Nelja aasta peale on puudu ligi miljard praegustes hindades, selleks liigub käibemaks 30% suunas, samuti tulumaks ja kehtestatakse veel ka rida muid makse alustades kinnisvara- ja laenumaksust. Seda laenumaksu ideed ma isegi toetan.
www.err.ee : rail-balticu-eesti-osa-pohitrassi-ehitajateks-valiti-kaks-konsortsiumi
ERR’i uudisnupu viimane lause:
“Eesmärk on avada Tallinna ja Varssavi vahel rongiliiklus 2030. aastal.”
ps. ÄP online’is (www.aripaev.ee/uudised) on samasisulise artikli juures ka minuarust üks vägagi huvipakkuv ‘infolõik’, mille kohaselt võib nende samade 2 võidupakkumuse kogumaksumus kasvada suht probleemivabalt isegi kuni 200+ miljonit (kuni ca +28%!) suuremaks …
eks elu näitab, mis kulunumber lõpuks realiseerub … ning kas üldse ja kui, siis millise liinigraafikuga hakkame 40 minutiga Tallinnast Pärnusse saama?
1 Like
A milleks rööpad. Ülemiste rongijaam kerkib, Riia llennuvälja rongijaam kerkib, Kaunase Vilniuse liini ehitatakse, ökoduktid on valmis. Milleks neid rööpaid vaja on.
2 Likes
Norra ja Soome plaanivad ehitada üheskoos raudteed millega vedada eelkõige sõjatehnikat ühest riigist teise.
Kliima soojenedes muutuvad Norra sadamad, mis oleksid Rail Baltica lõpppunktiks, aastaringselt jäävabaks.
Nii Balti riigid kui ka Soome ja Norra tõdevad, et kõige otstarbekam on sõjatehnikat vedada mööda raudteed mille ajaline võit on kordades suurem kui maanteed pidi transportida.
Balti riigid ehitavad Rail Balticu kiirraudtee Lääne ja Kesk-Euroopa ja Balti riikide vahel.
Norra ja Soome vaheline raudtee koosneb etappides:
I-etapp: Esimeses etapis ehitatakse raudtee, mille rööpmelaius sobitub Narviki ühendusega ( 1435mm ), Haparandast Kemisse ja siis Oulusse.
II-etapp: Teises etapis pikendatakse uut rööpmelaiust ka Rovaniemini. See laiendus on oluline ka Soome saabuvate NATO vägede jaoks, mis paigutatakse Soome 2026. aastal.
NATO kaitseplaanid eeldavad, et vajadusel tarnitakse Narviki sadamast Soome suunas raskerelvastust.
Teede- ja sideminister Lulu Ranne ütles novembris Iltalehtile antud intervjuus, et Lapimaal on Venemaa ohu tõttu algatamisel hiigelprojekt. “Tanke ja kahureid tuleb liigutada igas olukorras,” rõhutas ta.
Ranne rääkis novembris, et varustuskindlus ja sõjaline mobiilsus eeldavad raudteeühenduse rajamist Narvikist Kemi. “See on esimene lõik, mis tuleb ehitada, et saaksime Euroopa rööpmelaiusel sõita,” rääkis Ranne novembris Iltalehtile antud intervjuus.
Euroopa transpordivõrgustiku (TEN-T) määrus jõustub Euroopa Liidus järgmisel suvel.
See sisaldab nõudeid 1435 mm rööpmelaiusele ülemineku planeerimiseks erinevate rööpmelaiustega riikides.
Soomes on kasutusel 1524 mm rööpmelaius.
Lisaks julgeolekule toob raudteeühendus kasu ka Soome eksporditööstusele ja turismile.
Näiteks Soome metsa- või terasetööstuse toodangut saab edaspidi raudteed pidi tarnida Narviki ja sealt kaubalaevadel näiteks Ühendkuningriiki ja Põhja-Ameerikasse.
Samamoodi saavad Soome turistid sõita rongiga nii Põhja-Norrasse kui ka Abisko piirkonda Rootsis.
Iltalehti teatel otsitakse raudteeprojektile EL-ilt rahastust.
1 Like
Sa kaardile oled vaadanud, kus Narvik asub? Miks peaks isegi Poola vedama oma kaupa pikemat teed pidi läbi Balti riikide, kui läbi Taani on otsem? Kusjuures Eesti-Soome raudteeühendus on utoopia (eriti arvestades eilset uudist, et isegi Via Balticat ei suudeta neljarealiseks ehitada + et RB tuleb ühe rööpmepaariga), aga Taani-Rootsi raudtee on juba olemas.
