Novembri alguses sõitsin rongiga Berliinist Varssavisse, distants umbes 570km. Pileti hind päev enne reisi 27,90 ,samal päeval oleks olnud ligi 60 eurot.
Viisakas ja puhas rong, kuuesed mugavad kabiinid, kohvik. Sõidu aeg mõni minut alla viie tunni ja kaheksa peatust oli, aga ega kauem ühe kohapeal istuda väga ei suuda.
Idiootide argument on alati, et kõikjal mujal saab rongiga sõita tõmebeskuste vahet , kuid Eestis ei saa . Vilniuse ja Riia vahel saab, ( ja on hoopis parem PESA rong kui porgandid ) , kuid Riia ja Tallinna vahel ei saa. Ei ole võimalik lihtsalt ! , sest eestlased on nii viletsad ja vaesed kaltsakad , et nemad ei suuda piletit osta ja ka riiklik raudteefirma on niigune kerjus ja pankrot, et ei suuda dotatsiooni maksta ( ilma selleta pole kusagil Euroopas reisijate rongisõit võimalik ! ) . Lennukiga Varssavi ja Kopenhaagenisse suudame lennata, kuid naaberiigi pealinna rongiga 400 km sõita ei suuda .
Täielik ämber. Kui see nii ongi, siis see riigike on nii persses omadega, et tuleb lihtsalt ära lõpetada .Eesti Vabariik tuleb ära lõpetada !Öelge ausalt Brüsselile et meie ei suuda oma riiki ega ühtki vajalikku teenust enam pidada, saatke mingi asevalitseja siia, kes maksud kokku kogub ja me kummardame maani ja oleme tänulikud kõige nende raasukeste eest, mis isandate laualt langevad kui te olete nii lahked et midagi sealt meile üldse pudistate .
Me ise oleme niisugune kasutu jampslik moodustis,. et ei suuda midagi !
Ja see ongi tegelik ja karm tõde .
2 Likes
ma ei saa aru, mida sa vingud, mitu korda sa Riias oled käinud viimaśe 10 a jooksul, Vilniusest rääkimata? Miks me peame mingite eralöbule peale maksma, samal ajal kui lennuliiklus toimib ilma peale maksmata, bussidest ja autodest rääkimata.
3 Likes
Isegi koerarakendiga võib Tallinna ja Riia vahet sõita. Kogu küsimus on selles, palju oled valmis maksumaksjana selle eest peale maksma? Ja miks?
Miks peab lennukitega Riiga lendamise üle kontrollima, kui bussiga saab Riiga ainult 4 tunniga?
Ja buss väljub iga tunni tagant, mida rongi puhul ei saa kunagi eeldada.
Meenutame, et Tartu-Tallinna vahel sõitis kunagi väga ammu rong 4,5 tundi. See kõvade puupinkidega, hüüti kapsaussiks ja peelõhkujaks.
1 Like
Tead, Stagnasugused ei taha matemaatikast kuulda ja lebotaks kupees, mille pahurik ja mina on oma maksudega kinni maksnud.
Kuna ma olen aastate jooksul rahvusvahelist reisirongiliiklust vägagi palju nuusutanud, tellijana toona, siis tasuvust hakkas looma ca 100tuh reisija pealt aastas. Ja see oli mordorliin enamuses platskaardi ja sellisega. Kes tahtis, sai ka erivaguniga Moskvas käia, maksis lihtsalt.
Reisirongiliiklus ja tõmbekeskuste vahel liiklemine on ju Eestis väiksemas mastaabis näha.
Ühelt poolt Elron igasuguste probleemidega (raudteeremondid, õnnetused, tuubil täis pressitud rongid tippaegadel, vähem väljumisi). Kõik see kallima piletihinnaga + dotatsioon.
Teisel pool bussid, mis väljuvad iga poole tunni järel, soodsama hinnaga, ilma dotatsioonita ja on igasugu ootamatustele vastupidavamad. Muuhulgas näiteks ülilihtne lisada väljumisi pühade perioodiks, mingi suurürituse toimumise ajaks vms.
Kui sõiduaeg on sarnane, siis miks peaks rongile panustama? Tallinna-Tartu liinil ei ole seda rongi eelist päris elus kuidagi tööle saadud. Raha maetakse rööbastesse küll, et saada 160 km/h kiirus kätte, aga tegelikult on rong paremal juhul 5-10 min selle ~180 km peale kiirem kui buss.
Selle pealt arvata, et RB-l suudetakse pakkuda normaalse väljumisgraafikuga, mõistliku hinnaga kiiret rongiühendust?
