Ei veere seal üksnes pikad teraserongid suurte tehaste vahel. Single Wagonload Freight (SWL) moodustab raudteevedudest poole ja riigi peale on 400 teeninduspunkti, kust su vagun või paar üles korjatakse või kätte toimetatakse.
Eestis on sellist infrastruktuuri olnud ja mõnevõrra säilinud Põhja-Tallinnas, Ülemistel ja Männikul, Ropka tööstuspiirkonnas Tartus, Ehitajate tee taga Pärnus, Sillamäel ja mujal Ida-Virus. Normaalne raudtee tuleb otse tehasehoovile või lausa hoonetesse sisse, mitte pole kauge ja võõras asi, kuhu kaupa saata ja kust toomas käia, et oleks põhjust rääkida rohkest ümberlaadimisest.
Soomaa tühjadest ruutkilomeetritest niiehknaa midagi ei sõltu, ei toodeta ega tarbita seal midagi olulist. Palju suurem probleem on see, et raudtee potentsiaalsed kliendid on hajali, ühed Keilas, teised Laagris, kolmandad Jüris. Kui oleksid ühes kohas koos ja krundipiirilt jookseks raudtee läbi, siis ei oleks enam kallis sealt sajameetrist haru enda hoovile vedada. Ilma klastrisisese koostöö ja pikaajalise planeerimiseta jääbki aga nii, et iga konteinerijagu kaupa tuleb Euroopasse roolida käsitöö korras.
Üks aspekt on ka see, kui kaua üldse leidub inimesi, kes on nõus seda suhteliselt “veidrat” tööd (kabiinis magamine jne) selgelt alla keskmise palga eest tegema. Edasi on, nagu tavaliselt, kaks varianti - kas käsitöövedamine pole ühel päeval enam nii odav ja nunnu või võõrtööjõud…
Ei olegi põhjust. A tore oleks, kui veokaentusiastid ei hakkaks sel päeval, kui bisnisplaan parlanksist välja kisub, teiste sektorite eeskujul immigratsioonikvootide teemal krokodillipisaraid valama.
Mõttekoht: Selle 70 miljoni eest, mis RB iga-aastasteks hoolduskuludeks võib hakata kuluma, saaks maksta €4000 suurust palka 1500-llikmelisele rekkameeste armaadale.
kui töö on oma olemuselt triviaalne, aga ärivaldkond on tulus, siis pigem ikka makstakse üle keskmise palga. näiteks prügi/assenisatsiooniautode tüübid või lihtsama kompetentsiga ehitajad.
rekkajuhtidest ja immigratsioonist … eks neid kesk-aasia tüüpe pedaalib juba siin ka, aga aastake tagasi hääletasin kusagil kõrgõzstani maantee ääres ja mind võttis peale kohalik tüüp, kes nagu pärast põgusat vestlust üllatuseks selgus, töötas chicagos rekkajuhina ja oli nädalaks oma kodukišlakis käimas )
Ei, mõte polnud mitte selles, et “kõik hakkavad saama üle keskmise palka” vaid selles, et kas ja kui palju leidub nende töökäte jaoks alternatiivseid töid, mis veokajuhi omaga konkureerivad. Ma tean näiteks mitut juhtumit, kus inimene läks veokast bussirooli, sest töögraafikud on enam-vähem tavapärased, tervis ei pidanud enam kabiinis elamisele vastu ja (otsetsitaat) “bussi puhul kõnnib veos ise peale ja maha”.
Paljud lihttööd saavadki üllatavalt palju palka. Prügiautojuhtid vist liiguvad ka kategooriasse “1,5 kohalikku keskmist” kuigi nõuete poolest pole keerulisem töö kui rekkamehe oma. Võib-olla tüütum (manööverdamist rohkem, sõitmist vähem), varase ärkamisega, aga kodule lähemal ja kui veoring tehtud, saad inimese moodi perega aega veeta ja hobidega tegeleda.
Tööturg ja demograafia määrab palju. Feministidele meeldib mõelda, et pole olemas “meeste töid” ja “naiste töid”, aga tegelikult ikkagi on, sest sellistele ametikohtadele naised naljalt ei kandideeri. Tööandja vaatevinklist on tööturul võimalikke kandidaate sellega kohe 2x vähem (mõnes tootmises jällegi palgad madalamad, sest nendele lihttöödele kandideerivad ka naised ja seetõtttu valik suurem).
