Lisaks veel päris hea kaart terve maailma kohta, kus ja millist rööpmelaiust kasutatakse:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1f/Rail_gauge_world.png
Gröönimaa, osa Aafrikast, pluss veel nippet-näppet pole raudteed veel näinudki (selle kaardi järgi) :))
Hea näide on Hispaania, kus üldiselt kasutatakse ka mingeid megalaiu rööpaid, aga euroraudtee jookseb Prantsusmaalt läbi Barcelona ja Madridi õkva lõunarannikule välja. Lõppkokkuvõttes tundub mõistlikum lahendus kui hakata piiril keset sügavat und ronge vahetama või oodata, kuni rattaid timmitakse vms.
Kõige mõistlikum tundub esmalt teha Tallinnast Pärnu kaudu Riia suunas uus Euroopa rööpmevahega rada ja sellele vastava laiusega veermik osta.
Kuidas on raudtee kaubaveo tasuvus võrreldes laevade ja rekkadega. Sadamate ehitamiseks kulutatakse samuti miljardeid. Rekka transpordiks on vajalik jälle igale rekkale juht + küte + teemaksud ja transpordiks kulutatud aeg oleks suurem, kui raudteed mööda. Kuidas toimiks konteiner vedu kui oleks ühendus Saksaga ja konteinerite ümberlaadimine toimuks Koidulas?
Raudtee transport peaks kiirem olema, kui rekkadega. Euroopas rekkadel ikka piirangud peal kui kiiresti ja millisel ajal liikuda saavad.
BNS 03.02.2010
Kümme aastat arendatud Rail Baltica projekt, mis pidi tagama kiirrongiliikluse Helsingi ja Berliini vahel on ummikus ja nüüd on selge, et reisirongid ei hakka seal sõitma 180-kilomeetrise tunnikiirusega.
Leedu ärileht Verslo Žinios kirjutas kolmapäeval, et mitmele tasuvusuuringule vaatamata ei ole poliitikud seni suutnud otsustada, kas ehitada uus raudtee või ajakohastada olemasolevat, kuna uue raudteetammi ehitamine läheks väga kalliks.
Ajal kui mujal maailmas sõidavad rongid 300-kilomeetrise tunnikiirusega, on Rail Baltica üksikutel lõikudel maksimumkiirus 110 kilomeetrit.
Projekti teostamiseks on vaja umbes kahte miljardit litti, millest EL on valmis katma kuni kolmandiku.
Kümme aastat arendatud Rail Baltica projekt, mis pidi tagama kiirrongiliikluse Helsingi ja Berliini vahel on ummikus ja nüüd on selge, et reisirongid ei hakka seal sõitma 180-kilomeetrise tunnikiirusega.
Leedu ärileht Verslo Žinios kirjutas kolmapäeval, et mitmele tasuvusuuringule vaatamata ei ole poliitikud seni suutnud otsustada, kas ehitada uus raudtee või ajakohastada olemasolevat, kuna uue raudteetammi ehitamine läheks väga kalliks.
Ajal kui mujal maailmas sõidavad rongid 300-kilomeetrise tunnikiirusega, on Rail Baltica üksikutel lõikudel maksimumkiirus 110 kilomeetrit.
Projekti teostamiseks on vaja umbes kahte miljardit litti, millest EL on valmis katma kuni kolmandiku.
Niisiis sai rongiga sõidetud Tallinn-Riia. Reis kestab umbes 8 tundi, 140 EEK Valgasse ja 3,75 LVL edasi Riiga.
Nüüd jääb vaid oodata ja loota, et tuleb see päev kui sama reis kestab alla 2 tunni.
