Rail Baltica

Vaba teema
6153

seda raudteed ju pole ja pole teada kas tulebki.

Inimesed peavad reaalses maailmas opereerima asjadega, mis on olemas.
Pole kiirraudteed ? OK, sõidame 120 km tunnis
Pole uusi ülikalleid super-hüper megaronge ? OK, sõidame vanade vagunitega

tavaelus ju inimesed teevad seda kogu aeg

Ei suuda osta endale tuttuut maasturit , et Porikülast suure linna vahet sõita? Ostad 15 aastat vana Länkari
Ei suuda osta korterit uusarendusse kesklinna läheduses ?
Ostad mõne vana maja 30 km eemal
jne, jne .

Suu tuleb seada sekki mööda.

4 Likes
6154

Oh sa prse. Vaielda ullikesega on sama kasulik nagu… jah. Ma nagu igaks juhuks veelkord - kui sellele teenusele oleks tarbijaid, oleks see tehtud. Sa ei kujuta ette ju oma enklaavis, palju maksab vagun, palju vedur ja palju vedamine. Ja nagu ma aru saan, teab Stagna kordades paremini, kuidas asjad käivad? Tule tee äriplaan ja vastuta ja sõidame, kui nii tark oles.

4 Likes
6155

Eestis pole rongisõit mingi äri. Ja pole ka neis riikides, millest siin sai näiteid toodud
Riik / maksumaksja peab sellele kõikjal kõvasti peale maksma ja mida vähem on raha sisse toovat kaubavedu,. seda rohkem peab riik ka kogu raudtee infrastruktuuri hooldusele ja arendamisele peale maksma
Elroni 2023. majandusaasta äritulud kokku olid 59,46 miljonit eurot, kasvades võrreldes
2022. aastaga 6%.
Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2023. aastal 32,46 miljonit eurot, kasvades võrreldes
2022. aastaga 7%. Diiselrongide kapitalirendiga kaasnevate kulude katmiseks eraldas riik
2023. aastal 5 miljonit eurot (-4% võrreldes eelmise aastaga)
2024.
ainuüksi 2024.a I kvartalis toetas riik Elronit 10,44 miljoni euroga, seejuures sai Elron piletitulu vaid 5,4 miljonit eurot. Iga 10 eurone Elroni pilet on seega doteeritud veel täiendava 20 euro jagu.

Seega arutada mingist erarongist, mille äriplaan tulud ja kulud kokku viiks on haiglane jampsimine.Nii omane antud postitajale

Praktiliselt oleks see ehk võimalik ainult Tallinn-Tartu liini sõites, kuid kes annaks vastavad load ja väljumisajad erafirmale, kes ainult seda liini sõidab ja ainult tipptundidel? Niisugust asja riik ei luba.

Kindlasti pole see võimalik ka Tallinn-Vilnius rongis. See tooks nii suure kahjumi sisse, et ükski eraettevõte sellega tegelema ei hakka. Miks Pruuli lõpetas oma Tallinn-Piiter ja Tallinn- Moskva liinid nende ammendorffidega ära juba ammu enne sõda ?`Eks ikka seepärast, et see hakkas raha välja viima, sisse ei toonud midagi .

Ja kui riigifirma ei taha, siis seda ei olegi

Seega ütleb riik : teile pole seda Balti rongi vaja. Teile piisab kui saate Talnast Valka sõita.

1 Like
6156

Heh, Stagna, vahest üllatad aga reisirongiliikluse kohalt sa oled ikka päris loll, no ikka täiesti. Ma ei peaks mainima, aga heaküll, töötan eraettevõttes, kes müüs reisivagunid ära - pole võimalik nendega midagi teenida.

6157

Sul puudub täiesti funktsionaalne lugemisoskus . Ja mida mina siis ütlesin - eraettevõte ei teeni reisirongidega mitte midagi . Ka riik ei teeni reisirongidega midagi, maksab ainult peale.

See, et Eestis kogu see sovetiaegne veerem erastati ja ka suur osa infrastruktuurist erastati oli muidugi suur rumalus. Edelaraudtee ja Go Rail on nurjumise eredaks näiteks . Go Fail !
See kõik oleks pidanud riigifirma omandiks jääma ja seda oleks saanud kasutada, seda mõistlikult renoveerides ja tasapisi uut juurde ostes. Sama ka infratruktuuri endaga .Aga kui hästi läks erastatud Haapsalu raudteega ? Aga Pärnu rong, kaua seda juba ei käi ? kah erastatud infrstruktuuril peaks see ju liikuma, kuid ei liigu .Aga Balti jaam, mis kah erastati ? Rööpad on alles, kuid jaama ennast kui kompleksset moodustist kõige selle juurde käivaga pole ju olemaski…

Eelmise riigikorra aegset vara rotti panna on lihtne ja selleks ei pea suur meister olema.Mida need ärastajad on suurepäraselt ka teinud
Seda uue riigikorra ja majanduse ajal kasutada, mille näiteid siin rohkesti sai toodud nii Ukrainast, Valgevenest, isegi Kasahstanist ja mujalt postsoveti ruumist on hoopis teine tera .

