist tahab üldse tulevikus siia ääremaale investeerida? Aga elada tahaks hästi.
Ma arvan, et suur osa RB kriitikuid ka siin foorumis saavad aru, et see raudtee tuleb nüüd lõpuni ehitada. Rumalate otsuste tagasi pööramise aeg oli piisavalt kauges minevikus, praegu juba rong sõidab (pun intended) ja nüüd öelda, et jätame pooleli, on keeruline.
See ei tähenda, et rumalaid otsuseid peaks kuidagi tagantjärele heaks kiitma.
Meie poliitikute track record investeeringuobjektidega mille sisu on analoogne, et “ehitame taristu, küll veosed/reisijad tulevad” on tänaseks päris pikk, hoiatavatest näidetest võiks hakata lõpuks midagi õppima.
Rahalises mõttes oleks mõistlik see seisma panna, tuleks kõige odavam. Aga seda praeguse valitsuse populistid niikuinii ei tee, seega ei ole see laual.
Nüüd tuleb see koht, mille nimi on Sunk Cost fallacy. vt ka spilt milk jms.
Ma ei kahtle hetkegi, et just nii läheb - ehitame veri ninast välja Iklani selle raudtee valmis, ja mingi funktsioon saab tal ka olema (Urissaare kantri paraku mitte, nagu ma nüüd tean). Lõunanaabritel jääb see asi enne seisma, kui Daugavast mõne silla üle ehitavad, rääkimata Riiast põhja poole jäävatest lõikudest. Praeguse peaministri seisukohad on piisavalt selged.
Jah, ei leidu sellist võimu, kes selle seisma paneks, rääkigu kaabud mida tahes. Ja kes neid isegi koalitsiooni võtab järgmisel kevadel, liiga palju tekitavad tüli
Kuid kui vaadata omaosalust, mis 4,03B Eesti osa üldmaksumuse korral on 604 M, siis sellega saanuks Eestis infrastruktuuri valdkonnas kindlasti teha hoopis vajalikumaid asju, neid asju, mis on vajalikud eelkõige eestlastele, siinsetele maksumaksjatele.
kui üxhetk RB juba valmis on, siis saab seal ka kaup liikuma… iga veo pealt saab RB omanik aga infra tasu…
olen üsna veendunud, et need kes otsuseid tegid, said oma kuldse pileti tasu nii eile, saavad täna ja saavad ka homme… infra ilu on selles, et isegi kui osa sellega seotust on sügavas miinuses, ei tähenda et teine osa kena kasumit sellest ei teenix…
seega pole küsimus RBs… koerad hauguvad vale puu all
tähtis ple ka see, kes vöimul on… tähtis on see, mis vöimule lubatud on… ja kudapidi lastakse töde välja paista
Eks ta ole mõttetu vaidlus jah, sest mina vaatan suuremat pilti.
Võib ju küsida, kas eelnevalt mainitud Stuttgart 21 - see 11€ miljardit maksma minev raudtee ühe sõlmpunkti ümberehitusprojekt hakkab ka otseselt raha sisse tooma? See kasu on kaudne nagu ilmselt enamuses suurtest infra objektidest. Alati oleks “odavam” need ehitamata jätta.
Konkreetselt RB’d haldav firma võib tulevikus miinust teenida aga ta vähemalt loob eeldused, et vähegi Eestit atraktiivsemaks muuta. Olgu selleks siis turism, tööstused vm Sama teema on energeetikaga. Ükski energiamahukas tööstus ei taha Eestisse tulla, sest me ei loo eelduseid selleks. Kõik sellised eeldused hakkavad raha sisse tooma kaudselt, mida ongi raske ennustada. Head müügitööd peab ka tegema.
Hetkel IT sektor on veel positiivne nähtus, seal ka piirid ees, sest ega me võõrtööjõudu ka rohkem Eestisse ei taha. Hea, et vähemalt Bolt ja Wise vaatavad läbi siniste prillide ja pole siit ära kolinud.
Jätkuvalt pole ükski teist “raha tuleb seinast”-sotsidest julgenud vastata selle valemi teisele poolele, et millist maksu tuleb siis edaspidi tõsta tuleb, et selle projekti kapitalukulu puudujääk + igaaastane hoolduskulu (ca 70 miljonit) kinni taguda? Või võtame edaspidi riigile puuduoleva summa mahus järjest laenu peale?
Sellel ei ole absoluutselt mingit mõtet enne kui lätlased on oma Daugava silla valmis saanud ja trassi Eesti piirini vähemalt lagedaks raiunud - siis võib uuesti vaadata.
Pärnust edasi pole hetkel praktiliselt mingit sunken costi. Praegune valitsus aga üritab seda meeleheitlikult tekitada.
