Täiesti nõus, linn ei ole ainult kesklinna hipsteritele ja triatlonieelsele eliidile. Aga ausalt öeldes ei peaks ta olema ka ainult autoga liikuvatele inimestele, kes näevad iga jalgsi liigutust kui sportlikku ekstreemkatsetust.
Jah, 2–3 km võib tõesti mõnele tunduda pikk maa. Samas näiteks Kopenhaagenis, Amsterdamis ja isegi külmema kliimaga Helsingis sõidavad inimesed igapäevaselt 5–10 km rattaga tööle ja poodi – mitte sellepärast, et nad kõik tippsportlased oleksid, vaid sellepärast, et linn on nii planeeritud, et see on mugav, kiire ja turvaline.
Ja ei, ei ole vaja kohe kõiki autosid ära keelata. Küsimus on tasakaalus. Praegu on autole antud pea täielik eelis, samas kui muud liikumisviisid saavad linnaruumi jääkidest tehtud lahendusi. Kui näiteks ühistransport oleks päriselt kiire, usaldusväärne ja mugav, poleks paljudel põhjustki üldse autot võtta.
Ahjaa, muide, isegi need, kellele 3 km on füüsiliselt raske, saaks kasu paremini ligipääsetavast ühistranspordist, mitte sellest, et autod jätkuvalt tänavate kuningad on.
Kui me jätame linna planeerimise ainult selle järgi, mis “90% inimestest täna teeb”, siis me jäämegi kinni status quo’sse ega lahenda mitte ühtki tänast probleemi. Võib-olla aeg mõelda, kuidas panna 2035. aasta inimene liikuma, mitte ainult 1995. aasta mõtteviisi järgi linnu kujundada?
Nevermind. See repliik oli väga kitsalt suunatud ühele konkreetsele eelnevale postitajale, keda võib igasuguse kahtluseta autovihkajaks ja veloperververdiks diagnoosida. Tiblalinna mitteresidendina pole mul tegelikult sooja ega külma, kas Reidi tee on või pole ning kuivõrd mu maksud ja valimishääl sinna ei laeku, puudub ka mandaat selles küsimuses kaasa kobiseda. Rattaga pealegi täitsa meeldib sõita. Sorry, et asjata Reidi tee diskussiooni reinkarneerumise põhjustasin. See polnud kavatsus.
see on hea, tuleb mingi värske kasutaja ja hakkab täielikku kelbast panema teemal, mis on siin 100x läbi nämmutatud. Kogu see probleem ei ole autokesksest planeerimisest, vaid, et tänu id iootidest linnavalitsejastele ja teemuri sugustuele pooletoobistele ongi toimunud valglinnasatumine ja ei ole inimesel muud varianti kui sõita autoga. KUI sa tood mulle variandi kuidas ma saan poole tunniga Teletorni juurest Tondi Forusesse või Laagrisse, siis lähen homme päev ühistranspordile üle. Kõigil ei ole paraku aega tööpäevast 4 tundi bussis veeta. Kui roheidioodid ja teemurid ja oleks pidurdanud normaalset teedeheitust, oleks meil Põhjaväil ja Tallinna väike ringtee ja inimesed ei peaks läbi kekslinna nikerdama jne.
PS see rattasõidu jutt on ka muidugi BS, käisin Oulus, peale paari noore ei kohanud ühtegi jalgratturit kevadkuul
Ma käisin jaanuari esimesel nädalal Rovaniemis, olime seal 3 päeva kohapeal. Väljas oli korralik talv - lumi, päevane temperatuur oli nii -22 kuni -26 kraadi külma, hilisõhtuti ja öösiti nägi taevas virmalisi. Ehk siis selline klassikaline korralik talv. Ja uskuge või mitte, me ei näinud selle aja jooksul mitte ühtegi jalgratturit seal! Kõik kohalikud kasutasid liiklemiseks autot või ühistransporti, kuigi oli ka inimesi, kes liikusid linna vahel jalgsi.
Kahjuks ei käinud samal ajal Oulus. Samas kahtlen, et ka Oulus oleks võinud näha miljoneid kohalikke jalgrattureid seda suurepärast talveilma nautimas.
Ma ootan huviga, kuidas see 25 v 3 kv Aegviidu kandis toimuma hakkab. Soomlaste Alegro puhul käis see väidetavalt nii (olen sõitnud), et tõmmati sarved ühest võrgust välja väiksel hool, ja siis libiseti teise võrku, peatusega.