Kõik palju vaesemad riigid kui Eesti, vaesuse taha me ei saa pugeda. Kõige suuremad nurjumised Eesti raudtee-asjanduses on need, mis seotud ärastamisega . Taheti ju ka kogu ER maha ärida, see pöörati õnneks tagasi. Vähemalt midagi on rongiliiklusest säilinud ja isegi püütakse seda paremaks ja kiiremaks teha

3 Likes
6158

Aga ma ei saa aru, mida sa plärtsud? Funktsionaalne mõtlemine kuskil jäi pidama? Kes see krt peaks selle eest maksma, et sa korra aastas saaksid rongis mõnusalt pikutades õlut libistada? Ise ju tunnistad ka, et eraettevõte seda lubada ei saa. Kas riik e maksumaksja saab v peab seda tegema, isegi miks peab tegema? Ja kui sa natuke laiemat pilti omaks (vist võimatu), siis pärnu suuna pani kinni riik, balti jaamas pidada sinusugusele suurt ja uhket saali - ümbruses on kohvikuid nagu pudru, mine istu seal. Ära palun enam vasta.

3 Likes
6160

Kuidas see kooliõpetaja Laur ütles Tootsile : kui sa kahte rehkendust ei suuda teha, tee üks .

Nüüd on Balti rongil see üks rehkendus tehtud. Vilniusest Tallinna 10.30, sõita saab ühe piletiga, ja see maksab kokku 39 eurot.( eraldi piletid maksaks 53 eurot ) Ümberistumine vaid Valgas.

sõiduajast 10.30 kulutab Elron 3.24
.https://elron.ee/elronist/uudised/tallinna-tartu-riia-vilniuse-rongiuhendus-muutub-mugavamaks-ja-soodsamaks

Porgand kõige kiirem kuid, paraku ka kõige kallim kui pileteid eraldi osta, näiteks Riiast Valka ja Valgast Tallinna.

Lätlased käsitlevad Riia-Valga rongi endiselt nende regionaalrongina ja teevad Riia ja Valga vahel 11 peatust.See Leedu PESA rong on nende reisijaveofirmal sellel teekonna lõigul lihtsalt rendil . Samas Elron sõidab Valgast Tallinna nii kiiresti kui saab ja teeb nende jaamade vahel vaid 7 peatust, neistki vahepeatustest kaks veel Tallinna linna sees ( Ülemiste ja Kitseküla )

Üks rehkendus on tehtud. Eks näis mis suvel sellest Tartu-Riia porgandist saab

6161

Ma ütlen sulle, mis saab: tühjaks jääb ja makstakse peale.

6162

Raske on leida reisirongi, millele peale ei makstaks . Vähemalt nii hõredasti asustatud riikides kui Eesti, kus riigifirma tahab sõidutada reisijaid ka Paldiskisse, Turbasse, Narva, Põlvasse ja Koidulasse
Võib olla tihedasti asustatud maades, kus ühes rongis palju reisijaid ja ka väljumised nii sagedased,et võistelda busside, autode ja lennukitega, on see võimalik . Kuid sealgi pole see kerge

After heavy losses in 2023, Deutsche Bahn (DB) now has a restructuring plan to become profitable within three years. A 110-page internal document apparently lays out the goal of hitting a 2 billion euro profit by 2027. It’s set to be discussed at a railway supervisory board meeting on 18 September, but the target may be unrealistic considering the company’s recent problems – and current solutions.

6163

Valimised on lähenemas.
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan pöördus Rail Baltica rauditeeühenduse loojate ja kaitseministeeriumi poole märgukirjaga, milles juhib tähelepanu, et raudteele planeeritud juurdepääsuteed ei vasta kavatsusele hakata mööda seda vedama ka sõjaväelisi veoseid.

