Järeldus. Kui me kõik kõige vastu protesteerime, ei jõua lõpuks mitte kusagile.
Ka linna rattateede rajamise vastu protesteerides. 
1 Like
Alati tore näha, kui linnaplaneerimisdebattidesse tuuakse sisse ka… loomingulist keelekasutust. Kui nüüd aga reaalsusesse tagasi tulla, siis Tallinnas ei ole probleem mitte “velopervertides”, vaid faktis, et meil on Euroopa üks kiiremini kasvavatest autostumise määradest – aastaks 2023 oli Tallinnas ligi 600 autot 1000 elaniku kohta.
Linn on justkui inimeste jaoks, aga üha enam meenutab ta parklat, mille vahel mõned inimesed üritavad elu elada. Umbes 50% Tallinna linna avalikust ruumist on pühendatud autodele – mitte ainult teed, vaid ka kõnniteede ääred, parklad ja sõidurajad. Samal ajal jäävad jalakäijad, ühistranspordi kasutajad ja ratturid tihti teisejärguliseks.
Reidi tee vastuseis ei olnud “autovihkamine”, vaid mure selle üle, et Tallinna uus ja kallis teeprojekt tugevdab veelgi autokeskset lähenemist, samas kui alternatiivsetele liikumisviisidele – nagu rattateed või jalakäijate alad – jääb ruumi alles siis, kui mõni autojuhile sobimatu nurk veel üle jääb.
Nii et kui keegi vajab “paigutamist mõnda asutusse”, siis ehk need, kes usuvad, et 21. sajandi linn saab edukalt toimida ainult nelja rattaga.
3 Likes
Palun siis ühtlasi ka näidata meetodid, kuidas Tallinna elanikkond viia tagasi sõjaeelse 150 000 juurde, piirata linna territoorium joonega Kadriorg-Lennujaam-Tondi-Mustjõe-Kalamaja, ning keelata ülejäänutel sinna sisenemine. Kui sa seda ei suuda, siis lepi teadmisega, et neli ratast on enamikule inimestest talinas hakkamasaamiseks hädavajalik.
5 Likes
Tõepoolest, täiesti mõeldamatu on ju see, et inimesed tahaksid linnas liikuda ilma, et nad peaksid igal hommikul palvetama neljarattalise püha masina ees. Ja noh, kui keegi julgeb välja pakkuda, et linn võiks olla veidi vähem autokeskne, siis ilmselgelt ainus lahendus on elanikkonna vähendamine sõjaeelsele tasemele ja range piirivalve Kadrioru ja Kalamaja vahel. Kas lähme ajas tagasi või võtame kohe käsile kivikirved?
Kui nüüd naljast natuke kõrvale astuda, siis Tallinna autokeskne linnaplaneerimine maksab meile kõigile üsna kopsaka arve. Ainuüksi liiklusmürast tingitud haiguste raviks kulub Eestis igal aastal üle 125 miljoni euro. Suur osa sellest tuleb Tallinnast, kus müra ja õhusaaste ei ole lihtsalt ebamugavus, vaid väga konkreetne terviserisk.
See ei ole mingi sõda autojuhtide ja jalgratturite vahel. See on küsimus sellest, kuidas me kasutame avalikku ruumi. Enamus linnaruumi on praegu pühendatud autodele, kuigi paljud tallinlased ei oma üldse autot. Kas nemad peavad lihtsalt “leppima”?
Võib-olla ei peagi kõik linlased neljal rattal hakkama saama, kui linn oleks planeeritud nii, et liikumine jalgsi, rattaga või ühistranspordiga oleks päriselt mugav, turvaline ja kiire. Aga eks lihtsam on naeruvääristada kui küsida, kas tänane olukord on parim, mida me suudame.
2 Likes
Just tekitasid järjekordse sõja autode ja nende juhtide ning jalgratturite vahel.
1 Like
90% inimeste jaoks on jala käidavad vahemaad 2-3 km, rattaga paar korda rohkem. Üle selle tähendab ebamõistlikku ajakulu või osade jaoks lausa füüsilist võimatust.
