See kaks paari 4 mld on selline umbluunumber, mille eest keegi kunagi vastutama ei pea ja käiku see kunagi ei lähe. See pole päris number
2 Likes
Kogu see RB on õpikunäide suurte projektide elluviimisest ja põhjus, miks ma alati naeran kui keegi hakkab kindlas kõneviisis rääkima, et selliseid objekte nagu Helsingi tunnel, tuumajaam või, minugi poolest gigantne avamere tuulepark suudetakse teha alla 10 aastaga ja väga kindla eelarvega.
Ei ole suudetud teha ei siin ega enamasti ka mujal. See, et tähtaeg läheb vähemalt 1,5x pikemaks ja eelarve vähemalt 2x kallimaks, on väga tavaline praktika igal pool.
Realistlike tasuvusarvutustega ei antaks ühelegi sellisele projektile rohelist tuld, aga kui rong juba sõidab (pun intended), siis tavaliselt lahendatakse see tupik nii, et arve saab maksumaksja.
9 Likes
reisiblogija on postitanud video kuidas Leo Expressiga Varssavist Prahasse sõidetakse
865 km raudteed pidi, 9 h 12 min . sõiduaeg
Seega umbes sama, mis oleks Tallinnast Vilniusse. Tundub küll, et on parem kui meie porgandid, ehkki on sama Stadleri toodang .
Sõitjad oma kommentaarides samas suurt vaimustust ei tunne, 9 tundi isegi mugavas tugitoolis istuda on ikka paras katsumus ,nii pikkade reiside jaoks on inimesed välja mõelnud magamisvagunid.
Pisut üllatav oli Varssavis näha Ukraina reisirongi, samasugust nagu omaaegne 4 pealinna ekspress. Nüüd muidugi need rongid enam Minski ja Bresti oma teekonnal ei läbi, kuid eks rattad tuleb piiril ikka ära vahetada, ei ole just kuulnud, et Ukraina oleks Stephensoni rööpmelaiusele üle läinud.
1 Like
Esimesed paarkümmend kilomaatrit euroopa laiusega raudteed sai eelmine aasta valmis.
Kuskilt lugesin plaanide kohta, et nad tahavad tublisti sellesse euroopa laiusega raudteesse lääne ukrainas panustada. Aastal 2027 kuni Lvivini. Ja lõpuks umbes Kiievini välja lääne poolt. Et saada kaup ja inimesed vabamalt liikuma. Ja vähemalt kauba laadimine toimuks juba kuskil Ukrainas.
vt.
Uzhhorod-Chop railway line
Ukraine Moves to Align Rail Gauge With Europe to Lviv by 2027
Mida need poolakad, lätlased ja leedukad ka teavad. Reformierakondlased sõidavad 2030 aastal RB Poola trassil, mida siis alles ehitama plaanitakse hakata.
Poola hinnang: Rail Baltic valmib alles aastaks 2040
2 Likes
Neil on ju piletid juba olemas
1 Like
Siis on kindel, et sõidavad 
1 Like
Veel kord - asendusbuss!
2 Likes
"transpordiministrid leppisid kokku eelistada raudteeinvesteeringuid, mis aitaksid Vene rünnaku korral vägesid ja sõjatehnikat kiiresti NATO idatiivale liigutada. Euroopa maanteed, sillad ja raudteed ei sobi tankide, vägede ja sõjavarustuse kiireks transportimiseks võimaliku sõja korral.
Samas RB ehitab kümneid raudteesildu mis suht lihtsalt purukspommitatavad ja suht raskesti taastatavad.
4 Likes
Lisaks ökoduktid.
Ukraina sõda on näidanud, et vägede kiireks liigutamiseks on tänapäeval ikkagi maanteed.
Neid ei ole võimalik täielikult purustada ja parandamiseks pole vaja mingeid asju mm täpsusega (päevaga) uuesti kokku ajada ja stabiliseerida. Piisab isegi paarisaja meetri täpsusega kruusateest ümber katkise koha, mis sageli on juba mingil kujul olemas.
5 Likes
Tuleb välja, et pimestatud raudteekallistajaid , kellele omakasu ennekõike, on ikka paganama palju siginenud !
1 Like
Eks ta veidikene jabur ole tõesti, et inimesed küll tahaks nagu eurooplased olla, aga sinna enamvähem ühtegi maismaatranspordiühendust ei vii.
