Maantee ei sobi mahuka ja raske kauba veoks pikkadel vahemaadel. Kui sobiks, siis meil ei liiguks Eestis raudteel ka täna mitte midagi. Kuid kaup liigub raudteel ka täna olukorras, kus see on mugav vaid Leeduni. Maantee on raske ja mahuka kauba nn viimase miili laialiveo jaoks.
Toetan igati Muuga ja teiste sadamate tööd ja edasiarendusi. Ikka võib sadamate kaudu kõike edasi vedada. Kuid mina olen kaubaomanike ja töösturite paadis, kes soovivad alternatiive.
Nõus, et RB-d on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Siin on riske rohkem kui vastuseid. Mina olen nende poolel, kes soovib sadamatele teatud tüüpi kauba liigutamiseks alternatiivi ja usub, et see lõppkokkuvõttes tasub ära.
Täna ei ole tõsiseltvõetav kumbki neist arvutustest: „RB tasub ära“, „RB ei tasu ära“. Mina eelistan selles osas muu maailma kaubanduse eeskujul riskida ja püüelda tema ehituse poole.
Nõus. Mul on sama tunne. Iga inimese veole raudteel maksame täna ja ka tulevikus kõvasti peale. Arvan, et poliitikud üritavad seda teemad mitte tõstatada, sest see oleks väga ebapopulaarne valijate seas.
Täna see nii ongi. RB projekt on rahaliselt üüratu ning täna olemasolev raudteele sobiv kaubandus on väiksem, kui RB eeldatav läbilaskevõime.
Milline see mahukas kaup on ja mis see siis liigub? Isegi tuulegeneraatorite labad saabuvad meritsi Paldiski sadamasse ja siis liiguvad mööda maanteed edasi.
Hijuti kohtusid Saarelandil taristuehituse ex jukud kus osalesid ka RB-l OJV-t tegevad - tunnistasid kuigi saavad aru objekti pakasuuhast ei kavatse nad lolli tellija heldest rahakülvist loobuda ca poolteist senist palka
Milline? Ma olen seda nüüd mitu korda kirjutanud. Kas peaks veel ja veel kirjutama?
Kas tuulegeneraatorite labade maanteed mööda liikumine on midagi, mida raudtee peaks häbenema? Arvan, et nad jäävadki “viimase miili” transpordis autodega liikuma.
Sovjetiajal oli selgelt näha, et neis asulates, mis jäävad raudtee äärde, olid bussiühendused pärsitud, aga bussid liikusid siiski. Eriti liikusid bussid Tartu-Tallinna vahet. Samuti häda polnud Viljandi-Tallinna vahet bussiga sõita.
Omal ajal eelistasin Viljandi vahet sõita bussiga, sest see oli 2 korda kiirem ja isutmise all ei olnud samuti kõvat puupinki.
Tsaariajal tekkisid asulad raudtee äärde ainuüksi seetõttu, et raudtee vajas ise tööjõudu igas oma lõigus ja nüüd kus juba inimesi oli, sinna tuli neid juurde.
25 aasta pärast loevad uued eesti tegijad siin seda RB teemat, kimades mõnes moodsas vagunis euroopa poole ja mõtlevad, et olid ikka krdi lollid tüübid omal ajal, et kahtlesid selles projektis
Lõppkokkuvõttes on ju ausalt öelda parem kui need liiprid maha saab, kui neid ei ole maas. See kas see ennast ära tasub või ei tasu, on hoopis omaette teema ja sõltub sellest kuidas asja vaadata. 30 aasta pärast, kui raha on omajagu odavamaks läinud, riikide eelarved kõvasti paisunud ja vagunites võib isegi kaupu ja inimesi leiduda, räägitakse ja meenutatakse seda kui ühte kulukamat EU projekti, aga mitte kui kõige mõttetumat projekti.
Võib-olla pole investeering ennast rahaliselt ka selleks ajaks ära tasunud, aga kas see on üldse alati oluline…kas endale maja ehitamine tasub ennast rahaliselt ära, või on see juba tasuvus, et seal elada saad, või sinu järeltulijad? Meie õnnetus (või hoopis õnn?) on see, et me juhtumisi satume nägema milline üüratu projekt see on ja palju see raha neelab, järgmine põlvkond kasutab aga hoopis selle hüvesid ja räägib sellest ainult lugusid, nii nagu meie räägime eurotunnelist. Lõppude lõpuks on ju igasugune taristu nagu veresooned organismis, nende kaudu liigub kogu elu…
Ära unusta, et ka selle võrra nagu raha odavamaks läheb, tõusevad samavõrra või lausa ennaktempos kõik ülalpidamiskulud, kaasa arvatud Rail Baltica ülalpidamiskulud. Lisaks ka laenuintressid.
Hm, kus sa seda kirjutasid, et see on mahukas ja seda saaks ainult raudteed mööda vedada? Kõik see mida sa mainisid ja mis mulle silma jäi, saab endiselt meritsi vedada ja viimast kaudu on see palju odavam ka.
Ei puit ega puidutooted ei koli Rail Balticale, kuni siin kandis on veel meri.