Kuni sa seda probleemi ära ei lahenda, ei muutu paremaks midagi. Linna ei planeerita mitte ainult kesklinlaste ja tervisesportlaste tarbeks.
3 Likes
Täiesti nõus, linn ei ole ainult kesklinna hipsteritele ja triatlonieelsele eliidile. Aga ausalt öeldes ei peaks ta olema ka ainult autoga liikuvatele inimestele, kes näevad iga jalgsi liigutust kui sportlikku ekstreemkatsetust.
Jah, 2–3 km võib tõesti mõnele tunduda pikk maa. Samas näiteks Kopenhaagenis, Amsterdamis ja isegi külmema kliimaga Helsingis sõidavad inimesed igapäevaselt 5–10 km rattaga tööle ja poodi – mitte sellepärast, et nad kõik tippsportlased oleksid, vaid sellepärast, et linn on nii planeeritud, et see on mugav, kiire ja turvaline.
Ja ei, ei ole vaja kohe kõiki autosid ära keelata. Küsimus on tasakaalus. Praegu on autole antud pea täielik eelis, samas kui muud liikumisviisid saavad linnaruumi jääkidest tehtud lahendusi. Kui näiteks ühistransport oleks päriselt kiire, usaldusväärne ja mugav, poleks paljudel põhjustki üldse autot võtta.
Ahjaa, muide, isegi need, kellele 3 km on füüsiliselt raske, saaks kasu paremini ligipääsetavast ühistranspordist, mitte sellest, et autod jätkuvalt tänavate kuningad on.
Kui me jätame linna planeerimise ainult selle järgi, mis “90% inimestest täna teeb”, siis me jäämegi kinni status quo’sse ega lahenda mitte ühtki tänast probleemi. Võib-olla aeg mõelda, kuidas panna 2035. aasta inimene liikuma, mitte ainult 1995. aasta mõtteviisi järgi linnu kujundada?
1 Like
Nevermind. See repliik oli väga kitsalt suunatud ühele konkreetsele eelnevale postitajale, keda võib igasuguse kahtluseta autovihkajaks ja veloperververdiks diagnoosida. 
Tiblalinna mitteresidendina pole mul tegelikult sooja ega külma, kas Reidi tee on või pole ning kuivõrd mu maksud ja valimishääl sinna ei laeku, puudub ka mandaat selles küsimuses kaasa kobiseda. Rattaga pealegi täitsa meeldib sõita. Sorry, et asjata Reidi tee diskussiooni reinkarneerumise põhjustasin. See polnud kavatsus.
2 Likes
see on hea, tuleb mingi värske kasutaja ja hakkab täielikku kelbast panema teemal, mis on siin 100x läbi nämmutatud. Kogu see probleem ei ole autokesksest planeerimisest, vaid, et tänu id iootidest linnavalitsejastele ja teemuri sugustuele pooletoobistele ongi toimunud valglinnasatumine ja ei ole inimesel muud varianti kui sõita autoga. KUI sa tood mulle variandi kuidas ma saan poole tunniga Teletorni juurest Tondi Forusesse või Laagrisse, siis lähen homme päev ühistranspordile üle. Kõigil ei ole paraku aega tööpäevast 4 tundi bussis veeta. Kui roheidioodid ja teemurid ja oleks pidurdanud normaalset teedeheitust, oleks meil Põhjaväil ja Tallinna väike ringtee ja inimesed ei peaks läbi kekslinna nikerdama jne.
PS see rattasõidu jutt on ka muidugi BS, käisin Oulus, peale paari noore ei kohanud ühtegi jalgratturit kevadkuul
14 Likes
Ma käisin jaanuari esimesel nädalal Rovaniemis, olime seal 3 päeva kohapeal. Väljas oli korralik talv - lumi, päevane temperatuur oli nii -22 kuni -26 kraadi külma, hilisõhtuti ja öösiti nägi taevas virmalisi. Ehk siis selline klassikaline korralik talv. Ja uskuge või mitte, me ei näinud selle aja jooksul mitte ühtegi jalgratturit seal! Kõik kohalikud kasutasid liiklemiseks autot või ühistransporti, kuigi oli ka inimesi, kes liikusid linna vahel jalgsi.