Poolteise inimpõlve pikkuse iseseisvusajaga oleme saanud enamvähem valmis-neljarealiseks Tallin-Narva-Peterburi maantee, Tallin-Tartu-Pihkva maantee on poolvalmis ja uuendanud on Tallin-Pihkva ja Tallin-Narva raudtee ilma mingi aktiivse virina ja vastutegevuseta.
Aga seda soigu, et miks ometi nüüd euroopa laiusega raudtee peaks siit euroopasse minema ei jõua ära kuulata.
Omapärane oleks kui naabrimees siin mingeid jamasi korraldaks ja ühtäkki Ülemiste kõrvalt enam lennukiga kuskile ei saaks. Ehk läheks lõpuks mõnel silmad peas lahti - nagu koroona ajal - kui need kes pumba juures olid avastasid, et Tallinnast autoga euroopasse sõit enamvähem kuni Poola piirini üks lõputu ikaldus on.
Seda raudteed pole enne kui Poolas ja Lätis see ühendatud saab.
Küsimus on, et miks peab see Eestis asuma niivõrd väljaspool asustatud punkte?
Läti ja Leedu ehitavad selle kas vanale trassile või läbi asustatud punktide. Lätis Riia ja Eesti piiri vaheline lõik saab teenindama asustatud mereäärt koos ca 10 peatusega ja võimalusega neid hiljem lisada.
Aesti piirist alates viiakse see millegipärast sisemaale, Vahe-Eesti metsavööndi keskele, poolitama põlislaasi ja looduskaitsealasid.
Ok, esialgne visioon oli, et seal hakkavad iga tunni järel sõitma 300+ km/h rongid Tallinnast kolme vahepeatusega (Riias, Kaunases ja Varssavis) Berliini. Pärnust pidi trass mööda minema kuskilt Paikuse kandist.
Ok, nüüd on visiooni muudetud - rongid 200 km/h, Baltimaades 50 pluss peatust, hea kui Varsavissegi saab.
Elementaarne strateegilise planeerimise õpetus ütleb selle koha peal, et kogu planeerimisprotsess tuleb visiooni muutmisel uuesti teha.
St, et kuna tulevad ka kohalikud peatused, siis tuleks see trass viia ka sinna, kus sellest kohalikele kasu oleks.
Õnneks on nüüd vähem seda lolli väidet, nagu raudtee tooks inimesed - pole enam 1926 või varasem aeg, kus tõepoolest ainuke kiire transpordiühendus suurlinnaga oli rong. Mu vanavanemad rääkisid, kuidas nad sel ajal Surju tagant talust paar korda aastas Pärnus turul käisid (30 km ots) - suvise päikesetõusuga pandi hobune vankri ette ja hakati astuma, ning öösel jõuti tagasi - sellest enamus kulus kõndimisele, enamasti tehti üldse mitmepäevane reis.
Nüüd jõuab Kilingi-Nõmmest (38 km ots) tunniga Kaubamajakas ära käia.
Ehk siis rongil ei ole enam sellist mõtet nagu oli tollal. Seda näitavad ka Eesti ajal ehitatud mahajäetud raudteetammid seal piirkonnas.
Raudtee tõi aga inimesi juurde (vs lihtsalt maapiirkonnas liikumine) siis kui rahvastik kasvas. Näited Ühendriikide metsikust läänest on just sellised.
Lühikestel vahemaadel on inimeste eelistuseks tänapäeval maanteetransport, pikkadel vahemaadel aga lendamine.
Rööbastransport inimeste veoks tasub ennast ära aga vaid tõeliste suurlinnade puhul. St peab olema mingi kogus inimesi keda vedada - miski 6 elamuga planeeritav uusasula koos kaks korda päevas bussiga 15 km kaugusele paarituhande elanikuga vallakeskusesse seda ei tekita.
5 Likes
Ei puuduta otseselt RB aga…:
“Me oleme üldiselt võtnud suuna, et me läheme uute lõikude osas Euroopa laiusele ja lisaks rekonstrueerime neid vana laiusega osasid, aga ei ehita uusi. See räägib praegu Rohuküla lõigu kahjuks, aga jah, me saame seda Euroopast küsida”
Ehk tulevikus võibolla suht raske saada EU toetust vana 1520mm raudteele eriti kui tahaksime mingit uut lõiku teha.
