Meil on rasketehnika jaoks raudtee olemas- üle Valga saab otse treppi sõita nii Nursipallu kui Tapale, aga millegipärast seda võimalust ei kasutata.
2 Likes
RB esindaja rääkis ilmselt vaid taristule peale makstavast. Kuidagi tuleb aga ka rongide kulud katta.
Siinkohal tahaks tervitada hilisemat transpordivolinikku, kelle ettenägelikkuse abil jäi Pärnu rongiühenduseta, sest “peagi tuleb RB ja seetõttu pole vana raudteed mõtet kõpitseda”. Nüüd siis olemegi jõudmas olukorda, kus Pärnu raudtee-ühendus taastub. Kulud kipuvad küll olema tollaselt renoveerimiselt kokkuhoitust paar suurusjärku suuremad.
1 Like
Praegu on nii, et Poolast ei sõida rong otse Leetu, Kaunasesse ja sealt edasi, koos kusagil Saksamaal vagunitele peale laotud rasketehnikaga.
Logistiliselt tuleb kiirem, probleemivabam jne. kasutada autotransporti rasketehnika vedamiseks. Või siis laevu.
1 Like
Soome peakski nüüd siin kõigile rahalist tuge pakkuma, sest see RB ongi selleks, et kõik Soome tööle saaksid.
nokk kinni, saba lahti. Ja siis kui RB tuleb ei vii rööpad jälle Nursipallu ega Tapale ehk jälle pole mõtet rasketehnikakraami Saksast rongiga saata.
To: mihkel48.
Kui nüüd hästi mäletama hakata neid aegu, kui Rail Baltica idee üldse loodi, siis tol ajal keegi ei rääkinud sõjatehnika vedamisest sellel raudteel.
Rail Baltica militaarotstarbeline kasutamine on lihtsalt hilisem spin, mis paistab mitte omavat sisu.
Vaevalt, et nad hakkavad uut Euroopa laiusega raudteed ehitama Tallinnast kuhugi Ida-Virumaale ning ka Paldiskisse.
2 Likes
Ei tee nalja. Lugesin lehest, et 10 milkut. Kui ausalt tunnistada, siis pole seda numbrit analüüsinud, kõrvutanud ega kriitiliselt hinnanud.
Minu mõte oli pigem selline, et teoorias on võimalik, et pakkumine tekitab omaenda nõudluse. Teoorias. Vahel on nõnda juhtunud. Samas USAs kõrvetati palju raha ära 19. sajandil. Rajati raudteeharusid “eikusagile”, mahajäänud ja tühjadesse piirkondadesse. Et äkki siis hakavad arenema. Ei hakanud. Ei olnud seal midagi. Siis oli “raudtee ja eimidagi”.
Jaapanis oli “raudteekultuur” ja “liikuvus” juba enne Shikanseni. Eestis… Eestis on mingi 40km “pendelränne” “lähimaalt” Tallinna.
Kas 400kmh raudtee tekitab nii radikaalse töökultuuri / paradigmanihke, et leitakse olevat normaalne 40 km asemel 400 km kaugusele tööle sõita. Ja kas seal “neljasajandal kilomeetril” ikka ootab eestlasi “marjamaa” ??
Kui meil Rail Baltica mingi ime läbi aastal 2030 valmis saab ja sellel tõesti rongid sõitma pannakse, siis ei hakka ükski rong kaugemale sõitma kui Pärnusse, senikaua, kuni lätlased oma rööbastega Eesti piirini jõuavad.
Kuigi ma isiklikult arvan, et meil ei tasu sellega seni kiirustada, et meie raudteelõik võiks valmida selleks hetkeks kui lätlased selle ka täies pikkuses valmis saavad. Mingil kohalikul rongil Tallinnast Pärnusse ja tagasi pole mõtet ja see oleks lihtsalt lisakulu ja mingit kasu sellest ei saa.
3 Likes
Tegelikult võib korra või paar päevas ka kaugemale saada.
Samas Häädemeeste peatus on küll täiesti keset metsa.
Kui lätakad tõepoolest oma osa alles 10 aastat hiljem valmis saavad, siis oleks v-o mõistlik üks teivasjaam ka Iklasse lisada.
Tegelikult võimaldaks RB just Pärnu - Ikla vahel turismi arendada.
Minu kogemus ütleb, et inglased oleks vägagi valmis suviti just sellises piirkonnas puhkama. Eesti loodus vastab märkimisväärse osa siinse keskklassi ettekujutusele paradiisist (parasvöötme versioon). Peamine oleks suht hea ühendus - mis Tallinnani on juba olemas.
Algajad rohepöörased rattaentusiastid on vist mihhailist eeskuju võtnud demagoogia ajamisel:
"Ainuüksi liiklusmürast tingitud haiguste raviks kulub Eestis igal aastal üle 125 miljoni euro. " Jättes mulje , et müra ongi vaid autodest. Aga tossavad bussid, kesklinnas kolistav, krigistav tramm? Seda nende silmis lihtsalt pole.
To: sti24.