Nüüd jääb vaid oodata ja loota, et tuleb see päev kui sama reis kestab alla 2 tunni.
s.o läbi Pärnu
Teised reisijad samal liinil:
http://balticbusinessnews.com/article/2010/03/19/A_slow_train_from_Tallinn_to_Riga
http://balticbusinessnews.com/article/2010/03/19/A_slow_train_from_Tallinn_to_Riga
Rail Baltica vedamine läbi Tartu Valga Riiga peaks hästi korreleeruma herr Unzipi peaministriks saamisega. Tartu lobby lihtsalt võitis. Enne läks trass ikka läbi Pärnu. Praeguseks pärast Pärnut enam liipreid maas ei ole. Pärnust edasi poleks siis vaja isegi enam kahte trassi ajada, saaks minna ainult Euroopa laiusega. Kui tuleks Rail Baltica mis viiks inimesi kiiresti kesk-euroopasse, siis mina aru ei saa miks minna läbi Valga. See mis läbi Valga läheb ei ole ju Rail Baltica. Oluline on kiirus. Peatus Tallinnas ja Riias, võibolla ka Pärnus. Aga muudes kohtades peatusi ei peaks olema. Mul on tunne, et tüüpiline Eesti udupäisus on võidutsemas jälle. Selle asemel, et teha mittetäielik aga võibolla adekvaatsem lahendus üritatakse ikka 10 kärbest lüüa ühe hoobiga: Rail Baltica, Tartu-Tallinna ühendus, transiit Venemaale. Tallinn-Tartu kiirteega on sama lugu. Kui teha x vahemiku järel head möödasõidutaskud oleks juba ammu saanud probleeme leevendada. Ja raha jääks üle möödumistaskute tegemiseks muudele põhimaanteedelegi. Seejärel võiks edasi vaadata milliseid lõike lükata 4-realiseks. Ma täitsa näen siin tarbitavat kasu ühiskonnale. Praegu pole aga möödumistaskuid põhimaanteedel ega 4-realist maanteed Tartusse. Kus on aga nii pika venitamise ja mitte millegi valmimise kasutegur ühiskonnale lubage küsida? Ok, lõike tegelikult valmib, seega täiesti lootusetu olukord ei ole.
EPLis huvitav artikkel: Rongiinvesteeringud ei püsi rööbaste. Kui ma aru saan, siis udupäise tegutsemise korral on rongikomplekti hind 170 mio eek. Mittetäieliku tegutsemise korral aga ca 92,65 mio eek. Uued rongid on meie tingimustesse ebasobivad (lähirongid - ruumiprobleem, fikseeritud vagunikoosseisud), neid ostetakse korraga ja palju (intressikulu ebanormaalselt suur - tõmbab hinge kinni järgnevaks infrastruktuuri upgrademiseks). Nii nagu Tartu maantee näite puhul oleks järkjärguline infrastruktuuri upgrade parem (möödasõidutasku, paar, kolm aastas) oleks parem ka rongide puhul järkjärguliselt upgradeda. Kas peab ostma kõik rongid kohe selle asemel, et neid osta 5...10 aasta jooksul mõni? Võib juhtuda, et mõni uuem, lühem kuid kiirelt edasi tagasi süstiv rong oleks oluliselt kasulikum ja kasumlikum kui 2 korda päevas tegutsev nähtus.
Üks tuttav vahendas jäledat pilti mingist linnas sõitvast tuletõrjeautost mille taga olevat silt stiilis "See tuletõrjeauto on ostetud maksumaksja raha eest!" Kohe ostame maksumaksja raha eest ronge 170 mio eek eest kuigi oleks võimalus saada ka 92,65 eest. Tax money @ work. Again. Great success!
EPLis huvitav artikkel: Rongiinvesteeringud ei püsi rööbaste. Kui ma aru saan, siis udupäise tegutsemise korral on rongikomplekti hind 170 mio eek. Mittetäieliku tegutsemise korral aga ca 92,65 mio eek. Uued rongid on meie tingimustesse ebasobivad (lähirongid - ruumiprobleem, fikseeritud vagunikoosseisud), neid ostetakse korraga ja palju (intressikulu ebanormaalselt suur - tõmbab hinge kinni järgnevaks infrastruktuuri upgrademiseks). Nii nagu Tartu maantee näite puhul oleks järkjärguline infrastruktuuri upgrade parem (möödasõidutasku, paar, kolm aastas) oleks parem ka rongide puhul järkjärguliselt upgradeda. Kas peab ostma kõik rongid kohe selle asemel, et neid osta 5...10 aasta jooksul mõni? Võib juhtuda, et mõni uuem, lühem kuid kiirelt edasi tagasi süstiv rong oleks oluliselt kasulikum ja kasumlikum kui 2 korda päevas tegutsev nähtus.