See, et 3kv peal nali pole ka ju porgandite algusajast teada - kui sama alajaama piirkonnas 2 rongi juhuslikult samaaegselt keerasid nupu jaamast väljudes tinglikult 10-ne peale, siis tuli blackout. Piirati a’la 6 peale
Kulbergs nentis, et kui alguses räägiti Rail Balticust kui Tallinna-Berliini kiirrongist, siis tema jaoks oli üllatus, et tegelikult peab ikkagi Varssavis rongi vahetama.
Kui aga lõunanaabrid ei saa Rail Balticut 2030. aastaks valmis – nagu kinnitas Läti esindaja –, siis oleks Eesti oma jupi küll valmis teinud, aga see poleks siis Tallinna-Riia, vaid Tallinna-Häädemeeste rong.
Noh, tegelikult ei saa. Ainažisse jääb seal veel 25km. Ju siis superalko paneb eribussi käima. Ei saa ka Häädemeestele, see jääb 10km kaugusele. Saab hoopis kuskile pärametsale, kus mitme km raadiuses hingelistki ei ela. RB planeeriti Eestis selliselt, et see igati väldiks tiheasustuspiirkondi- mitte minu tagaaias. Nüüd kui kopp on maas ja valmides võiks ju sõitagi, on probleemiks, et enamuses kohalike peatuste asukohtades jääb raudtee inimestest kaugeks. Seal hakatakse põtru vedama.
Jah, samal ajal imeline maanteetkaubaransport ja ka NATO rasketehnika kolistab Lätis endiselt korralike ringreise teha, enne kui Pärnu mntd ummistama pääseb, aga rongi me ei taha, ei taha, ei taha…
Mul on selline tunne, et me elame Eestis. Me ei ela Jaapanis, kus on täitsa normaalne kell 5 üles tõusta, selleks et kella 8saks Shikansen kiirrongiga 2 tundi tööle kimada. Meie inimesed lihsalt ei tee nii. Ja pole väga ette näha, et kui meil ka ilmuks 260–40kmh “superrong” hakkaks inimesed massiliselt nt. Varssavis või Berliinis tööl käima. Võib-olla pika peale ja visalt selline paradigma-nihe toimuks, aga selleks võiks kõhutunde järgi nii 25+ aastat minna. Ja kõik see 25 aastat makame RB-le dotatsiooni. 10 MEUR. Aastas. Igas.
Eks on võimalik, et pakkumine tekitab omaenda nõudluse.
Offf, sa teed nalja või - 10 mln aastas? 50 mln umbes.
Ma olen kunagi ironiseerinud, et kaudne kahju on see, et läti ehitajad saavad kiiremini Tlna sadamasse kui Võru v Valga omad ja saavad Soomes eelise.
RB esindaja rääkis ilmselt vaid taristule peale makstavast. Kuidagi tuleb aga ka rongide kulud katta.
Siinkohal tahaks tervitada hilisemat transpordivolinikku, kelle ettenägelikkuse abil jäi Pärnu rongiühenduseta, sest “peagi tuleb RB ja seetõttu pole vana raudteed mõtet kõpitseda”. Nüüd siis olemegi jõudmas olukorda, kus Pärnu raudtee-ühendus taastub. Kulud kipuvad küll olema tollaselt renoveerimiselt kokkuhoitust paar suurusjärku suuremad.
Praegu on nii, et Poolast ei sõida rong otse Leetu, Kaunasesse ja sealt edasi, koos kusagil Saksamaal vagunitele peale laotud rasketehnikaga.
Logistiliselt tuleb kiirem, probleemivabam jne. kasutada autotransporti rasketehnika vedamiseks. Või siis laevu.
To: mihkel48.
Kui nüüd hästi mäletama hakata neid aegu, kui Rail Baltica idee üldse loodi, siis tol ajal keegi ei rääkinud sõjatehnika vedamisest sellel raudteel.
Rail Baltica militaarotstarbeline kasutamine on lihtsalt hilisem spin, mis paistab mitte omavat sisu.
Vaevalt, et nad hakkavad uut Euroopa laiusega raudteed ehitama Tallinnast kuhugi Ida-Virumaale ning ka Paldiskisse.
Tiblalinna mitteresidendina pole mul tegelikult sooja ega külma, kas Reidi tee on või pole ning kuivõrd mu maksud ja valimishääl sinna ei laeku, puudub ka mandaat selles küsimuses kaasa kobiseda. Rattaga pealegi täitsa meeldib sõita. Sorry, et asjata Reidi tee diskussiooni reinkarneerumise põhjustasin. See polnud kavatsus.