Kui see järjest valik on iga aasta uus võlakiri vs üks 30y instrument, siis ehk teeks ühe ja praeguse intressiga? Eriti kui saaks vastaspoolele kellegi, kes on nõus seda hooldust samas nominaalis 25y järjest tegema… kõhutunde pealt hääletaks, et palun, tehtagu.
Hoia oma hobuseid, tsiviilraudtee oli ka olemas lisaks sõjaväe omale 
3 Likes
Tänan Kindsigo! Head pildid!
Ma ise pidasin silmas seda nõukogude aegset sõjaväe raudteed, mida sinna 1950-datel hirmsa hooga ehitama hakati ja mis seejärel kõik üles kisti ja mujale viidi. Olevat mingi nõukogude sõjaplaneerijate viga olnud.
Sellel sõjaväeraudtee tammil sai veel NLiidu lagunemise järelgi autoga sõita. Paar aastat seal ikkagi rongid sõitsid ka. Ükskord lõi rongi alt sädemeid välja ja tuli metsapõleng, terve küla käis kustutamas. Niimoodi räägiti mulle ükskord selle kohta.
Asukohal pold häda midagi, see läks Kuressaarest algul lääne poole, sõjaväelennuväljast (ja radarijaamast) mööda ja siis üles põhjarannikule, kus on kalda ligidal sügav meri, sobilik sõjalaevadele. Kuressaares oli meri väga madal, sõjalaevadel sinna asja polnud.
2 Likes
Julge sõnavõtt. Siinse teema sõnakamad lugejad välistavad Eesti impordis, ekspordis, transiidis transpordivahendite ning kaubaliikide ja -mahtude muutused.
1 Like
Kui raudteepraam https://derivaatnh3.com/et/projects/pathfinder-1 on valmis ehitatud, siis miks peaks see sõitma Soomest Eestisse, kui see võiks sõita otse Rügeni saarele või Travemündesse? Saksamaal saaks ju mõned vene laiusega raudteerööpad maha panna, et Soome vagunid saaks seal sõita ja kaubad ümber laadida. Või siis Soome sadamas panna maha Euroopa laiusega raudteelõigukese, et Euroopa rongid saaksid praamilt maha tulla, kauba peale võtta ja praamiga otse Saksamaale tagasi sõita.
Milleks on vaja vahepeal Baltimaades olevat raudteelõiku kasutada, mis on esialgu vene laiusega ja Leedus kaupade ümberlaadimisega? Pole ju vaja, kui on meritsi otsetee Saksamaale.
2 Likes
Nägin eile öösel unes, et Rail Balticu tegelik eesmärk polegi raudtee, vaid Eesti (ja Baltikumi) majanduse elushoidmine EL-i toetusrahaga: tellimused ja käive kohalikele ettevõtetele. Kui raha otsa saab (loe: eelarve “täpsustub”), küsitakse lihtsalt juurde. Ja kui projekt kunagi valmis ei saagi ning Brüssel peaks ühel hetkel üles ärkama ja aru saama, mis toimub ning raha tagasi tahtma, venib see vaidlus kohtutes nii kaua, et tänased allakirjutajad on selleks ajaks ammu pensionil või teise ilma läinud. Projekti on sisse kirjutatud läbipaistva tindiga mitte raudtee, vaid rahavoog Baltikumi, sest tagasinõudmise protsess kestab kauem kui ehitus ise.
2 Likes
To: sander1337
Kahjuks raudtee rajamisel on Balti riikide omaosalus märkimisväärne, mis sellise hiigelkalli projekti puhul tõmbab kõigi kolme riigi riigieelarve jõhkralt miinusesse. Oleks see 100% Euroopa Liidu rahade peal, siis saaks tõesti mõisa köit lohistada kasvõi viimsepäevani.
1 Like
See on levinud legend jah, et keegi ajas kaardil saared sassi ja kogemata sai Saaremaa raudtee.
Tegelikult päris nii rumalalt ei planeeritud. Saaremaa oli pärast II maailmasõda NLi välispiir. See tähendas, et rannikule jäid suurtükipatareid ja militaarraudtee rajati peamiselt selleks, et neid varustada (transportida suurtükke, laskemoona). Raudtee oli Lääne-Saaremaal, jooksis Sõrvest Kihelkonna ja Undvani, kus need rannapatareid ka asusid.
Aga üsna kiiresti pärast II maailmasõda muutusid strateegilisemaks hoopis raketiväed ja tuumarelvad ning sellisel moel nii tihedalt neid rannakaitsepatareisid enam püsivalt toimimas ei olnud vaja hoida. Koos suurtükkide minema viimisega lammutati ka raudtee.
