Eesti ja Riia vahele võib jääda ilma Euroopa rööpmelaiuseta Rail Balticu lõik
Minu arvates peaks Pärnu ja Läti piiri vahelisele osale kohe kiirelt pidurit tõmbama. Tegemist on täiesti mõttetu maksumaksja raha metsadesse matmisega. Kui, siis ehitada raudtee mööda mereranda/Via Balticat, kus tõepoolest ka inimesi elab (ja võiks rohkemgi elada) ja kus see aitaks ka näiteks turismi arendamisele kaasa.
Pilt ka: Salaspilsi (lõunas) ja Skulte (põhjas) vahel jääb esialgu vana raudtee laius.
Laskumata RB poolt- või vastuargumentidesse, siis kahtlustan, et selline lugu lätlastel tagajärgedeta ei jääks.
Kahtlustan, et siin pulgad läinud ja et mitu komplekti trumme veel hakkama pannakse käsu korras, on reaalsus.
Ja tagajärjeks on?
Via Balticaga on ju näha, kuidas see üle kitsukese silla Lätis läheb, mis oli miski aasta veel kinni ka.
Näiteks mingitest rahadest ilma jätmine, tagasinõuded.
Pmst on võimalik panna vanale raudteele dual gauge rööpad maha raudteed pisut ümber ehitades ja mitte täielikult uut tehes
Opositsioon saab selle vahelduva rööpmelaiusega 1435 mm + 1520 mm +1435mm raudtee kallal veel palju irvitada ja mõnitada . Algul pidi ju olema kaheteeline, täies ulatuses tarastatud ja 230 km / h raudtee . Mis sellest õige sai ? Saigi rahh otsa ?
Viimasel ajal saab just Läti rohkem raha kui Eesti, viivitamine on osutunud kasulikuks.
Samas on selle projekti mõte siiski väga kahtlane.
Kiirused on nüüdseks langenud tavaraudtee kiirusteni. Raudtee Eesti osa läheb läbi asustamata alade - Läti ja Leedu on selle just läbi asustatud punktide vedanud. Algsest jutust, mida ka siin m]ned korrutasid, et iga tunni järel läheb rong Berliini, on nüüdseks 2x päevas Riia + 4x päevas Pärnu suurusjärk. Kusjuures peale EL panuse mahaarvestamist on pileti keskmiseks omahinnaks ca 500 EUR.
Viimane ongi see, miks lätlased asjasse nii kõhklevalt suhtuvad.
Sõjaolukorras on raudtee tänapäeval nii rinde lähedal suht mõttetu. Kaua ühe õhkulastud ökodukti koristamine aega võtaks?
Tegelikult pole ka RB Pärnu-Ikla lõigu viimiseks mere äärde veel hilja. Hetkel toimub alles planeerimine. Sain hiljuti kirja, et kevadeks antakse siis teada kui suur jupp maast tahetakse sundvõõrandada.
Kogu see värskem lätlaste sebimine on selleks, et maksumus seal saada 5,5 → 4,5 jardile, aga osa võidust läheks uuesti kaotsi, sest (ajutised?, yeah sure;) dual-gauge rongid kallimad.
Aga Eesti? Palju samade arvutusega EV osa hind nüüd on, kuna pikem kui LV siis 6,5-7 jardi? See raha on olemas siis või? Ehitatakse tohutuid vaksaale ja sildade ja maanteede rägastike nagu homset polekski ja kõik nagu oleks rahadega ülimalt hästi. Sõrmed on raudteelastel tihedalt kõrvas ja suust kostub la-la-la-la?
Lõpuks saame siis teada hämmastava uudise, et lätlastel pole mingit huvi ehitada raudteed Riiast põhja poole Eestisse . Pole isegi seda huvi, et sõita olemasoleva rongiga ja olemasoleval raudeel kaugemele kui piirilinn Valga.
Läks ikka kaua aega, et saada teada kurb tõde : Eesti ei ole Läti jaoks atraktiivne reisieesmärk. Läti on eestlaste jaoks atraktiivne( Riia lennujaam ja odavam alkohol ), meie nende jaoks ei ole
Kui tõesti on asi nii, siis siinkohal siis peaks Brüssel Rail Baltica rahad Lätilt tagasi küsima. Kõik rahad.
Mõelge kui Leedu keeldub ehitamast raudteed Kaunase ja Läti piiri vahele?
Või kui Poola keeldub ehitamast raudteed Varssavist kirde suunas?
Kas peab 4 siini olema, saaks ju ka 3-ga teha kaks eri laiust, üks on ühine.
To: kasutaja314
Kaks rööbast kõrvuti ei mahu niivisi ära, kui neid oleks ainult 3, sest Euroopa ja venemaa laiusega gauge’te (rööpmelaiuste) vahe on liiga väike.
Selge, ma arvasin, et sisemised on ühele ja välimised teisele aga siis on vasakpoolsed ühele ja parempoolsed teisele.
Ei, 1. ja 3. on ühele ja 2. ja 4. on teisele.
Hispaania ja Euro saab kolmega hakkama.
Seda mõtlesingi, et kõrvutistest rööbastest üks pool ühele teine teisele.
Tõ ne pereputai - hispaanias on 1668 mm erinevalt euroopa 1435mm. Lähim talgo nn kabinet on valgevenes.