Kahjuks ei käinud samal ajal Oulus. Samas kahtlen, et ka Oulus oleks võinud näha miljoneid kohalikke jalgrattureid seda suurepärast talveilma nautimas. 
5 Likes
mul vanavanem teadis rääkida:
“siga leiab alati pori ja kui väga vaja, siis isegi kuiva ilmaga”
2 Likes
Ma ootan huviga, kuidas see 25 v 3 kv Aegviidu kandis toimuma hakkab. Soomlaste Alegro puhul käis see väidetavalt nii (olen sõitnud), et tõmmati sarved ühest võrgust välja väiksel hool, ja siis libiseti teise võrku, peatusega.
See, et 3kv peal nali pole ka ju porgandite algusajast teada - kui sama alajaama piirkonnas 2 rongi juhuslikult samaaegselt keerasid nupu jaamast väljudes tinglikult 10-ne peale, siis tuli blackout. Piirati a’la 6 peale
1 Like
1 Like
Kulbergs nentis, et kui alguses räägiti Rail Balticust kui Tallinna-Berliini kiirrongist, siis tema jaoks oli üllatus, et tegelikult peab ikkagi Varssavis rongi vahetama.
Kui aga lõunanaabrid ei saa Rail Balticut 2030. aastaks valmis – nagu kinnitas Läti esindaja –, siis oleks Eesti oma jupi küll valmis teinud, aga see poleks siis Tallinna-Riia, vaid Tallinna-Häädemeeste rong.
SUMMA TEADA ⟩ Vaata, kui palju peab Eesti Rail Balticule igal aastal peale maksma
1 Like
Saab kiirrongiga Ainažisse viina järele sõita. Milline rõõm
4 Likes
Noh, tegelikult ei saa. Ainažisse jääb seal veel 25km. Ju siis superalko paneb eribussi käima. Ei saa ka Häädemeestele, see jääb 10km kaugusele. Saab hoopis kuskile pärametsale, kus mitme km raadiuses hingelistki ei ela. RB planeeriti Eestis selliselt, et see igati väldiks tiheasustuspiirkondi- mitte minu tagaaias. Nüüd kui kopp on maas ja valmides võiks ju sõitagi, on probleemiks, et enamuses kohalike peatuste asukohtades jääb raudtee inimestest kaugeks. Seal hakatakse põtru vedama.
5 Likes
Jah, samal ajal imeline maanteetkaubaransport ja ka NATO rasketehnika kolistab Lätis endiselt korralike ringreise teha, enne kui Pärnu mntd ummistama pääseb, aga rongi me ei taha, ei taha, ei taha…
Mul on selline tunne, et me elame Eestis. Me ei ela Jaapanis, kus on täitsa normaalne kell 5 üles tõusta, selleks et kella 8saks Shikansen kiirrongiga 2 tundi tööle kimada. Meie inimesed lihsalt ei tee nii. Ja pole väga ette näha, et kui meil ka ilmuks 260–40kmh “superrong” hakkaks inimesed massiliselt nt. Varssavis või Berliinis tööl käima. Võib-olla pika peale ja visalt selline paradigma-nihe toimuks, aga selleks võiks kõhutunde järgi nii 25+ aastat minna. Ja kõik see 25 aastat makame RB-le dotatsiooni. 10 MEUR. Aastas. Igas.
Eks on võimalik, et pakkumine tekitab omaenda nõudluse.
1 Like
Offf, sa teed nalja või - 10 mln aastas? 50 mln umbes.
Ma olen kunagi ironiseerinud, et kaudne kahju on see, et läti ehitajad saavad kiiremini Tlna sadamasse kui Võru v Valga omad ja saavad Soomes eelise.
6 Likes
Samas artiklis:
Rail Balticu esindaja märkis, et Eesti Rail Balticu aastakulu, kui too valmis saab, on suurusjärgus 35–50 miljonit eurot.
Kui juba RB esindaja nii ütleb, siis tegelik kulu tuleb ilmselt 100+
7 Likes