Üsna tüütu on kui tood siin poolt ja vastu argumente, teed arvutusi, uurid materjale, eelarveid, maailma kogemust jne. Mitu aastat juba.
Ja siis hüppab välja järjekordne tüüp, kes räägib, kuidas tema “usub” … st et tal on religioossed põhjused … et RB tuleb kindlasti muutumatul kujul teostada. (Va tema usujuhtide poolt heakskiidetud muutused, nagu üks rööpmepaar, väiksem kiirus jne)
Tüüp täielikult ignoreerib isegi samal päeval toodud argumente.
Fenton, selle asemel, et siin keelata Raulir-l sulle vastamast või mitte, palun keskendu hoopis sellele vastamisele, et mis kaupu mööda raudteed veel veetakse, mis venemaalt ei tule ja mille vedamine teeb selle raudtee ära tasuvaks?
Samuti, palun keskendu sellele, mis oleks see, mis teeb Rail Baltica äratasuvaks ja mõttega projektiks, kui selgub, et enamus neid kaupu, mida Eesti veab, veetakse praegu meritsi ja tõenäoliselt ka tulevikus meritsi, kuna Rail Baltica kaudu nende kaupade vedamise hind ei oleks meritsi vedamise kõrval konkurentsivõimeline.
Venemaa kadumine areenilt on minu hinnangul RB kriitikute kõige tugevam argument. See on tänase seisuga kabelimats olemasolevale raudteele.
Sellele argumendile on vastatud, et venemaal on raudtee osas Eesti asemel kogu aeg olnud paremad ühenduse EU-ga. Sellele omakorda on vastatud, et vene transiidile jätkuks leiba kõikidele temaga raudtee kaudu ühendatud riikidele, sest kogu veetav kaup ei mahu venemaa ja EU kõige lühematele suundadele.
Minu ja paljude teiste nägemuses suudab RB end tulevikus ka ilma venemaata õigustada. Kuid ma möönan, et venemaa ühenduse puudus on väga rasvane miinus.
Palun vaata kaarti!
Kui Venemaa on eraldatud, siis Eestis pole sellises mahus ei inimesi ega kaupu, mida peaks rongiga vedama. Kuna Soome on merega eraldatud, siis sealt poolt pole ka mingit pointi laevalt uuesti raudteele laadida,
Kogu RB oli fantaasia, mida lisaks küttis Vesterbacka-Michali duo oma Talsinki tunneliga. Mõni ajakirjanik võiks Michal’lt küsida, millal see tunnel tuleb?
Näiteks EU tulevikuplaanid ka kogu rekkamajandus diislilt elektriveokitele suunata (2040 aastaks peab olema raskeveokite co2 heide 90% väiksem). Et ehk siis tulevatel lähikümnenditel sa enam rekkaga koormat nagu täna siit euroopasse ei saada, vaid viid oma konteineri terminali, kust see euroopasse viiakse ja sealt teeb viimase miili veo kohalik rekkamees.
Ma olen eelpool vastanud, et ma ei oska täna öelda, mis kaupade vedu tulevikus RB kaudu toimuma saab. Ma olen öelnud, et ei saa 100% kindel olla, et jäävad ka täna liikuvad kaubad. Stagna just nimetas täna liikuvaid kaupu.
Ma olen enda meelest kümnel erineval moel öelnud, et raudtee on konkurent sadamatele. Ettevõtlusele on transpordis alternatiivide olemasolu. Olen enda meelest väljendanud, et uued transpordiühendused tekitavad reeglina uut tootmist ja töötlemist. Puidukeemia tööstus on Eestist täna puudu. Olen kindel, et see tehakse ükskord ära.
Ma ei ole kinni mõttes „mida meil on Eestist raudteega EU-sse saata?“. Maailmas liigub toore töötlemisel siia-sinna enne lõpliku toote valmimist korduvalt ja korduvalt. Mis välistab, et EU suunalt tuleks mingi toore siia, siin töödeldaks ja liiguks tagasi/edasi kas raudteega, laeva või lennukiga.
Kas selline kirjedus rahuldab? Ei pea nõus olema.
Kui nii läheb, siis ei tasugi ära. Siis saab RB-st vahva monument põlema pandud rahale. Sul on kusagil tõsine töö näidata, mis ammendavalt näitab, et meritsi transport Eestist jääb ALATI tasuvaks KÕIKIDE kaupade EU-sse ja tagasi suunal?
Muu maailma kogemus ei toeta seda, et sadamate läheduse puhul on raudteetransport RAUDSELT ebarentaabel. See ei saa füüsikaliste piirangute tõttu nii olla.
To: iffkillla
Saame näha, pakun, et pigem hakkavad diiselrekkate asemel akudega rekkad tekkima. Mitte ei hakka kaup raudteele kolima.
Miks seda monumenti vaja on, kui selle võib ka vabalt loomata jätta ja senitehtu lihtsalt aastakümneteks ootele jätta?
Mina tahaks päris teada kes ja kuidas ja kuhu selle elektrirekkade armaada laadimistaristu ehitab. Muidugi on ka küsimus kustkohast see elekter sinna võetakse.
Rail Baltica pidi samuti elektriga tulema. Eks samast kohast võetakse, kust Rail Baltica-gi elektrit pidi võtma. Paigaldatakse piki Pärnu maanteed kõrgepingeliinid, äkki?
Tõenäoliselt kogu see laadimistaristu tuleb kordi-kordi-kordi odavam, kui Rail Baltica ehitamine. Ja valmib ka kiiremini.
Katsu mitte päris lasteaialapse tasemel ka arutleda.