2 Likes
Draax, ma tean et see on legend, aga see on liiga hea legend selleks, et seda mitte tõe pähe uuesti ja uuesti rääkida. Kindralitel olid kaardid tagurpidi ja Sahhalinile mõeldud raudtee ehitati hoopis Saaremaale…
Pakun, et eesmärk ei ole kunagi raudteed ehitada vaid see suurepärane termin mis kunagise mõjuhinnanguga käibele läks ja millega sa saab seletada peaaegu kõike - sotsiaalne tulu. Rahad peale ja siis toimetame nendega. Täna raudtee, homme haigla, ülehomme kultuuritempel mis iganes ja toetused “koju” tooks.
Mulle meeldivad rongid -olen pool kesk-euroopat ühte ja teistpidi läbi sõitnud aga meil ei hakka see asi tööle, ei teki massiefekti. Ryanairiga oled 1,5 tunniga ja 60€ Berliinis kohal…tõmmates paralleeli hispaaniaga siis rongiga on see 100+ ja kuna üleeilne tehnoloogia siis 0,4-0,5 päeva?
Kui Saaremaa raudteest juba jutt, siis kuidas oleks niisuguse ideega, et Raplast Virtsu normaalne raudtee teha ( 1520 mm ikka ) ja sealt üle Suure väina maantee -raudteesild ja siis viia raudtee Kuressaarde välja. Taanis ongi mitrmel pool see lahendus, et kui juba silda teha, siis ikka nii autodele kui rongidele .
Ja päris maagiline on sõita autoga üle mere, rongis on silla alumisel korrusel on seda maagiat vähem.
Taani oli /on muidugi rikas nagu lohe Smaug, Eesti nii rikas pole…
Kuid nii põhimõtteliselt : miks peaks kõike seda träni, mida Saaremaa vajab , vedama praamidega ?
Et sõidad Raplast Virtsu rongiga 2 tundi? Samas kui autoga saab sarnase vahemaa Ristilt Virtsu läbida mõnekümne minutiga?
Miks kaks tundi ? Milline ca 90 km rongisõit Eestis võtab kaks tundi ?
Siis peaks Tallinnast Tartu ( 190 km ) rongisõit võtma üle 4 tunni ?
Selliseid sõiduaegu võis näha auruveduritega rongidel enne suurt sõda. Ka igivana Karl Vaino aegne Riia rong, mis Balti jaamast kõik hilja peale jäänud joodikud kodukülla vedas, logistas seda maad 4 tundi kui peatus iga posti juures.
Tänapäeval enam mitte
Isegi Haapsalu raudtee ehitus seisab, sest iga järgneva lõigu ehitamine sinna on osutunud liigselt kalliks lõbuks. Ja nüüd tahetakse ehitada suslateed Raplast Virtsusse?
Näete ise, kui poleks omal ajal jäetud seda Keila-Riisipere lõiku ellu, ei oleks keegi tänapäeval tulnud sellele raharaiskavale ideele, et võiks raudtee uuesti Haapsalusse rajada.
Isegi Pärnu raudtee on reisirongidele kinni pandud, kuigi igaüks teab, et piki Rail Balticat mööda ei hakka lähiaastakümnetel mitte midagi sõitma. Varsti võetakse ka Pärnu suunast rööpad üles.
ttrusti raudteevaenulikkus nõuab lugemisel kõva filtrit.
Paraku ei muuda see iseenesest kuidagi tõsiasja, et suured raudteeprojektid ei ole Eesti oludes puht finantsiliselt kasumlikud. Ja väga laialt luuletama hakates (vt RB) saab linnulaulule kulutatav raha otsa enne, kui raudtee valmis saab.
2 Likes
Sa peaks ju ise mäletama aegu, kui rong sõitis Tartust Tallinna kõvasti üle 4 tunni.
Aga näe, visalt remondivad seda praegust raudteed. Seepärast, et saavad sinna ka tõhusalt euroraha peale
Tahavad saada sõidukiirusi 160 km /h. , mida meie maanteel niipea nägema ei hakka
Väga palju projekte ja ikka eurorahad tavaliselt oluliselt suuremad kui ise peaks panema
Edit . OK,… ehk oleme näinud seda 160 km /h ka maanteel. Ülimat kiirust maanteel proovib mersuvend - see pole päris räme rahvaluule.
Miks just mersuvend, on pisut ebaõiglane. Minu arust ka bemmivennad armastavad vahel kiiresti sõita ja igast muud vennad, mõned koguni motikal
Mis see märkimisväärne omaosalus siis on?
Euroopa Liidust peaks suures raamis tulema 85%, omaosalus on 15%. Wikipedia järgi on kogu projekti maksumus 23,85 miljardit eurot., millest Eesti raudteelõigu maksumus on 4,03 miljardit eurot. Aga arvestada tuleb lisaks lisakuludega omavahenditest, sest suure projektiga kaasnevad ka igasugused muud välised kulud ja kohalikud arendused. Seega ma ei usu, et kohalik maksumaksja “pääseb” ainult 15% -ga.