Läheb selliseks uhamiseks, hakkab käima nagu Kopli tramm
Rail Balticu esialgse sõiduplaani kohaselt kasvab raudtee valmimise järel päevas väljumiste arv kümne aasta jooksul neljalt kuueni ning Tallinnast ja Pärnust saab lõunanaabrite pealinna ja ka Leetu-Poola sõita päevasel ajal iga kahe tunni tagant.
minu jaoks on jäänud rail balticu puhul kõige arusaamatumaks, et kes see sinna sõita sooviv sihtgrupp ja eriti iga kahe tunni tagant olema saab … okei, kui rongijaama minekud-tulekud maha arvestada, siis ajas võidad umbes tund või pool, aga … neljaliikmeline seltskond riiga edasi tagasi rongiga € 300 vs. autoga € 50 (pluss € 5 riia kesklinnas ööpäevane parkimine). ja kui nii kodulähedane tripp, on autoga eeliseks, et saad siguldas keppi vaadata, valmiera mõisast õlut kaasa osta, jurmalas spa- ja rannamõnusid tarbida, liepajas alternatiivmuusika klubides tiksuda, oled mobiilne … mis krdi point on sada eurot nägu rongiga riiga reisida ajastul kui lennupiletid berliini ja londonisse, tiranasse ja sarajevosse, igale poole euroopas on umbes sama hinnaga?
Siin toodud parameetrite järgi hakkab reisirongi koosseis koosnema kaheksast tavaklassi vagunist, milles igaühes 70 istekohta ja siis veel ja siis veel esimese klassi vagunitest, mille mahutavus pole teada. Jättes need viimased välja, saaks 6 väljumise korral RB-ga aastas üheotsa reisi teha vähemalt 2 452 800 reisijat. Eks igaüks saa ise hinnata, kui realistlikult see kõlab.
Kui rongis on alla 1000 koha, siis jääb kohti puudugi! Nimelt arvutati ühes tasuvusuuringus igapäevaste “Pärnust Talllinna ja tagasi” reisijate arvuks 5000 inimest. Hetkel elab Pärnus napilt üle 40000 inimese. Iga kaheksas pärnakas (imikust raugani) hakkab iga päev pealinna vahet sõitma. Kõlab ju loogiliselt…
Rae valla uuest depoost jutt, 40milli hiiglane, mis tundub mõttetult suur ja miks seda sellises mahus üldse ehitada, kui Lätlased veavad sea nahka oma lõiguga.
Ajakirjani Ulla Länts: Kogu Rail Balticu projekt on kallinenud ligi 300 protsenti, mis juhtub, kui see veel kallimaks läheb?
Rail Baltic Estonia tegevjuht Anvar Salomets: Seal tuleb vaadata täpsemalt sisse, inflatsiooniline kallinemine on täiesti arusaadav. Seda me näeme ju ka igapäevaelus. Nii et meil on alati see sõnum kaasas, et me räägime konkreetse kuupäeva hindadest. Kaks aastat hiljem on inflatsioon ilmselgelt teinud oma korrektuurid.
Vot nii pööbel - RB neljakordne kallinemine on tulnud … inflatsioonist. Eesti sees on veel teine (õigemini esimene) Eesti, kus on hoopis teisest suurusjärgus inflatsioon, kui ülejäänud Eestis. Mis saaks minna valesti, kui RB valmimist kureerib selline asjtundlik juht nagu see Anvar Salomets?!
Kui valmis saab, siis loodetavasti on see võimalus ka, et paned auto rongile peale ja ise lähed kupeese magama ja ärkad siis kui rong on Berliini jõudnud.
unistada ju võib ja unistamine on hetkel veel maksuvaba - samas keegi ei tea kui kauaks, las teadlased uurivad neid ajulained edasi, siis saab ka unistamist maksustama hakata.
hingamine on osa loomariigi jaoks (veised ja CO2) juba maksustatavaks muutumas …
Su auto võtab vähemalt kolme kupee jagu ruumi. Piletihinna võid selle järgi ise arvutada.
(Arvesta ka sellega, et auto kui keskkonnavaenulik transpordiliik tõenäoliselt ei saa reisijapiletile ette nähtud 75% suurusjärgus dotatsiooni).
Kummaline, et RB tasuvusuuringutes on olnud kindlalt teada, et 2025+ aastatel konkureerivad RB-ga EURO2 nõuetele vastavad veokid (see oli vist EY uuringus, kus sotsiaaleurosid ilmatu hulk kokku arvutati) aga samas tuleb üllatusena inflatsiooni olemasolu. Kui ma miskit planeerin 10+ aastaks ette, siis “tänaste hindadega” eelarvestamine vähe lapsik ei tundu?
Kui kellelgi viitsimist võiks eksperimendi korras täitsa uurida, mitu EURO2 veokit päevas Ikla punkti läbib.
Oled (jälle) asjast valesti aru saanud - projekti kallinemisega suureneb pöördvõrdeliselt sellest saadav kasum.
Aga palun - otse RB lehelt “Rail Baltica teeb investeeringu kuhjaga tasa: investeeritud 15,3 miljardist saadav kasu ulatub 45,4 miljardi euroni, tõestades nutikate taristuinvesteeringute väärtust.” 45 fkng jardi!!! ja kõik peamiselt tänu “uugametsade” vahele ehitatud peatustest