Turistid ei hakka mingites erilistes numbrites rongiga Eestis käima. Kellelgi pole nii palju aega. Paartuhat töötut aastas seljakotiga ei loe.
Pigem tuleks Tallinna lennujaamatasud reisijatele üldse ära kaotada.
Energeetika - enamus inimesi kiidab tuumajaama ehitamise heaks. Aga siis tuleks seda a teha Vene piirist kaugemale läänerannikule ja b kohe korralik 1,1 - 1,3 reaktoritega võtmed kätte projekt.
Igasugused tuulepargid jms pargid on jällegi rohepesu ja raha kantimine maksu- ja arvemaksjatelt sõpradele. Lisaks lähevad samasse ka liinid üle Saaremaa.
Viimased uuringud näitasid ca 100 M igaaastast kogupuudujääki.
Tegemist on logistikalahendusega - ehk siis kui piletihindadest ja otsestest tuludest ei piisa, siis paluks kellelgi näidata sotsiaalmajandusliku tulu allikat. (Paartuhat seljakotirändurit aastas seda ei kata.)
Alles hiljuti teatati, et raudtee õigeaegne valmimine ei ole enam isegi teoreetiliselt võimalik. Euroopa Kontrollikoda kinnitas oma auditis, et isegi “kärbitud” esimest etappi (ühe rööpapaariga toorest trassi) ei suudeta 2030. aastaks valmis saada.
Selleks, et see muldkeha valmis saada peaks töömahtusid mitmekordistama, kuid füüsiline piir on ees, ei ole piisavalt veoautosid ega autojuhte. No ok hea tahtmise ja suure raha juures saaks sinna veel kallureid juurde saata aga kohalik teedevõrk ei pea vastu, laguneb täielikult ära. Karjäärid ei asu otse trassi ääres. Miljonite tonnide materjali vedamine sadade kilomeetrite kauguselt on logistiline ja rahaline õudusunenägu.
Šokiturism suureneb kindlasti sellisesse riiki, mis on kogu oma vaba rahavoo suunanud betooni ja asfaldi hooldusesse; eelarvelukk on 100% peal; ühekski investeeringuks nähtavas tulevikus raha pole; ettevõtlus on tööjõumaksudega ära kägistatud ja elanikkond peab end ülal tühjalt seisvatest riiklikest kummitusobjektidest metalli- ja muude ehitusmaterjalide varastamisest.
Tuur algab kruiisilaevade vastuvõtuks ehitatud Saaremaa süvasadamast, mille raamatupidamislikku väärtust hinnati kümme korda alla, kui selgus, et laevu pole kuskilt tulemas, liigub seejärel üle Saaremaa hiigelsilla Läänemaale, kus näidatakse parsekites maha pandud riigi “viimase miili” valguskaabli liitumispunkte, millega keegi pole liitunud sest ehitaja rajas need kohtadesse, kus endal mugavam oli, mitte kus neid vaja oleks olnud. Edasi viiakse turistid vaatama Rail Baltic, Kaisma, Urge ja Surju mahajäetud kummitusjaamu, millest oleks nägemuse järgi rongiühenduse tõttu pidanud saama miljonilinnad. Tuuribussis näidatakse videot Air Balticust ja Nordicast. Osta saab Enefit280 Utah ja SKAIS2 teemalisi meeneid. Tuuri viimane peatus on pankrotistunud Fermi Energia tuumajaama rajatis, mille käivitamiseni korduvalt mitmekordistunud kulude tõttu kunagi ei jõutud ning millel ripuvad hoiatussildid “VARISEMISOHT!”, mille alla keegi armuvalus gräfitikunstnik on kirjutanud “МАША Я ЛЮБЛЮ ТЕБЯ” ja keegi vähemromantilises meelestatuses isik “ХУЙ”, koos vastavasisulise illustreeriva joonistusega.
Iroonia irooniaks, aga juulist augusti lõpuni külastab Saaremaa sadamat kuus kruiisilaeva, seal hulgas üks, mis toob rahvast ooperipäevadele. Kas mõni kruiisikas ka enne juulikuud sel aastal randus, tuleks sadamast üle küsida.
Pärnu lennujaam vääris ka mainimist. Selle taga oli inimene kelle vastutada oli hiljem EL energiamajandus. Mis on nüüd sama armetus seisus kui see tema lennujaama projekt.
Täiendava transpordikoridoriga tekkivad kulud kaetakse projekti tulemusel eeldatavasti suureneva ettevõtluse maksutuludega. Projekti eesmärk on hoida ja suurendade kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.
Mul on keeruline mõista, miks on keeruline aru saada riikide transpordikoridoridesse investeerimise mõttest. Keegi ei mata neisse raha eesmärgiga hiljem makse tõsta.