1 Like
Eks just seetõttu täna need ebamugavused ongi, et tulevik oleks helgem:)
Tartu suuna õgvendamine-elektrifitseerimine lõpeb järgmine aasta. Lisaks saabuvad spetsiaalselt selle liini jaoks ka 16 uut rongikoosseisu.
Kui kogu uutmise programm lõpuks valmis, siis ideaaltingimustes hakkab rong sõitma 1h30min-1h50min. Bussireisi graafikujärgne kestvus on 2h 25min.
Sellise kiirusega rong suudab kindlasti meelitada endale mitte ainult tänaseid bussireisijad vaid pakub tõsist alternatiivi ka autoga liiklejatele (oluliselt kiirem ja mugavam). See vähendab ka maanteel liiklustihedust.
Autoga tegelikult ei ole palju aeglasem. Ülemistelt Tartu piirini sõidab mingi ~1:40-1:50 üsna viisaka kiirusega üldse mitte kihutades (tõsi, talvel kauem, kuna siis piirkiirused madalamad).
Möönan, et talvisel ajal võib rongil olla bussi ees kerge kiiruse eelis, aga väljumiste sageduse mõttes kindlasti mitte.
Kes seal Ülemistel siis õige elab/asub, et tal Tartu piirini nii kangesti on vaja sõita ? Bussireisijad sõidavad bussijaamast bussijaama, autoreisijad niikuinii uksest ukseni , rong ei ole autole konkurendiks või kui siis väga halva ilma, tohutu tuisu ja libeduse korral
’ Kuidas kodust jaama saada ja teisest jaamast sihtkohta on niikuinii reisiaja sees.
Balti jaama ühendused peaaegu kõigi teiste Tallinna linnaosadega on väga head . Ega ka Tartu vaksalil pole Tartus pahad, pealegi asub linna sees veel Aardla rongipeatus.
Raudteeremondi lõppedes pole bussil rongi ees üldse mingit ajaeelist .
Kuid on piletihinna eelis, paljude väljumiste eelis ja ilmselt ka väga hilised väljumised on rongil puudu .
Miks Elron arvab, et viimane Tallinnast väljumine Tartu peab olema 21.16 ja viimane Tartust väljumine Tallinna 19.58 on arusaamatu . Jah, tänapäeval on see paha lugu, et linnades lõpetab ühistransport töö varakult ja ei sõida enam üle kesköö. Kuid see on samuti niiviisi ju bussireisijate jaoks. Ometi väljub viimane buss Tallinnast Tartu 23.30 ja jõuab Tartu 01.50 . Viimane buss Tartust Tallinna väljub 22.00 ja jõuab 00.20. Napilt jääb ikkagi viimasest trammist maha .
Eriti arusaamatu on viimase rongi nii varane väljumine Balti jaamast . Tallinn on suur tõmbekeskus, seal on palju kultuuriüritusi, kontserdid, spordivõistlused, kinod, teater , rääkimata baaridest ja ööklubidest .
Peaaegu kõikides neis asutustes ei lõpe üritused ära nii vara , et jõuaks ka 21.15 väljuvale rongile. Järelikult mujalt rongiga Tallinna sõitnud inimesed peavad tagasi sõitma millegi muu kui rongiga või jääma siis ööbima hotellis, mis pole just odav lõbu.
Jah, ma olen kah pärast spordivõistlust läinud Tallinnas lihtsalt pubisse ja seal tunnikese õhtust söönud ning õlut libistanud ja siis hotelli magama. Kuid ma näen, et see 50 euri säästuhotellile unnesuikunud raudteejaamas oleks võinud ka annetamata olla kui ma oleks saanud k 23 Balti jaamas rongile minna ja öösel Tartus 1 km koju vantsida
Aga ega Elron pole siis reisijate jaoks tehtud. Reisijad on tehtud Elroni jaoks ja peavad oma elu sättima rongifirma soovide järgi
4 Likes
No ei sõida ju bussijaamast bussijaama. Võib-olla sellepärast see buss ongi nii pagana aeglane, et peatub igal pool. Lennujaamas, Peetris, Põltsamaal, Maaülikooli juures ja midagi kindlasti unustasin ka.
Ja see rongigraafikute ebaloogilisus on isegi hullem Tallinna lähiümbruses. Praegust seisu ei teagi nii täpselt, aga mõned aastad tagasi oli vist viimane rong Sauele 21.00 ja viimane buss 21.30.
Kui kiiresti need rongid siis selle vahemaa katavad, kui elektrit ei ole?
Vata Stagna, mingitel aegadel soovitakse sellel samal taristul ka kaupa vedada rongiga. Päevasel ajal on see suhteliselt võimatu just reisirongide tõttu. Kui nüüd kogu graafik reisironge ka hilisööks täis toppida, siis kaubavedu oleks seisakute jms põhjusel nii aeglane ja kallis, et lõunanaabrid ainult itsitaksid.
