Ei usu. Tundub täiesti jabur jutt. Aga veena ümber mind ja mõnda teist siin - nimeta siis mõni Norra sadam ka, mis võiks olla osaline…ja äkki oskad põhjendada ka, miks ?
3 Likes
Sa ikka mäletad, kuidas Ukraina sõja esimestel nädalatel Kiievi lähistel maanteel suured Veremaa kolonnid maanteel kotti võttis ja lõpuks hävitas?
Aga palun.
- kiire otsinguga leitud artikkel Soomet ja Norrat ühendava raudtee kohta.
- Põhjamaade transpordiministrite kohtumisel tegi Soome valitsust esindanud minister Lulu Ranne avalduse, et Helsingi kavatseb 2027. aastaks otsustada, kas hakata Euroopa standardil põhinevat raudteed üle riigi laiemalt välja ehitama. Ranne põhjendas seda nii julgeoleku kui ka lihtsalt Rootsi ja Norraga parema ühenduvuse tagamise vajadusega.
Seos sellel RB-ga ? Sinu viidatud lingid kirjeldavad raudteeühendusi Soome-Rootsi-Norra vahel…kuidas see raudtee jõuab siis Eestisse…? Ümberlaadimine ? No eespool juba kommenteeriti seda. Aga eks saab vajadusel Tallinnast Otepääle läbi Hiina ka sõita, kasutades laeva, lennukit ja rongi lisaks autole, iseasi kui otstarbekas see on.
2 Likes
Samal ajal, kui Eestis suudeti Euroopa rööpmelaiusega raudtee ühenduse osas tekitada järjekordne mõttetu tolmukeerutamine, läks Soomes käima laiem arutelu, et ka neil on vaja midagi analoogset või veel suuremat.
Soome valitsus astus esimesed sammud, et ehitada Euroopa standardiga raudtee Põhja-Soomes Rootsi piirist Kemi või isegi Ouluni. Lisaks plaanivad põhjanaabrid uurida, kas Põhja-Soomes peaks laiemalt Euroopa raudtee standardile üle minema.
Soomes on kasutusel sama Tsaari-Venemaa ajal välja ehittaud rööpmelaius, mis Eestiski. Peale NATO-ga liitumist, on aga Soome kaitseväe esindajad aina kõvemini hakanud avalikult rääkima, et Põhja-Soome kaitset ei saa korraldada ilma raudtee pudelikaela likvideerimiseta piiril, mis võiks tekitada takistusteta logistilise ühenduse Norra Narviki sadamast, läbi Rootsi Soome sisemaale. Soome poliitikud kaitseväelaste hinnangus ei kahtle, raha on esmasteks uuringuteks ja plaanideks leitud.
Ikkagi, seos RB-ga ? Jutt on Soome enda plaanidest, aga kuidas siis Narvikist läbi Tallinna see kaup tulema hakkab ? Et kui nad teevad raudtee, millel on juhtumisi kahe rööpa vahel sama kaugus, siis nagu naksti hakkavad suured kaubakoormad Narvikist Tallinna suunas liikuma ja sealt omakorda Berliini ?
2 Likes
Ka Hiinal on soov rajada raudteeühendus Norrast läbi Soome Eestisse, et ühendada see Rail Balticuga ning seeläbi ülejäänud Euroopaga. Kliima soojenemine annab võimaluse hoopis uute mereteede kasutuselevõtuks.
Tegemist on geopoliitiliselt väga olulise projektiga.