Sellise tohutu summa eest puhtalt kuulmiskahjustusega inimesi ravitakse Eestis terveks? Ossaraks.
Kas kõrvaravi on ülimalt kallis või ravi vajava kuulmiskahjustuse saab Eestis igal aastal kõvasti üle saja tuhande või lausa mitusada tuhat inimest?
Ma olen kuulnud RB dotatsiooniks 80 miljonit aastas. Ei mäleta kust täpselt, aga suht ametlik allikas või sinna lähedale. See oli paar aastat tagasi, nii et tänase seisuga võiks see olla 100+ milli aastas.
Aga nähke asja helgemat poolt, kui seal rongid sõitma ei hakka, siis pole tarvis ka nii palju peale maksta. Teatud hooldustööd säilitamiseks ainult.
Tegelikult oleks isegi ehitushinda arvestamata kasulikum RB peale valmimist seisma jätta ja mitte kasutusele võtta - kui sellele igal aastal peale maksta - ning peale seda sellele raha üldse mitte kulutada. Raudtee võib ka üles võtta ja vanarauaks müüa, sealt saab pisku tagasi.
3 Likes
Kas siin pole niisugust konksu, et kui sellest RB käkist ikka midagi ei saa, siis tuleb ka sinna ära kulutatud eurorahad tagasi maksta ?
Või on eurorahastajad tõesti nii lahked, et ütlevad - kui läks nurja, siis läks nurja,kanname kogu selle värgi lihtsalt maha ja kahjumisse, viige aga roostes rööpad ja tarad Kuusakoski ja unustame selle Feil Peldiku lihtsalt ära
3 Likes
Need on tõenäoliselt ikka rohkem südameveresoonkonna haigused, mis tulenevad sellest, et müra ei lase aastaid korralikult välja magada.
Tavalise raudteena oleks ju asjal jumet. Hetkel pidevalt vähendatakse planeeritavat kiirust, kogu tee tuleb ühe rööpmepaariga, Eestist välja ei ulatu jne.
Asi tasuks ära kui tehagi peatused iga 10 km taha, et saaks jalgsi/jalgrattaga jaama vändata. Jaamade läheduses soodustada asustuse teket, samas muuta trassi asustusele lähemale.
Ehk siis pmst nagu praegused porgandid, aga Euroopa laiusega.
Lisaks võiks trassikoridori laiust vähendada - kuna selle tulevik on kergliiklustee, siis see nii palju ruumi ei vaja. Kusjuures üks eksraudteest kruusatee enamvähem samal trassil juba Lõuna-Pärnumaal on.
2 Likes
2 Likes
Kõik see jutt on ju ilus, aga Pärnusse teatavasti läks kunagi Tallinnast raudtee, kus oli peatus iga “posti juures”. Ja sõitis rong, aeglaselt, aja jooksul kadusid sõitjad. Sest bussiga sai kiiremini ja buss väljus iga natukese aja tagant… Raudtee oli lihtsalt oma aja ära elanud ja uue kiire raudtee ehitus ei tasunud end Pärnu tarbeks ära. Juba ainuüksi 1 rööpmepaar raudteel tingib selle, et ei suudeta rongiliiklust tihedaks ajada, kus rong väljuks iga “natukese” aja tagant.
Rail Baltica ei peaks seda viga kordama.
1 Like
Rongiga Pärnusse. Olete ikka teadlikud, kuhu see RB jaam tuleb? Kaubamajaka taha. Ka siis, kui rong läheb tunniga, on ajavõit bussi ees turisti jaoks kadunud, kui asuda sealt linna äärest pagasiga südalinna kolistama.
Numbrid eilsest. Kui täna maksab Elron kogu riigis Eesti Raudteele aastas 30 milj. taristutasu, siis RB trassil on arvestuseks pakutud 35-50 milj aastas.
2 Likes
Kaubamajaka taga istub linnaliini bussile ja sõidab kuhu vaja. Kindlasti pannakse mingi spets linnaliin sinna sõitma, mis lähtub rongi aegadest.
2 Likes
Pärnu raudtee kustus seetõttu, et seda ei remonditud üldse Lelle- Pärnu lõigul.
Trass ise on suht otse, läbi Kiisa, Kohila , Rapla, Lelle, Tootsi ja ka asustatud punktid pole liiga väiksed. 120 km / h rongid renoveeritud raudteel oleks täiesti konkurentsis bussidega samamoodi nagu nad on konkurentsis Tallinna _ja Tartu liinil ning Tallinna ja Narva vahel ja Tartu ja Valga vahel
LUX Express sõidab Tallinnast Pärnu praegu 1.50 -1.55.
Isegi vanal logul stagnaaegsel raudteel sõitisTallinn- Pärnu-Riia DR rong selle vahe 2 tunniga.
Normaalsel teel sõidaks Stadler need 140 km 1.30- 1.40. Sama maa, mis Tallinnast Jõgevale. Kes sõidaks seda bussiga ?
Üldse see Edelaraudtee erastamine oli niisugune ränk feil,. et seda suppi helbib Eesti rongiliiklus senini .Seda ei oleks kunagi tohtinud teha .
2 Likes