Sõja teema, mis siit on palju läbi käinud.
Kui nüüd mõelda, et Ukrainas oleks pre 2014 olnud kogu raudtee 1435 laiusel, pmst kogu vene sõjalogistika põhineb raudteel. Eesti on muidugi nii pisike, et suurt mõju ei avalda aga Balti riikide üleselt oleks abiks ikka (erinev rööpmelaius kogu raudtee taristul venega).
Sest asustatud punktides on vaja väga palju maid kokku osta ja asustatud punktides on teatavasti maa suurusjärgu võrra kallim. Kõnnumaal on palju odavam ning maad on riigi omandis. Lisaks tuleb liiga palju olemasolevaid hooneid ja muid rajatisi lammutada, et rajada vajalik koridor.
Olemasolev raudteetrass ei sobi, sest see on liiga kurviline. Paratamatult tuleb rajada täiesti uus raudteekoridor.
P.S. Rail Baltica ülesanne ei ole mängida kohalikku transporti. Tegelikult ei peaks Eestis olema ühtegi muud peatust sellel raudteel, kui Talinn ja Pärnu.
P.S. Vaadates praeguseid skeeme, siis RB raudteetrass on ikkagi kurviline. Kui vaadata kiirraudteid mujal, siis need on sageli palju sirgemad.
Kui seal lõpuks paar RB rongi + kaup liiklema hakkab siis on tegu ju üledimensioneeritud asjaga millele võiks leida lisarakendust, kasvõi kohaliku liikluse näol.
2 Likes
Siis oleks võinud ju Pärnu raudtee lihtsalt taastada. Miks seda jama Rail Baltica nime all tehakse ja milleks meile mingite lätlaste otsused raudtee kunagi kauges tulevikus valmis saada? Meid ju see ei puudutaks!
Haapsalusse taastatakse juba hobiraudteed, küsitakse selleks Euroliidult raha, miks pärnakad halvemad on selle koha pealt?
2 Likes
RB on surnult sündinud idee .
Tallinn-Pärnu- Riia iseenesest oleks ju vajalik ja see on olnudki , ehkki viletsama kvaliteediga kui isegi 1981.a. sovetiraudteel oleks kõlvanud
kuid ikka samas laiuses kui ülejäänud Balti riikide raudteevõrk.
See oleks nii kallis ja täiesti mõttetu töö kogu riigis Stephensoni rööpmelaiusele üle minna, rääkimata sellest, et kogu veerem on ju kah 1520 mm.
Soomel on 1524 ja neil pole mingit kibelemist 1435 järele. Kuhu neil sellega sõita oleks ?Üle silla Torniosse Rootsi ? Sõidavadki kuid,see on nii põhjas, et ei leia väga palju kasutamist
1 Like
Tallinna-Pärnu-Riia on sama hea kui Tallinn-Tartu-Riia. Mõlemad raudteed saavad Läti Valkas kokku. Või keegi tõesti arvas, et Pärnust läks raudtee piki mererannikut otse Riiga, veel parem - otse mööda randa Jurmalasse välja?
P.S. Pärnusse ja Viljandisse tuligi raudtee algselt lõuna poolt, Põhja poolt tulek on üle 30 aasta hiljem ehitatud. Varsti võetakse Tallinnast Viljandisse minev lõik samuti üles - see ei tasu end lihtsalt ära. See arusaamine on ammu olemas, vaja lihtsalt üldsusele seda teadvustada.
Kui Rail Balticat veelgi kärbitakse ja ühe liipripaari asemel hakkavad rongid ülhel liipril sõitma, siis peab kogu rongis olev kollektiiv õppima sõidu ajal väga hästi tasakaalu pidama.
1 Like
Sa eksid selles asjas üsna kõvasti.
Isegi maja on alles: Ikla raudteejaam – Vikipeedia
Kui me läheme metsa vaatama, siis sõidame mööda sirget Raudtee teed piki Ura jõge, mis on selle vana raudtee trass, paarsada m RB planeeritavast trassist läänes.
https://www.google.com/maps/place/Raudtee+tee,+Pärnu+maakond,+Estonia/
Kusjuures RB trass on enamuses piki jõge, kus on vaja palju maid sundvõõrandada.