2 Likes
kle, see jutt ei päde üldse. Taristu ja jaamad on sama, mis oli 40 ja 50 aastat tagasi . Kaubarongid on alati pidanud jaamades reisirongid läbi laskma olgu liiklus raudteel milline tahes ja selles pole probleemi .Lasid ka siis kui öösel käisid läbi Eesti niisugused reisirongid nagu Tallinn-Riia /(väljus Balti jaamast 22.30 ), Tallinn-Minsk ( Tšaika ) , Tallinn-Pihkva ( see väljus Balti jaamast k 24.00 ja venis aeglaselt läbi Eesti, sellega said koju ka kõige unisemad Tapa, Tartu, Valga ja Võru joodikud, kes pealinnas trallides olid Riia rongist maha jäänud ). Riia-Piiter rong käis öösel läbi Valga ja Võru.
Veel kümmekond aastat tagasi enne pronksiööd veeti läbi Eesti tohutu kogus naftat, bensiini, sütt, väetisi,LNG-d, metsa ja kõik see jõudis sadamatesse välja .Ei lähe see nafta püttides pahaks ega väetised plahvata kui tal võtab sadamasse jõudmine tunni võrra kauem , sest peab kuskil jaamas reisirongi läbi laskma .’
Transiitveoste jaoks ehitati tohutu suur ja kallis Koidula piirijaam, mis nüüd seisab praktiliselt tühjalt .
Kaubavedu oligi see, mille pealt raudtee üldse teenis
Siis peale pronksiööd hakkas Putin tasapisi transiiti läbi Baltimaade ja Eesti eriti vähendama ja tõelise paugu pani muidugi Ukraina sõda, kus EU ise sanktsioneeris enamus neist veostest, mis idapiiri tagant tulid . Praegu on ER infrastruktuur kaubarongidest praktiliselt tühi .Nii päeval kui öösel . Neid Amerika raskeid vedureid pole enam vaja, pole mida vedada
Ma ise elan raudtee kõrval, ma näen, mis seal liigub . Mõni üksik metsarong kuskilt Võrumaa metsadest või Lätist , mõni väetiserong, veel hiljuti liikus ka härmas LNG pütte kirjadega сжиженный газ , nüüd pole neid justkui näha. Kuuldavasti sanktsioneeriti ka LNG reeksport EU sadamatest ja EU enda tarbeks pole seda ju nii palju vaja .
Raudtee kaubavedu on kõrb. Ega siis asjata valitsus eraldanud ER kahjumi katmiseks 31 miljonit eurot sel aastal ja peab eraldama ka järgnevatel aastatel kui rööpaid just lausa üles kiskuda ei taheta ja vanametalli kokkuostu viia.
Raudtee-lähedase elanikuna võin olla rahul, et pole enam neid 6000 tonniseid naftaronge öösel müdistamas, mis lausa klaasid puhvetkapis panid kõlisema, kuid kõik need, kes kilkavad, et on suured maksumaksjad saavad omakorda rohkem maksu maksta. Eks see on kah omamoodi rõõm, ehkki võib-olla mitte nii lõbus kui millelegi mitte peale maksta( veel 2022 oli ER väikses kasumis )
Sest peaaegu tühi raudtee keskööst kuni kella 6 hommikul vajab ikka hooldamist ja remonti, kuid raha selleks ei teeni ta midagi . Kui pole ronge, pole ka infrsatruktuuri kasutustasu, mida raudtee saaks .
1 Like
kui tühi Eesti raudtee tegelikult on rongidest, näitavad selle majandusnäitajad
2004.a. veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 45,2 miljonit tonni kaupa , 2023.a. vaid 4,8 miljonit tonni . Kaubavedu on vähenenud lausa 9 korda ja põhiliselt on see vähenenud rahvusvaheliste vedude arvel …loe Vene transiit on ära jäänud.
2023.a. veeti raudteel 7,8 miljonit reisijat. Kas seda on palju , palju ronge, pole porgandite vahel ruumigi kaubarongi jaoks? Vale ! Ülivähe reisironge ja harvalt käivad ja vähe reisijaid .
1980.a.veeti Eesti Raudteel 36,7 miljonit reisijat, 1990.a. 23,1 miljonit reisijat. Ja rongid olid viletsad puupinkidega Ungari D1 kapsaussid, Läti DR, mis polnud põrmugi paremad , sest neile oli mingi krdi Vene tankimootor Zvezda peale pandud ja see läks kiiresti katki ja tarvitas räigelt kütust nagu tibla tehnika ikka . Täielik saast !