3 Likes
Ära pahanda rumalaga. Isegi kergema logistikaharidusega inimesed saavad aru, et mis maksab laev versus rong versus rekka poola-saksamaale
1 Like
Artiklist 
:
Energeetika probleem seisneb pseudokeskkonnaorganisatsioonides – näiteks neis inimestes, kes kõõlusid hõberemmelga otsas, mille pärast ei saanud ehitada Haabersti viadukti. See lõigati lõpuks ikka maha. Ja siis läks kogu see bande Reidi teele. Ei tohi Reidi teed ehitada! Siis piketeeriti Rail Baltica vastu. Ja kuhu sealt edasi? Nursipalusse. Ja nüüd on nad jõudnud energeetikasse. Demokraatia tähendab seda, et inimesed on vabad, aga siis peaksid ka valitsused olema vabad selliseid inimesi mõnda asutusse paigutama, sest nad takistavad ühiskonna arengut.
Remmelga otsas kõõlusid ju karssonid.
1 Like
Reidi tee vastu protestisid samuti põhiliselt igasugu velopervertidest autovihkajad:
Täiesti pooldan ideed nad “mõnda asutusse paigutada”.
7 Likes
Järeldus. Kui me kõik kõige vastu protesteerime, ei jõua lõpuks mitte kusagile.
Ka linna rattateede rajamise vastu protesteerides. 
Alati tore näha, kui linnaplaneerimisdebattidesse tuuakse sisse ka… loomingulist keelekasutust. Kui nüüd aga reaalsusesse tagasi tulla, siis Tallinnas ei ole probleem mitte “velopervertides”, vaid faktis, et meil on Euroopa üks kiiremini kasvavatest autostumise määradest – aastaks 2023 oli Tallinnas ligi 600 autot 1000 elaniku kohta.
Linn on justkui inimeste jaoks, aga üha enam meenutab ta parklat, mille vahel mõned inimesed üritavad elu elada. Umbes 50% Tallinna linna avalikust ruumist on pühendatud autodele – mitte ainult teed, vaid ka kõnniteede ääred, parklad ja sõidurajad. Samal ajal jäävad jalakäijad, ühistranspordi kasutajad ja ratturid tihti teisejärguliseks.
Reidi tee vastuseis ei olnud “autovihkamine”, vaid mure selle üle, et Tallinna uus ja kallis teeprojekt tugevdab veelgi autokeskset lähenemist, samas kui alternatiivsetele liikumisviisidele – nagu rattateed või jalakäijate alad – jääb ruumi alles siis, kui mõni autojuhile sobimatu nurk veel üle jääb.
Nii et kui keegi vajab “paigutamist mõnda asutusse”, siis ehk need, kes usuvad, et 21. sajandi linn saab edukalt toimida ainult nelja rattaga.
1 Like
Palun siis ühtlasi ka näidata meetodid, kuidas Tallinna elanikkond viia tagasi sõjaeelse 150 000 juurde, piirata linna territoorium joonega Kadriorg-Lennujaam-Tondi-Mustjõe-Kalamaja, ning keelata ülejäänutel sinna sisenemine. Kui sa seda ei suuda, siis lepi teadmisega, et neli ratast on enamikule inimestest talinas hakkamasaamiseks hädavajalik.
2 Likes
Tõepoolest, täiesti mõeldamatu on ju see, et inimesed tahaksid linnas liikuda ilma, et nad peaksid igal hommikul palvetama neljarattalise püha masina ees. Ja noh, kui keegi julgeb välja pakkuda, et linn võiks olla veidi vähem autokeskne, siis ilmselgelt ainus lahendus on elanikkonna vähendamine sõjaeelsele tasemele ja range piirivalve Kadrioru ja Kalamaja vahel. Kas lähme ajas tagasi või võtame kohe käsile kivikirved?
Kui nüüd naljast natuke kõrvale astuda, siis Tallinna autokeskne linnaplaneerimine maksab meile kõigile üsna kopsaka arve. Ainuüksi liiklusmürast tingitud haiguste raviks kulub Eestis igal aastal üle 125 miljoni euro. Suur osa sellest tuleb Tallinnast, kus müra ja õhusaaste ei ole lihtsalt ebamugavus, vaid väga konkreetne terviserisk.