Teiseks siis MINGID nõuded ikkagi on. C-kategooria lubade olemasolu ei ole nii haruldane, aga nõuab ikkagi teatud ettevalmistust võrreldes paljude “väljaõpe kohapeal” ametikohtadega. Kusjuures siin on ka näiteks ühistranspordi juhid (linnaliinid, trammijuhid) sellises positsioonis, et tulevane tööandja on ise valmis neid koolitama, aga transpordifirmad rekajuhte valides ikkagi eeldavad, et vähemalt C-kategooria ja vajalikud juhiload on kandidaadil endal olemas.
Minu viimane kogemus - oli vaja el boiler vahetada. Päringute peale sotsmeedias tuli ikka igasugust sousti. Enamus oli et 200 ja rohkemgi veel. Tuli rahulik kodanik, vaatas üle, tõi poest boileri (ja olin ostnud) kaasa ja vahetas sajaka eest ära. Mina jäin rahule.
Minujaoks oleks see päevi võtnud - too poest uus, lase vana tühjaks, võta maha, pane uus üles jne. Pidanuks ostma erinevad riistad jne. Lihtsam oli teenus tellida.
Midagi on tõsiselt mäda kui taristuettevõte ja ainus reisijaveoettevõte raudteel üldse läbi ei saa ja teineteist süüdistavad ja kuidagi oma eesmärkidega toime ei tule . 3-tunnine rongireis talnast kusikujulisse kalurikülla on tõepoolest ebaatraktiivne.
Uued shikid Skoda rongid aga on ikka veel “katsetamisel”. Kurjad keeled sahistavad, et neid ei saagi enne kasutusele võtta kui turvangusüsteemid raudteel on uute vastu vahetatud
50 Hz veoelektri tagasivool rööbaste kaudu hävitab ALSN 50 Hz signaali sahistab keegi tehnika asjapulk
Mis iganes see asi tehnilisest keelest inimkeelde ümberpanduna peaks tähendama, see hävitab sõna seal ei ole minu arust midagi head .
Kas nad varem siis ei teadnud seda ?
Talnast rööpaid pidi Riiga saada võtab rohkem aega kui sovetiaegse Tšaikaga ( nüüd 6.45, siis oli 6.18 ja selle sees 10 minuti peatus Tartus, kus sellal mindi perroonile suitsu tegema )
Ma tahaks ikka progressi näha võrreldes ENSV-ga, mitte regressi
Ja kõik see jamps läheb ju edasi Tartu-Valga lõigu rekonstrueerimisega 160 km /h kiiruseni sel ja järgmisel aastal
Mis see normaalne sõiduaeg on, seda paraku ei öelda. Üle 2 tunni ikka ei tohiks olla.
Keegi, kes arvas, et kui kõik vajalikud tööd sel lõigul tehtud saab, võiks olla 1.40 .
Chaika and Soviet TEP60 , eat my dust ! Me sõidame ikkagi kiiremini kui teie 64 aastat tagasi !
Kuule, sinu nostalgia on huvitav, aga lihtsalt jabur. Siis tehti käsukorras ka eriti huvitavaid asju, mida ma olen kuulnud otse toonase balti raudteede pealiku käest.
Kõrvalepõikena - tõi ju see öko teema ka raudteeohutuse pildile, kuna kasutati rööbaste õlitamiseks mingit bioasja, mis katkestas aegajalt signaalid
Öörongid, isegi kesk-euroopa suurlinnade vahel, ei saa hakkama dotatsioonita…
“Due to the discontinuation of government subsidies in France from 2026 onwards, we are unfortunately forced to discontinue the Vienna/Berlin-Paris (night train) connections from 14 December 2025,” ÖBB said in a statement online.
Eesti ja Riia vahele võib jääda ilma Euroopa rööpmelaiuseta Rail Balticu lõik
Minu arvates peaks Pärnu ja Läti piiri vahelisele osale kohe kiirelt pidurit tõmbama. Tegemist on täiesti mõttetu maksumaksja raha metsadesse matmisega. Kui, siis ehitada raudtee mööda mereranda/Via Balticat, kus tõepoolest ka inimesi elab (ja võiks rohkemgi elada) ja kus see aitaks ka näiteks turismi arendamisele kaasa.
Pilt ka: Salaspilsi (lõunas) ja Skulte (põhjas) vahel jääb esialgu vana raudtee laius.