Nii, vaadake siis Euroopa kaarti. Mis kuradi pärast kuskilt P-Norrast v ka P-Rootsist peaks asju liigutama läbi Baltimaade?. Tõmbad otse alla, õle Taani väinade v kohe Saksa sadamatesse. Meretransport on igajuhul odavam kui teha täna tundmatusse tulevikku suunatud megainvesteeringut. Isegi kui lähtume Helsinkist, siis meretransport Saksa sadamatesse on kopikas selle RB investmenti koha pealt, lisaks nö hoolduskulud. Reisijate koha pealt on selle täielik aut. Tln võiks ka metroo ehitada, aga me siin ei suuda isegi norm trammiliin e ehitada, ntx Lasnaga. ))))
2 Likes
Minu jagatud artiklist:
Praegu käib kaubavahetus peamiselt ümber Aafrika lõunaranniku üle Atlandi ookeani ning läbi Araabia mere ja Suessi kanali. Nii üks kui teine variant on aga Hiina jaoks problemaatilised. “Tee üle Atlandi on liiga pikk ja pealegi kimbutavad meremehi Aafrika vetes sageli piraadid. Suessi tee on juba praegu ülekoormatud. Mõlemad mereteed läbivad Malaka väina India ja Vaikse ookeani vahel, mis on USA ja tema liitlaste kontrolli all: vajadusel võiks USA merevägi selle sulgeda mõne päevaga,” kommenteeris Lust riske Hiina silmis.
Rootsi ja Soome taktikalisi omavahelisi plaane ei maksa nende riikide siseselt Eestisse panna. Seal põhineb asi laialdasel raudteevõrgul. alati leitakse alternatiiv. Eesti puhul, alates Riiast, juba Daugava on piisavalt suur jõgi kui selld tiivukaga lõhkuda, järgmiseks Koiva, siis Pärnu jõgi, nooh tahaks näha, need eshelonid on kohe tupikus …
1 Like
Ma jätkan. Milleks nii globaalseks minna. Piraatide müju RB ??? Kui juba siis Trump tahab tootmise tagasi tuua usase. Läbi nö P-jäämere on lihtsab laev panna kuhugi Norra sadamasse ja siis sealt kohe Euroopase. Milleks vahele Soome ja kõrge pol riskiga Balti riigid?
Vaadake veelkord kaarti. Rootsis või ka Norrast õle selle silla on kuskilt põhjast ikka v lihtne asju kärutada võrreldes Helsinki ja nn RB ))) see kõik on neil olemas. ))) Venelased tegid Kertsi silla valmis 4 aastaga ))) raudtee plus nn mnt ))))
1 Like
No ja jõudismegi sinna maagilise TLN-HEL tunnelini, mille “meie sõbrad hiinlased” meile valmis ehitavad. Kui sa oma viidatud propa-artikli, mille on kirjutanud keegi Kesk-Hiina Pedagoogilise Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Aleksander Lust, läbi vaevusid lugema, siis isegi see väidab, et julgeoleku kaalutlustel on sellised ideed siiamaani tagasi lükatud. Ülejäänud teksti ei hakka kommenteerima.
No siis on kindlasti mõjukaid soovijaid ukse taga, kes seda maailma pikima merealuse tunneli ehitust soovivad rahastada. Hiina sa juba nimetasid, äkki tead veel mõnda ?
3 Likes
Kui sa midagi logistikast teaksid, siis teaksid, et raudteel tasub vedada samaliigilist suuremahulist kaupa - väetist, vedelkütuseid, sütt jne. Mitte eriliigilist. Kujutame ette, et mul on vaja vedada pool või üks rekkatäis kaupa suvalisse Euroopa punkti, kasutades raudteed. Alustame - järgi tuleb sellele ikkagi rekka, mis viib mu kauba kas vahelattu või siis paremal juhul raudteejaama. Kaup viiakse rongiga Euroopasse - ei kujuta küll hästi ette, et see jõuaks ümber laadimata Leedust kaugemale, aga oletame et juhtub ime ja see jõuab Berliini. Berliinis taaskord ümberlaadimine rekkale - mis viib kauba sihtkohta. Vaevalt küll seda hakataks järgmisele rongile ümber laadima, see oleks absurdne. Kokkuvõttes on see protsess aeglane ja sisaldab liiga palju ümberlaadimisi.
Lihtsam on kaup panna tarnija juures rekkale, mis viib kauba otse sihtkohta.