Need tuli siis Tallinna Laevaremonditehases ümber ehitada, pandi neile parem ja ökonoomsem MTU mootor peale ja ka normaalne Saksa käigukast, siis nad sõitsid ( ja mõni võib-olla sõidab seniajani ). Selle jaoks pidi ER Laari valitsuselt välja nuruma kallihinnalisi Saksa marku, et neid 1994-1995 renoveerida . Kuid ära see tehti ja ehkki rongis polnud konditsioneeri ja WIFI-t ja peldik oli rõve ja diivanid olid pruuni dermatiiniga üle löödud, siis sõita nendega sai .
Matsirongide kõrval olid muidugi ka härrasrongid nagu Minsk-Tallinn, mis jõudis Tallinna alles 23.59.
Selles lohepikas rongis olid üldvagunis pehmed lennukiistmed, mida sai ka allapoole lasta, niisugust pole isegi porgandis ja see kattis Tartu-Tallinn vahemaa lausa rekordilise 3 tunniga, mingites Kärknates ega Rakketes see peatuma ei hakanud ! Kuid pilet oli Tšaikas kallis, soodsam oli sõita lätlase või ungarlasega
https://geospilve.livejournal.com/46485.html
Nii et rääkida nagu Eesti raudtee oleks ronge nii täis, et siin pole enam uute jaoks ruumi on täielik jamps. Kui reisijavedu rongidega on vähenenud tipp-aegadega võrreldes ligi 4 korda ja kaubavedu lausa 9 korda, siis on õige öelda, et meie raudtee on tühi. Ja seepärast see nii kulukas ongi. Tühja raudteed on kallis pidada.
4 Likes
Vaata, need võrdlused ei ole kohased. Enam ei saa pidada nelja brigaadi (8 inimest siis) palgal, et üks rong ära liigutada, peab kulude mõttes ühega hakkama saama. Loomulikult saaks päeval ka kaubarongiga sõita, aga ta passiks enamus aja kuskil vahejaamades, et reisirongid läbi lasta. See on räige tööjõu ja kütusekulu. Toona keegi töötunde ka stopperiga ei lugenud-kontrollinud erinevalt täna. Seetõttu sõidetakse öösel et saaks otse liikuda.
2 Likes
Jätkuks sellele, et palju võiks Eestis rongireisijaid olla kui lõpuks ometi raudtee korda saaks ja saaks ka piisavalt reisironge osta ( neid on Elronil armetult vähe ) saab võrrelda Soome numbreid .
2022.a. oli 76 miljonit rongireisijat Soomes, seega ühe elaniku kohta 13,5.
Eestis on see number 6 ühe elaniku kohta . Üle kahe korra väiksem
Eesti võiks püüelda kasvõi 15 miljoni rongireisija poole aastas, mis per capita oleks lähedane Soomele.
36 miljonit rongireisijat meil ei tule enam kunagi , sest inimestel on nii palju rohkem autosid kui oli 1980.a., meil on suht hea maanteevõrgustik ja autoga on ju palju mugavam ja kiirem liigelda uksest ukseni
Saksamaal oli ligi 30 rongireisijat elaniku kohta 2022.a., kuid nii tihe ja hea raudteevõrgustik on Eesti hõreda asustuse ja viletsavõitu GDP juures kättesaamatu. Kuid 6 on ikka eriti armetu number kaasaja Euroopas.
Rail Balticut puudutab see niipalju, et kui tahetakse arendada rööbastransporti ja eriti sellega reisimist, siis veel teist väga kulukat raudteed, mis esimese võrguga ei ühildu juurde teha on lausa hullumeelsus.
Nad võiks selle esimese korda teha. Ja osta piisavalt ronge, et need rongid normaalse sagedusega käima panna. Näiteks Tartust Elvasse sõidab 4 rongi päevas. See ei paku ju mingit alternatiivi autole ja bussile ehkki need rongid on täis ja jalgrattakohti ei ole . Elva on Tartu satelliitlinn, umbes nagu Keila on Tallinnale . No ühendus Keilaga on Tallinnal sage ja väga hea, sellega võiks rahul olla, kuid mujal see nii hea ei ole
2 Likes
Aga tuleb ju 16 rongi juurde, esimesed kohal ja katsetustel.
Väikse vihjena, et reisijate arvu suur kõikumine viimasel 15 aastal on seotud paari olulise sündmusega. Esmalt, kui hakati perroone madalaks tegema, siis selle ebamugavuse tõttu ei sõitnud enam vanad inimesed kui pered lastega rongidega. Teiseks koos uute rongidega tuli mingi hetk ka “Tallinna tasuta ühistransport”, mis näiteks minul kodujaamas muutis pildi tavapärase 3-5 inimest asemel 25-30 inimest samale rongile hommikul.
1 Like