See ei ole mingi sõda autojuhtide ja jalgratturite vahel. See on küsimus sellest, kuidas me kasutame avalikku ruumi. Enamus linnaruumi on praegu pühendatud autodele, kuigi paljud tallinlased ei oma üldse autot. Kas nemad peavad lihtsalt “leppima”?
Võib-olla ei peagi kõik linlased neljal rattal hakkama saama, kui linn oleks planeeritud nii, et liikumine jalgsi, rattaga või ühistranspordiga oleks päriselt mugav, turvaline ja kiire. Aga eks lihtsam on naeruvääristada kui küsida, kas tänane olukord on parim, mida me suudame.
1 Like
Just tekitasid järjekordse sõja autode ja nende juhtide ning jalgratturite vahel.
90% inimeste jaoks on jala käidavad vahemaad 2-3 km, rattaga paar korda rohkem. Üle selle tähendab ebamõistlikku ajakulu või osade jaoks lausa füüsilist võimatust.
Kuni sa seda probleemi ära ei lahenda, ei muutu paremaks midagi. Linna ei planeerita mitte ainult kesklinlaste ja tervisesportlaste tarbeks.
2 Likes
Täiesti nõus, linn ei ole ainult kesklinna hipsteritele ja triatlonieelsele eliidile. Aga ausalt öeldes ei peaks ta olema ka ainult autoga liikuvatele inimestele, kes näevad iga jalgsi liigutust kui sportlikku ekstreemkatsetust.
Jah, 2–3 km võib tõesti mõnele tunduda pikk maa. Samas näiteks Kopenhaagenis, Amsterdamis ja isegi külmema kliimaga Helsingis sõidavad inimesed igapäevaselt 5–10 km rattaga tööle ja poodi – mitte sellepärast, et nad kõik tippsportlased oleksid, vaid sellepärast, et linn on nii planeeritud, et see on mugav, kiire ja turvaline.
Ja ei, ei ole vaja kohe kõiki autosid ära keelata. Küsimus on tasakaalus. Praegu on autole antud pea täielik eelis, samas kui muud liikumisviisid saavad linnaruumi jääkidest tehtud lahendusi. Kui näiteks ühistransport oleks päriselt kiire, usaldusväärne ja mugav, poleks paljudel põhjustki üldse autot võtta.
Ahjaa, muide, isegi need, kellele 3 km on füüsiliselt raske, saaks kasu paremini ligipääsetavast ühistranspordist, mitte sellest, et autod jätkuvalt tänavate kuningad on.
Kui me jätame linna planeerimise ainult selle järgi, mis “90% inimestest täna teeb”, siis me jäämegi kinni status quo’sse ega lahenda mitte ühtki tänast probleemi. Võib-olla aeg mõelda, kuidas panna 2035. aasta inimene liikuma, mitte ainult 1995. aasta mõtteviisi järgi linnu kujundada?
Nevermind. See repliik oli väga kitsalt suunatud ühele konkreetsele eelnevale postitajale, keda võib igasuguse kahtluseta autovihkajaks ja veloperververdiks diagnoosida. 
Tiblalinna mitteresidendina pole mul tegelikult sooja ega külma, kas Reidi tee on või pole ning kuivõrd mu maksud ja valimishääl sinna ei laeku, puudub ka mandaat selles küsimuses kaasa kobiseda. Rattaga pealegi täitsa meeldib sõita. Sorry, et asjata Reidi tee diskussiooni reinkarneerumise põhjustasin. See polnud kavatsus.
1 Like
see on hea, tuleb mingi värske kasutaja ja hakkab täielikku kelbast panema teemal, mis on siin 100x läbi nämmutatud. Kogu see probleem ei ole autokesksest planeerimisest, vaid, et tänu id iootidest linnavalitsejastele ja teemuri sugustuele pooletoobistele ongi toimunud valglinnasatumine ja ei ole inimesel muud varianti kui sõita autoga. KUI sa tood mulle variandi kuidas ma saan poole tunniga Teletorni juurest Tondi Forusesse või Laagrisse, siis lähen homme päev ühistranspordile üle. Kõigil ei ole paraku aega tööpäevast 4 tundi bussis veeta. Kui roheidioodid ja teemurid ja oleks pidurdanud normaalset teedeheitust, oleks meil Põhjaväil ja Tallinna väike ringtee ja inimesed ei peaks läbi kekslinna nikerdama jne.
PS see rattasõidu jutt on ka muidugi BS, käisin Oulus, peale paari noore ei kohanud ühtegi jalgratturit kevadkuul
7 Likes