Suurt taristut on enne ehitatud ja ehitatakse ka edaspidi tulevikus toimuvaid muutusi eeldades. On suuri õnnestumisi ja suuri ebaõnnestumisi. Keegi mainis eelpool just teatud lennujaamasid, kuhu sisu jäigi tulemata. Eestiski on irvitatud suurte autode viaduktide ehitamise eel ja ajal.
Mis keskkonda puutub, siis raudtee on koos veeteedega keskkonnasäästlikkuselt kõvasti ees maanteest. Viimane omakorda paneb pika puuga ära lennutranspordile.
Mulle meeldiks, kui sa suudaks oma vastustest ära jätta sõnad „loll“, „lollim“ jne. Kui see sulle muidugi jõukohane on. Mul on sellise sõnakasutuse puhul keeruline sinuga edasi suhelda.
Kas on võimalus, et sa ei suudad Hansa veetee näite ise tänasesse päeva edasi arendada? Nt mõistad, et kolkas saab tootmist arendada vaid siis, kui sul on head ja odavad ühendused sinu tooteid tarbivate suurte turgudega?
Rail Baltica nüüd küll odav ühendus ei ole, kui võrrelda seda mereteega. Kui kogus on väike, siis logistiliselt tuleb odavam rekka mööda maanteed. Rekka või mõni kaubik sõidab selle kaubaga otse tootja juurest lõpptarbija ukse ette, ilma vahelaadimisteta.
See on ka näiteks põhjus, miks USA-s on kaubavahetus kolinud suuresti raudteedelt maanteedele, õigemini kauba hulga kasvades on seda vedama hakatud maanteedel, mitte aga 130 aastat tagasi olnule samades proportsioonides raudteedel.
Kirjutasin eespool. Seda lõnga on siin nii palju, et pead päeva vabaks võtma seal otsimises.
Kas puit ja puidutooted kolivad merelt RB-le? Mina ei julge 100% ei ühe ega teise kasuks praegu panust teha. Aga respekteerin sinu seisukohta. Vabalt võib ka nii minna.
Eestis kipub olema nii, et tööstus (nii vana kui tegelikult ka uus) valib asukohti ja selle valiku aluseks on põhiliselt ainult mõned kriteeriumid:
a) tööjõud
b) logistika
c) energia
Kui sa kaarti vaatad, siis Eestis on valikus Põhja-Eesti. Sadamad on siin (Sillamäe, Muuga, Tallinn, Kunda - kui soovite). Kohalik raudtee jookseb nendesse sadamatesse.
Tööjõud on Põhja-Eesti rannikul (Tallinnast Narvani).
Energia - suurimad võimsused ja võrgud samuti Põhja-Eesti rannikul.
Miks peaks Põhja-Eesti rannikult hakkama mahukaupa raudteega Euroopasse vedama, kui võib laevaga?
Sul on lihtsam oma väiteid otsida, kuna sa tead mida sa siia kirjutasid.
Mina lugesin välja järgmised kaubad (osad on minu pakutud, osad sinu): Põlevkiviõli, väetisi, vilja, puitu, ka tsementi.
Kas neist kaupadest on midagi, mis koliks laevadelt raudteele? Ja kui on, siis mis see on ja miks?
Kui tänast RB ehitushinda ja valmis olevate sadamate teadmata ehitushinda võrdled, siis on sul õigus.
Maanteede osas mul on tugev tunne, et kui õhk kusagil pärselt mustaks läheb ja teedeehituse rahakotti tõsiselt sisse vaadatakse, siis maksustatakse kaubavedu teelt ära vette ja raudteele. Seda muidugi vaid neis piirkondades, kus õhk paksuks läheb.
Muidugi tõusevad ülalpidamiskulud, selge see…nii nagu ka tulud tõusevad, riigieelarve paisub, piletihinnad paisuvad jne jne…aga proportsionaalselt on seda siis odavam teha, võrreldes tänaste arvutustega.
Need on täna olemasolevad kaubad, neid ma nimetasin jah. Ainsad põhjused transpordiliigi vahetamiseks on raha ja mahupiirangud.
Kaup liigub sinna, kus seda on odavam vedada ja kust mahub vedama. Seega raudtee peab neile ja tulevastele kaupadele olema veeteest odavam või mingil põhjusel ei mahu mingil suunal laevadele vajalikul ajal (kas sadama maht ei võimalda, kas laevu poleparasjagu jm).
Miks see proportsionaalselt peaks odavam olema? Kas Rail Baltical töötavate inimeste palgad jäävad aastakümneteks nominaalselt samaks? Kas hooldustööd, materialid, seadmed, veerem jne jäävad aastakümneteks nominaalselt samade hindadega?
Ma pigem arvan, et kuna tegu on kiirraudteega, siis selle eksklusiivsuse tõttu võivad seal olevad kulud hoopis kiiremini kasvada, võrreldes muu infrastruktuuri ülalpidamise ja hoolduse kallinemisega.
Mis siis saab, kui mingil põhjusel veetee tänane suhteline odavus mingil suunal ei säili tulevikus? Nt mingisse suunda on odavam maanteed mööda või lennukiga?