Üks asi on elektrirong mis saab oma elektri rööbaste kohal olevatest kontaktliinidest, teine asi on autonoomne veok mis peab sõitma kuskile parklasse ja seal tunnikese juhtme otsas istuma. Ja nii iga mõnesaja kilomeetri järel. Suvel saab rohkem sõita, talvel külma ja raskete teeoludega ehk pool suvisest sõidust…
Via Baltical sõidab 1000 rekkat ööpäevas, kui palju neid igapäev üle Poola piiri läheb seda ma ei viitsi hetkel otsida, kõik nad tahaks aga regulaarselt laadida kuskil, mitte ei sõida täispaagiga ühejutiga niikaua kui autojuhti või juhte sõidumeerik lubab.
Edit: AI ütles, et üle Leedu-Poola sõidab ööpäevas 4500-6000 rekkat - et ehk siis seal on vaja 6X rohkem laadimistaristut kui meil…
Vesterbacka-Michalist polnud veel lõhnagi, kui RB mõtet EU-s heietama hakati.
“Kuna Soome on merega eraldatud, siis sealt poolt pole ka mingit pointi laevalt uuesti raudteele laadida” Kui sa rahvusvahelise transpordiga lähemalt kokku puutud, siis avastad et laevandusel on hämmastavalt palju tasuvust piiravaid tegureid maismaatranspordi kasuks.
Nt autotransport võimaldab väikseid koormaid (nn viimase miili vedu). Raudtee tasub suure vaid mahu puhul ära, kuid samas võimaldab veetava kauba hulka vagunite arvu kaudu teataval määral varieerida nii, et tasuvus ei kuku.
Raudtee üks miinus on jäikus. Ronge ei panda käima telefonkõne “mul jõudis lõpuks kohale laevatäis vilja, kas järgmine nädal saaks paar pikemat koosseisu mulle orgunnida?” peale. Rongide planeerimine ei käi üleöö.
Laev tasub ära siis, kui sul on piisavalt sinna sobivat kaupa. Pooltäis või kolmveerandtäis puistekauba või konteinerite laev ei tasu ära. Sel põhjusel tegeldakse oma kauba veoks sobivate laevade otsimisega üsna suurel geograafilisel alal.
Palju tehakse enne merele minekut kaubale esmapilgul täiesti ebaloogilisi sõite maismaal. Nt Tallinnast Ventspilsi. Sest seal on sobival ajal sobiva suurusega laev saadaval. Või vaheladustamise või laadimise teenus odavam Tallinnaga võrreldes. Neid nüanse on palju. See ei ole teooria. Hangi endale mõne rahvusvahelise kauba liigutamisega tegelev tuttav, ta selgitab sulle.
Ära võta mürki väite peale “Kuna Soome on merega eraldatud, siis sealt poolt pole ka mingit pointi laevalt uuesti raudteele laadida,” Täiesti vabalt võib mingi kaubaliigi osas tasuv olla seda väiksemate laevadega Soomest Eestisse tuua ning siin raudteel või maanteel edasi liigutada.
Kaupade vedu ei ole 1+1=2 loogika. Et panen rekka aluseid täis ja saadan kõige otsemat teed kliendini.
To: iffkillla
Lasteaialapse või mitte. Kuidas sa ise seda probleemi lahendad? See elektriga transportimise kohustus ei tule ju ainult Baltikumile, vaid kogu Euroopale. Arvad et Euroopas kolib kaup rongidele? Mõtle veidi.
Mõtle ise veidi, kas kogu euroopa kiirteeääred tikitakse täis rekkalaadimisparklaid või … ?
to: iffkillla
Miks sa ise nii lasteaia tasemel eeldusi siin foorumis trükid? Kui Euroopas neid ei tikita, siis mingit elektriakudega rekkate kohustust ka ei tule. Kui kohustus tuleb, küll siis tikitakse. Ju siis sedasi asi toimib. Või toimib see teistmoodi. Arvad tõesti, et Euroopas kolitakse kõik rongidele?
Elektrirekkate kohustust otseloomulikult ei tule. Lihtsalt uute veoautode co2 heide peab olema 90% väiksem 
Üks vihje sulle veel. Selleks, et 100 rekkat saaks teeäärses parklas ülikiire MSC laadimissüsteemiga korraga laadida on vaja ca 370 MW võimsust. Et nüüd asja mastaapi hablaksid, siis tea, et 8 juunil oli selle suve elektritarbimise miinimum ja võrgust võeti 400MW võimsust.
Auvere jaam on 300MW
Füüsika on bitch.
To: iffkillla
Mis probleemi sa siis siin tegelikult lahendad? Vaata mu eelmist postitust. Või plõksid lasteaia tasemel niisama?
Auvere… auvere… auvere… kuna sina kui bitch füüsik, peaksid ju teadma, et Rail Baltica võtab samamoodi elektrit. Seega kordme veel: auvere… auvere… auvere?
Ma ei lahenda mingit probleemi, sina väitsid, et tõmbame aga ühe kõrgepingeliini teeäärde ja küll rekkad laevad seal liini ääres.
RB peal tarbib rong elektrit võrgust pidevalt ja neid pole ühe alajaama teeninduspiirkonnas korraga 100tk, rekka aga tahab teeääres saada suurt hetkvõimsust ja neid on seal korraga palju. Ehk mõistad asja erinevat olemust?
To: iffkillla
Paistab, et sa lõpetad lasteia kiituskirjaga. Palju õnne.
Kui mu väited on valed, eks lükka nad omapoolsete arvutustega ümber.