Valimised on lähenemas.
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan pöördus Rail Baltica rauditeeühenduse loojate ja kaitseministeeriumi poole märgukirjaga, milles juhib tähelepanu, et raudteele planeeritud juurdepääsuteed ei vasta kavatsusele hakata mööda seda vedama ka sõjaväelisi veoseid.
Järvan nimetab seda „probleemiks, mis puudutab Eesti julgeolekut ning Tallinna kui Eesti pealinna strateegilist rolli selles“.
Abilinnapea märgib, et Rail Baltica projekti tehniliste näitajate põhjal on selge, et raudtee on ette nähtud ka sõjaliste veoste transportimiseks.
„See on mõistlik, kuna kriisiolukorras on raskeveokite, laskemoona ja muu sõjavarustuse kiire ümberpaigutamine võimalik valdavalt ainult raudtee abil. See on Eesti, sealhulgas Tallinna julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega, sest sõjaohu korral peab Eesti suutma vastu võtta tuhandeid vaguneid rasketehnikat. Diviisi kohaletoimetamiseks vajalike rongide pikkus on ilma vahedeta kokku üle 80 kilomeetri, nii et mahalaadimiskohtade hulk määrab oluliselt nii lahingvõime saavutamise aega kui ka sihtmärgiks koondumise tihedust. Aga kus need vagunitäied rasketehnikat maha laadida?“ küsib Järvan.
Ta väidab, et praegune Rail Baltica projekt ei näe ette piisavalt mahalaadimisvõimalusi.
„Kui kogu saadetav abi tuleb vastu võtta Tallinnas, siis seab see meie pealinna suurde ohtu,“ sõnab abilinnapea.
„Tallinna ja Pärnu vahele on kavandatud mitu vahejaama, kus võiks rasketehnikat rongidelt maha laadida, kuid praeguses projektis pole ette nähtud nende jaamade juurde vajalikke juurdepääsuteid raskeveokitele. Kui juurdepääsuteid ei ehitata koos raudteega, siis hiljem, kui kriis juba käes, pole võimalik neid üleöö rajada,“ märgib ta.
Järvan et teeb ettepaneku projekteerida ja rajada juurdepääsuteed ja vagunite mahalaadimiskohad projekteerida ja rajada kohe praegu, kui Rail Baltica ehitus käib.
Rail Baltic Estonia esindaja Silvia Pärmann ütles Järvani kirja kommenteerides, et rasketehnika vastuvõtmiseks ja mahalaadimiseks on Rail Baltica trassi Eesti osas planeeritud kaks kohta, millele on juurdepääs ka mööda maanteid.
„On selge, et rasketehnika liikumine mööda riigimaanteed on eriolukord ja ainult selleks otstarbeks ei ole vaja näiteks eritasandilist ristmiku ehitada, kuna eriolukorras on tavatranspordi liikumine niikuinii piiratud,“ märkis ta.
Nendeks kaheks juurdepääsukohaks on:
Pärnu kaubaterminal. Rasketehnika marsruuti ei ole läbi joonistatud, kuid mööda olemasoleva teedevõrgu on juurdepääs Via-Balticale (Ehitajate teele) tagatud.
Soodevahe kuivsadam. Seal laaditakse see ümber 1520 rööpmelaiusega raudteele (1520 raudtee on kavandamisel). Juurdepääsutee (maantee) kuivsadamale on projekteeritud ja ehitatakse ka välja. Täpset rasketehnika marsruuti ei ole läbi joonistatud, kuid mööda juurdepääsuteed on võimalik pealesõit ringteele nii suunaga Tallinna kui ka Jüri suunas.
Niisiis tunnistab Rail Baltic, et rasketehnika liikumine pole kummagis punktis läbi joonistatud.
Kaitseministeeriumi esindaja Andra Nõlvak sisulisi vastuseid ei andnud. Ta märkis vaid, et „kaitseministeerium ja Rail Balticu tiim on aegsasti teinud koostööd mahalaadimiskohtade kaardistamiseks ja nendega arvestamiseks.“
Rail Baltica Tallinna peaterminal ehitati mingil põhjusel mitte lennujaama juurde vaid kilomeetri kaugusele sellest – kahe kaubanduskeskuse vahele. Seda näiteks erinevalt Oslost, kus raudtee sõidab lausa lennujaama peamaja alt läbi.