Tallinna lennujaam alles andis teada, et laienevad kuna reisijate arv on pidevalt suures kasvus. Nüüd võiks keegi mulle selgitada, milleks on vaja aeglast ning kallist maksumaksja kulul peetavat raudteeühendust Poolaga, kui Tallinna lennujaamast saab mõne tunniga Frankfurti, kust saab juba igasse maailma otsa edasi lennata?
Kas selleks, et sõja korral militaartehnikat vedada? Vaevalt, kuivõrd Poola näitel nägime kui lihtne on diversioonigruppidel raudteetaristut kahjustada, nii et keegi ei märkagi. Samamoodi oli ukrainlastel küllaltki lihtne lõhkuda Venemaa raudteetaristut ja seal liiklus seisma panna.
Pärnu rahvas oleks arvatavasti olnud palju õnnelikum kiire ja ohutu neljarealise Tallinn-Pärnu kiirteelõigu üle.
Üks rumaluse ja laristamise näide on meil regioonist juba olemas. Värskelt renoveeritud Pärnu lennujaam, kus mitte ükski lennuk ei tõuse ega maandu. Nüüd saame Rail Baltica näol rumalusele ja laristamisele ühe monumendi veel juurde.
Väljaspool Eestit on kohalik inimestele mõeldud rööbastransport suures osas isesõitev.
Autode osas toimub kiire areng. USAs ja Hiinas on see juba kohati toimiv.
Tegelikult peaks Eesti näitama Euroopas teed ja lubama täieliku isesõitmise suurematel magistraalidel.
Näiteks kui Pärnust Tallinna tööle käia, siis saaks linnapiiride vahelise igava osa tegeleda muude asjadega, mida peetakse ühistranspordi eeliseks. Samas otstes 5-15 min keerukamas linnaliikluses võib ju inimene ka ise juhtida.
Milline “armee” inimesi seal tööl on, ma sain kokku 165 inimest. Kindlasti on nad seal kõik üle harju keskmise töötajad. Tulevad kõik kokku ja analüüsivad ja joonestavad ja eelarvestavad ja nii aastast aastasse. Paberi peal on juba kolm RB valmis aga tegelikult…
Pakun, et pärast Rail Balticu valmimist läheb kogu see raudteeharu, mis kulgeb Tammsaare tee ja Tartu mnt. kahetasandilisest ristmikust veidi ida poolt üle Järvevana tee, täielikult ülesvõtmisele ja edaspidi saab Viljandisse sõita ainult bussiga.
Hea opex, erinevus ongi kas nullist teha v kõik olemasolev ümber teha. Näiteks majaehitusel vesi-küte ehitusstaadiumis teha v valmis maja korral põrandad-seinad lahti võtta. Peatee kahele laiusele on jah, liiprite vahetus + lisarööpad. Jaamades läheb jamaks.
Ka meil ei ole hetkeseisuga selge, millise raha eest RB lõpuni ehitatakse. Täpselt sama seis. Me oleme trassi ehitusel küll lätlastest pisut edukamad aga ei enamat.
Ja nagu ma juba viitasin - rongikoosseisude jaoks pole samuti hetkel raha olemas.
See, et raha ei ole RB jaoks on kõik puha Putini ja Trumpi kurikaval plaan, kokkumäng ja koolikius .
Putin peab Ukrainas mingit vinduvat sõda, ei saa õieti edasi ega tagasi selle sõjaga .
Trump aga hirmutab : kui teie ei pane kaitsekuludeks 5 %, siis teiega juhtub samamoodi, et rinne on Rakvere - Valga joonel ja pommitatakse Viljandit ja Pärnut, kuid ei saa edasi ega tagasi selle sõjaga, sest vaba maailm vajab uut liidrit . Kas te seda siis tahategi ?
Hirmunud Miihal ja muud asjapulgad nõustusid kaitsesse kühveldama sisse 10 B järgmise 4 aasta jooksul, no mida seal siis Häädemeeste kiirrongi jaoks enam jätkub ?
Soomet see sambotrenni jõmm ja stabiilne geenius ei hirmuta niiviisi, Soome paneb kaitsese sisse 2.5 % GDPst järgmisel aastal ja Trump lubas pühalikult, et kaitseb Soomet, sest talle meeldib Soome mehine president.
See on nagu 6.klassis jälle : kes kellele meeldib ja kes keda kiusab.Nobody likes the crybaby Kui enda kooliaeg on meelest läinud, vaadake ETV arhiivist kuskilt Poola telefilmi Marek Pieguse seiklused.
Või lugege koos lastega see lasteraamat läbi. Jube koolikius käis Poolas juba 1960ndatel aastatel, volaskid tegid korralikele õpilastele jäledasti liiga .
Härrad ju ütlesid, et kui me praegu pingutame hästi ja eeskujulikult, siis äkki 2028 avanevast eelarvest saab raha juurde.
Mis puudutab veeremit, siis ma isegi usuks, et mingi DB laadne asi võtab seinaäärest mõned rongid ja tuleb siia sõitma. Pole kohe mõtet neid kahte rongi osta…
See ei käi nii lihtsalt, et võtad suvalise 1435 mm rongi ja tood ta siia sõitma .,
Rongil peavad olema vastavad signalisatsiooni ja turvasüsteemid, mis sobivad konkreetsele raudteele, lisaks elektrirongi puhul ka sobivate parameetritega elekter kontaktvõrgust. Kui see raudtee iial üldse valmis saab, siis ei pääse sellest, et sinna tuleb ehitada / hankida sellele sobivad rongid ja need peavad suutma sõita ühe joonega Varssavini välja.
Sihukest jampsi, et sõidame Poola piirini ja seal istume ümber Poola rongi, mis loksub kuskilt Bialystokist Varssavi tigutempoga ei tohi küll olla
Ja muide, Bialystokist Varssavi sõidab rong praegu 1.50. Vahemaa ca 200 km, umbes nagu Tallinnast Tartusse .
Uiboupin-Toomas niisama pläusti ei aja - ta teab raudteest keskmisest pisut enam. Kas DB-l seina ääres sobivaid (suhteliselt väikese kohendamisega sobivaks tehtavaid) ronge seisab ja kas neil on huvi hakata siin ääremaal opereerima, on iseküsimus.
Nii või teisiti - kõrvalt vaadates on ajakava (2030 rongid sõidavad) pehmelt öeldes punases.