WSJ Rail Balticu teemaline video: https://www.wsj.com/video/series/breaking-ground/why-a-35-inch-difference-in-rail-width-is-a-27-billion-problem-for-nato/B761EBF8-A0B8-479B-8022-1768F0253FAC
1 Like
Vähem kui kilomeeter sealt jaamast lõuna-edela suunas on järgmine jaamahoone, Lätis, sama raudtee ääres: https://spoki.lv/vesture/Bijusa-Ainazu-dzelzcela-stacija/706561
Lätipoolne kaart kus on see raudtee peal: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/48/Ainazi-big.png
Raudtee võeti kasutuselt maha 1975 ja seda ei ehitatud laiarööpmeliseks mitte kunagi.
Algsete plaanide järgi pidi Rail Baltica ületama Eesti-Läti piiri tunduvalt rohkem ida poolt, kui see viimaste plaanide järgi paika pandud on.
1 Like
Peakoll selles nukras saagas on me ametnike- noorte asjapulkade ebapädevusel ja orjameelsus peavoolu meedia ning valitsejate ees. Samuti ahnus, saada kõrget palka ja jätta jälg endast võõra raha eest. Läti esindaja oli vähemalt otsekoheselt aus, samas kui meie ettevõtjast minister elab loodetud roosamannas.
Pahalased põlu alla !
7 Likes
Sigadus, see on julgeolekuprojekt. Kui oleks vaja Poolast või Saksast tanke tuua, siis ega need mööda maanteed ei vura.
raudtee on olemas, meri ka või mida sa mõtled? Ja tanke pole enam vaja nagu Ukraina sõda näitab.
1 Like
Proovisin interaktiivsel kaardil kokku lugeda mitmest jõest RB üle läheb enne kui EV piirini jõuab, aint lõigul Riiast oli u. 15 silda. Piisab mõne silla purustamisest kui need tankid peavad kuidagi teisel viisil saabuma, sest raudteesilla ehitus vist tavaliselt ei käi ülikiirelt. Vast saabuks merd mööda kui sillad katki või kui üldse raudteed poleks.
2 Likes
Eks erinevaid masinaid, tehnikat jne on ikka vaja. Ja ma vähemalt oletan, et see valdavalt saabub Ukrainasse raudteed mööda.
1 Like
jah, aga raudtee on meil olemas jne. Mismoodi see tehnika meil Tapale on jõudnud?
2 Likes
Kui meenutan, siis vist Paldiski sadama kaudu peamiselt?
1 Like
alates Poola piirist lääne poole on raudtee teise laiusega ehk Poola idapiiril peaks raudteevedude ümberlaadimise korraldama, kui tahaks kaupu/saadetisi baltikumi või ida poole edasi tarnida. aga ümberlaadimine on ajakulu + kõrgem ohurisk
sel teemal on siis aastaid tagasi korduvalt räägitud, kogu NL kaup liikus läände ilma mingite probleemideta, isegi omal ajal rahulikult Tallinnast Varssavisse sõidetud. Draax juba ütles ära, et kiireim viis on laevaga sadamasse tuua tehnika või lennukitega nagu nüüd Himarsid saabusid.
1 Like
Selleks, et peamise eesmärgina sõjaväetehnikat lääne rööpalaiusega raudteel vedada, tunduks kordades mõttekam panna see praegune projekt seisma ja muuta olemasoleva trassi rööpalaiust. Saaks (ehk?) kiiremini ja odavamalt valmis ja ehk tuleks ka lätlased sellega kaasa. Või kas eksin ?
Tahes-tahtmata meenub kadunud Hardo Aasmäe arvamus rohkem kui 10 aasta eest - kogu selle projekti võimalik edu ja mõttekus on selle taga kinni, kui kiiresti me laseme lahti ideest see trass Pärnu suunal ehitada. Nüüd muidugi on vist hilja…
https://www.err.ee/1608705319/euroopa-roopmelaiusele-uleminek-laheks-maksma-8-7-miljardit-eurot
Seda peaks ka läti-leedu tegema… Ai, lätlastel pole ju raha Riiast meie piirini isegi 1435 ehitada
Lisaks kõigil kolmel läheks kogu vaguni-veduripark+porgandid (ka uued) kas mahakirjutamisele, odavmüügile, vanarauaks vms.
Kaunases konteineri ümberlaadimine oli viimati 25 eur. Tank tõenäoliselt kallim, aga saab hetkel tuua Nursipalusse, Tapale, Tartu, Narva jne. RB-ga saab kuhu?
2 Likes
Seda on korduvalt erinevate foorumlaste poolt siin välja toodud, kiirraudtee ei ole kindlasti julgeolekuprojekt. Tunduvalt lihtsam rööpad euro vahele viia. Või vanaema kavatseb tanke täis rongiga 249 km/h Saksast Eesti poole kihutama hakata. Võiks jääda oma pädevuse tasemele Zelenskit materdama, selles oled ju väga hea
3 Likes
Aga sotsiaalmajanduslik kasu? Sellest pole mõnda aega midagi kuulnud.
1 Like
Nojah , nüüd sundisid vanaema oma vastuse kustutama , see oli tal juba kindlasti kirjas, olles saanud teada , et Leopardid ei hakkakski 249 kmh Eesti poole vurama…
Nii nad väidavad eelmise aasta seisuga:
“Rail Baltica on majanduslikult elujõuline ning selle arvestuslik positiivne otsene netomõju on suurusjärgus 6,6 miljardit eurot.” Seda siis "over lifetime, " jäi märkamata, mis see täpsemalt ajaliselt tähendab (aasta 2046 !?).
Seda siis eeldusel, et saab sõita Poola aastal 2030 ja projekti kazumm saadakse sellise prognoosi pealt:
“Hinnanguliselt teenindab Rail Baltica aastaks 2046 51,7 miljonit reisi ja 10,9 miljonit tonni kaupa.” + positiivne keskkonnamõju, ajavõit, efektiivsem transpordiahel jne.
Sa sõitsid läbi Bresti linna. Seal olid osad rongiliinid, kus vahetatakse jooksvalt rongi rattaid või olemasolevate rongirataste laiuseid. Kas on jätkuvalt, ei tea.
Poola-Leedu piiri peal selline rongirataste vahetamise võimalus puudub. Sealt toimub tänapäeval sõitjate ümber istumine ühelt rongilt teisele.
Tänasel päeval peaks juba Kaunasest Poola poole Euroopa laius minema. Õigemini mõlemad paralleelselt nii öelda topeltrelsid.
1 Like
Hetkel on RB-l plaanis kasutada seda Kaunasest Poola minevat raudteed RB osana “kuni päris RB valmis saab”. St seda hakataksegi kasutama.
Lisaks, ma ei saa aru ka kaitseotstarbleiselt, et miks peab see Eestis läbi asustamata alade minema, samas kui Lätis läheb rannale ja asustusele lähemalt?
Või siis miks näiteks ei viida kohe ka Rapla-Viljandi lõiku uuele rööpalaiusele? Pmst võiks siis vana Raplasse viiva lõigu osaliselt üldse üles võtta.
Veel, kas kaitsest lähtudes poleks ka siis mõttekas ka kõik muud raudteed vaikselt Euroopa laiusele üle viia? Huvitav teema on see, kuidas puitliiprite ja rööbaste vahetamine betooni vastu on odav, aga kui on veidike kitsam laius, siis on kohe kordades kallim?
1 Like