Järvan nimetab seda „probleemiks, mis puudutab Eesti julgeolekut ning Tallinna kui Eesti pealinna strateegilist rolli selles“.
Abilinnapea märgib, et Rail Baltica projekti tehniliste näitajate põhjal on selge, et raudtee on ette nähtud ka sõjaliste veoste transportimiseks.
„See on mõistlik, kuna kriisiolukorras on raskeveokite, laskemoona ja muu sõjavarustuse kiire ümberpaigutamine võimalik valdavalt ainult raudtee abil. See on Eesti, sealhulgas Tallinna julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega, sest sõjaohu korral peab Eesti suutma vastu võtta tuhandeid vaguneid rasketehnikat. Diviisi kohaletoimetamiseks vajalike rongide pikkus on ilma vahedeta kokku üle 80 kilomeetri, nii et mahalaadimiskohtade hulk määrab oluliselt nii lahingvõime saavutamise aega kui ka sihtmärgiks koondumise tihedust. Aga kus need vagunitäied rasketehnikat maha laadida?“ küsib Järvan.
Ta väidab, et praegune Rail Baltica projekt ei näe ette piisavalt mahalaadimisvõimalusi.
„Kui kogu saadetav abi tuleb vastu võtta Tallinnas, siis seab see meie pealinna suurde ohtu,“ sõnab abilinnapea.
:speaking_head: „Tallinna ja Pärnu vahele on kavandatud mitu vahejaama, kus võiks rasketehnikat rongidelt maha laadida, kuid praeguses projektis pole ette nähtud nende jaamade juurde vajalikke juurdepääsuteid raskeveokitele. Kui juurdepääsuteid ei ehitata koos raudteega, siis hiljem, kui kriis juba käes, pole võimalik neid üleöö rajada,“ märgib ta.
Järvan et teeb ettepaneku projekteerida ja rajada juurdepääsuteed ja vagunite mahalaadimiskohad projekteerida ja rajada kohe praegu, kui Rail Baltica ehitus käib.
Rail Baltic Estonia esindaja Silvia Pärmann ütles Järvani kirja kommenteerides, et rasketehnika vastuvõtmiseks ja mahalaadimiseks on Rail Baltica trassi Eesti osas planeeritud kaks kohta, millele on juurdepääs ka mööda maanteid.
„On selge, et rasketehnika liikumine mööda riigimaanteed on eriolukord ja ainult selleks otstarbeks ei ole vaja näiteks eritasandilist ristmiku ehitada, kuna eriolukorras on tavatranspordi liikumine niikuinii piiratud,“ märkis ta.

Nendeks kaheks juurdepääsukohaks on:
Pärnu kaubaterminal. Rasketehnika marsruuti ei ole läbi joonistatud, kuid mööda olemasoleva teedevõrgu on juurdepääs Via-Balticale (Ehitajate teele) tagatud.
Soodevahe kuivsadam. Seal laaditakse see ümber 1520 rööpmelaiusega raudteele (1520 raudtee on kavandamisel). Juurdepääsutee (maantee) kuivsadamale on projekteeritud ja ehitatakse ka välja. Täpset rasketehnika marsruuti ei ole läbi joonistatud, kuid mööda juurdepääsuteed on võimalik pealesõit ringteele nii suunaga Tallinna kui ka Jüri suunas.
Niisiis tunnistab Rail Baltic, et rasketehnika liikumine pole kummagis punktis läbi joonistatud.
Kaitseministeeriumi esindaja Andra Nõlvak sisulisi vastuseid ei andnud. Ta märkis vaid, et „kaitseministeerium ja Rail Balticu tiim on aegsasti teinud koostööd mahalaadimiskohtade kaardistamiseks ja nendega arvestamiseks.“
Rail Baltica Tallinna peaterminal ehitati mingil põhjusel mitte lennujaama juurde vaid kilomeetri kaugusele sellest – kahe kaubanduskeskuse vahele. Seda näiteks erinevalt Oslost, kus raudtee sõidab lausa lennujaama peamaja alt läbi.

6164

“Kahe aasta peale puudu olev summa on vahemikus 350–450 miljonit eurot.” Loed seda intervjuud ja mõistad, et reaalsus pole oma näkkulöömis-labidaga RB-rahva juurde veel jõudnud. Täielik ulme. Tehakse nägu või usutakse nagu kõik oleks parimas korras.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120356723/rail-balticu-roopaid-ei-ole-veel-uhtki-sentimeetrit-paigaldatud-puudu-on-350-450-miljonit-eurot

5 Likes
6165

Nelja aasta peale on puudu ligi miljard praegustes hindades, selleks liigub käibemaks 30% suunas, samuti tulumaks ja kehtestatakse veel ka rida muid makse alustades kinnisvara- ja laenumaksust. Seda laenumaksu ideed ma isegi toetan.

6166

www.err.ee : rail-balticu-eesti-osa-pohitrassi-ehitajateks-valiti-kaks-konsortsiumi
ERR’i uudisnupu viimane lause:
“Eesmärk on avada Tallinna ja Varssavi vahel rongiliiklus 2030. aastal.”

ps. ÄP online’is (www.aripaev.ee/uudised) on samasisulise artikli juures ka minuarust üks vägagi huvipakkuv ‘infolõik’, mille kohaselt võib nende samade 2 võidupakkumuse kogumaksumus kasvada suht probleemivabalt isegi kuni 200+ miljonit (kuni ca +28%!) suuremaks …

eks elu näitab, mis kulunumber lõpuks realiseerub … ning kas üldse ja kui, siis millise liinigraafikuga hakkame 40 minutiga Tallinnast Pärnusse saama?