3 Likes
Kodanik Kaur79, ära postita transporditeemal suvalist pläusti omamata sellest mingit teadmist. Ainult üks küsimus - Põhja-Jäämere liiklust kontrollib kes?
1 Like
Põhja-Soome raudteearendus on ühendamaks Rovaniemi, Kiruna (K), Oulu linnastu (O) jm kaevandus-tööstuspiirkonnad esiteks Narviku (N) sadamaga ning teiseks otseühendusega Euroopaga läbi Haparanda. Hetkel toimub seal mõlemal pool piiri konteinerite ümberlaadimine, mis piirab transporditava kauba sortimenti.
See uue laiuse projekt seal on väiksem kui RB Eesti osa. Kui vaadata kaarti, siis Oulu ühendamine Helsinkiga uue laiusega raudteega oleks jälle suuremgi projekt kui terve RB. Lisaks veel siis “tunnel” ning see, et Eesti kaudu ei saa Euroopasse mitte kuidagi kiiremini ega paremini.
Hiinlaste strateegia on olnud maailmas finantseerida mõttetuid taristuprojekte ja siis hoida maid pantvangis. Tavaliselt kasutatakse usutavuse suurendamiseks ära kohalikke veidike rumalaid aga kärarikkaid inimesi, analoogiliselt Vene propagandaga.
2 Likes
Ümberlaadimise probleem kaob ära, kui suuremahulise kaupade veoga ettevõtted koonduvad normaalsetesse tööstuspiirkondadesse, kus on ühine kaubajaam koos harudega igaühe õuele. Nagu Balti jaama taga asub kaubajaam, kust jooksevad harud igale suuremale Põhja-Tallinna tehasehoovile. Kaart. Seda tüüpi kohas veeretatakse mööblivabriku õuele vagun või paar, mööblivabrik laob selle täis ja annab transpordifirmale teada, kui võib vagunile järele tulla. Vagun liidetakse kaubajaamas rongi külge ja rändab nõnda üle Euroopa sihtkohta, kus veeretatakse saaja õuele. DB Cargo pakub seda “last mile service” nime all, kogu vagunite liigutamine jääb nende hooleks.
Kui täna tööstusettevõtete geograafilise kontsentreerumise peale ei mõtle ja iga Palivere pisivabrik eeldab, et transport jõuab soodsalt ka tema ukseni, siis mõne aja pärast saab Eestis jälle ulguda, et kuidas me ägame fossiilsete kütustega seotud kõrgete keskkonnamaksude all ja miks küll ei suuda kuidagi konkureerida Kesk-Euroopa ettevõtetega, kes on pikaajaliselt investeerinud keskkonna-jalajälje vähendamisse ja tegevuskulude optimeerimisse.
1 Like
Sellised asjad tulevad ilmselt odavamad Eesti pisitööstuse ühe konteineri nädalas lähimasse jaama/sadamasse vedamiseks kui raudteetaristu korrashoid jms.
Boonus:
2 Likes
Umbluu ja soovmõtlemine. Sellist jama on raske kommenteerida. See võib toimida Euroopa suurtes tööstuspiirkondades, Eestis marginaalses mahus.
1 Like
Noblessneri laevatehas – Vikipeedia
Kopli ps oli väga palju raske tööstust. Tsaari venemaa jaoks v olulist. Kuigi siin väidetakse, et ehitati erinevaid allveelevu, algusest peale ei tehtud neist ühtegi valmis. Pigem komplekeerimine )))) püüti koostada maailma parimatest osadest, eriti jõusülme ja optika. I ms remonditi nii vene kui saksa allveelavu ))) mitte v ammu jooksis üks rdj veel Metodisti kiriku eest läbi Kadrioru servas. ))) Tahan öelda, et mingite v suurte mahtude juures muutub rdj oluliseks.
Nagu metroo ehitamine eeldas ca 1 mln elanikuga linna olemasolu.