1 Like
6167

A milleks rööpad. Ülemiste rongijaam kerkib, Riia llennuvälja rongijaam kerkib, Kaunase Vilniuse liini ehitatakse, ökoduktid on valmis. Milleks neid rööpaid vaja on.

2 Likes
6168

Norra ja Soome plaanivad ehitada üheskoos raudteed millega vedada eelkõige sõjatehnikat ühest riigist teise.

Kliima soojenedes muutuvad Norra sadamad, mis oleksid Rail Baltica lõpppunktiks, aastaringselt jäävabaks.

Nii Balti riigid kui ka Soome ja Norra tõdevad, et kõige otstarbekam on sõjatehnikat vedada mööda raudteed mille ajaline võit on kordades suurem kui maanteed pidi transportida.

Balti riigid ehitavad Rail Balticu kiirraudtee Lääne ja Kesk-Euroopa ja Balti riikide vahel.

Norra ja Soome vaheline raudtee koosneb etappides:

I-etapp: Esimeses etapis ehitatakse raudtee, mille rööpmelaius sobitub Narviki ühendusega ( 1435mm ), Haparandast Kemisse ja siis Oulusse.

II-etapp: Teises etapis pikendatakse uut rööpmelaiust ka Rovaniemini. See laiendus on oluline ka Soome saabuvate NATO vägede jaoks, mis paigutatakse Soome 2026. aastal.

NATO kaitseplaanid eeldavad, et vajadusel tarnitakse Narviki sadamast Soome suunas raskerelvastust.

Teede- ja sideminister Lulu Ranne ütles novembris Iltalehtile antud intervjuus, et Lapimaal on Venemaa ohu tõttu algatamisel hiigelprojekt. “Tanke ja kahureid tuleb liigutada igas olukorras,” rõhutas ta.

Ranne rääkis novembris, et varustuskindlus ja sõjaline mobiilsus eeldavad raudteeühenduse rajamist Narvikist Kemi. “See on esimene lõik, mis tuleb ehitada, et saaksime Euroopa rööpmelaiusel sõita,” rääkis Ranne novembris Iltalehtile antud intervjuus.

Euroopa transpordivõrgustiku (TEN-T) määrus jõustub Euroopa Liidus järgmisel suvel.
See sisaldab nõudeid 1435 mm rööpmelaiusele ülemineku planeerimiseks erinevate rööpmelaiustega riikides.
Soomes on kasutusel 1524 mm rööpmelaius.

Lisaks julgeolekule toob raudteeühendus kasu ka Soome eksporditööstusele ja turismile.

Näiteks Soome metsa- või terasetööstuse toodangut saab edaspidi raudteed pidi tarnida Narviki ja sealt kaubalaevadel näiteks Ühendkuningriiki ja Põhja-Ameerikasse.

Samamoodi saavad Soome turistid sõita rongiga nii Põhja-Norrasse kui ka Abisko piirkonda Rootsis.

Iltalehti teatel otsitakse raudteeprojektile EL-ilt rahastust.

1 Like
6169

Sa kaardile oled vaadanud, kus Narvik asub? Miks peaks isegi Poola vedama oma kaupa pikemat teed pidi läbi Balti riikide, kui läbi Taani on otsem? Kusjuures Eesti-Soome raudteeühendus on utoopia (eriti arvestades eilset uudist, et isegi Via Balticat ei suudeta neljarealiseks ehitada + et RB tuleb ühe rööpmepaariga), aga Taani-Rootsi raudtee on juba olemas.

3 Likes
6170

Ära pahanda rumalaga. Isegi kergema logistikaharidusega inimesed saavad aru, et mis maksab laev versus rong versus rekka poola-saksamaale

1 Like
6171

Artiklist :grinning: :
Energeetika probleem seisneb pseudokeskkonnaorganisatsioonides – näiteks neis inimestes, kes kõõlusid hõberemmelga otsas, mille pärast ei saanud ehitada Haabersti viadukti. See lõigati lõpuks ikka maha. Ja siis läks kogu see bande Reidi teele. Ei tohi Reidi teed ehitada! Siis piketeeriti Rail Baltica vastu. Ja kuhu sealt edasi? Nursipalusse. Ja nüüd on nad jõudnud energeetikasse. Demokraatia tähendab seda, et inimesed on vabad, aga siis peaksid ka valitsused olema vabad selliseid inimesi mõnda asutusse paigutama, sest nad takistavad ühiskonna arengut.

6172

Remmelga otsas kõõlusid ju karssonid.

2 Likes
6173

Reidi tee vastu protestisid samuti põhiliselt igasugu velopervertidest autovihkajad:

Reidi tee protest

Täiesti pooldan ideed nad “mõnda asutusse paigutada”.

7 Likes