Üks tuttav vahendas jäledat pilti mingist linnas sõitvast tuletõrjeautost mille taga olevat silt stiilis "See tuletõrjeauto on ostetud maksumaksja raha eest!" Kohe ostame maksumaksja raha eest ronge 170 mio eek eest kuigi oleks võimalus saada ka 92,65 eest. Tax money @ work. Again. Great success!
Jah, Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas oleks ainukene mõistlik tee. Tartlased istuvad Pärnus ümber, Vilniuselased Kaunases.
Teoreetiline ajagraafik, Rootsi X2000 rongide liiklusekiiruse põhjal:
Tallinn - 07.00 väljumine
Pärnu - 07.45 saabumine
Pärnu - 07.50 v
Riia - 9.00 s
Riia - 9.05 v
Panevezys - 10.00 s
Panevezys - 10.05 v
Kaunas - 10.30 s
Tallinn - 07.00 väljumine
Pärnu - 07.45 saabumine
Pärnu - 07.50 v
Riia - 9.00 s
Riia - 9.05 v
Panevezys - 10.00 s
Panevezys - 10.05 v
Kaunas - 10.30 s
Sellist rongiliini ei ole vaja mitte Euroopale vaid Baltikumile endale. Kolme tunniga ühest Baltikumi otsast teise tähendab seda, et regioonil on potentsiaali omavahel päris hästi lõimuda. Äri, meelelahutus, turism, pere, sõbrad. Tallinn-Narva buss sõidaks ka aeglasemalt.
momentum
Nõus, sellise ühenduse potentsiaal oleks hiiglaslik. Paraku on raske seda numbritega kohe näidata. Vaja on poliitikute usk projektisse. Ent huvitav võiks olla ka lahendus erakapitaliga. Erakapital võiks olla poliitikutest targem, mis puudutab tulevikutrendide ennustamist.
Nõus, sellise ühenduse potentsiaal oleks hiiglaslik. Paraku on raske seda numbritega kohe näidata. Vaja on poliitikute usk projektisse. Ent huvitav võiks olla ka lahendus erakapitaliga. Erakapital võiks olla poliitikutest targem, mis puudutab tulevikutrendide ennustamist.
Erakapital ongi targem. Artikli kommentaar:
3. Praegune Edelaraudtee AS tegevus lähtub ju eelkõige omanike dotatsioonihuvist, mitte vajadusest korraldada reisirongiliiklust võimalikult parimal moel. Võtke ette sõiduplaanid ja te saate aru, et tähtsaim on saada kokku läbitud rongikilomeetrite arv, mitte parim reisiteenus. Sõiduplaanid on pisut täiustunud vaid MKM ja reisijate survel. Tegelikult laseks Edelaraudtee rahulikult vanaviisi edasi, kui vähegi saaks, peaasi, et dotatsioonimäär ei väheneks. Ainsaks lahenduseks oleks ikkagi ühe konkreetse ja üleriigilise reisijateveofirma loomine riigiettevõtte (näiteks Elektriraudtee AS baasil) näol. Eesti on liiga väike, et mängida eraraudteeliiklust ning dotatsiooni kasutamine pole hetkel samuti piisavalt läbipaistev, nagu kinnitavad Riigikontrolli auditid.
Küll aga pole erakapitali tarkus ühiskonnale kõige kasulikum.
Kommentaari soovitus on hea ja üldiselt ma pooldan ka seda - suured ja mahukad infrastruktuuri investeeringud võtku riik enda peale sest riik ei ole sunnitud hakkama kohe kasumit saama ja amortiseerima. Kui ma elaks Peipsi ääres, siis ma täitsa oleks nõus maksma maksude näol raha Saaremaa silla ehitamiseks. Kui see on põhjendatud. Saaremaa elanikud ja suvel puhkama sõitvad turistid ei osta ülesõidutasudega kunagi seda silda välja. Kuna infrastruktuuri rajamisega kaasneb tohutus koguses 2RE-sid mida ainult riiklikul tasemel on võimalik kokku korjata ja enda kasuks tööle panna, siis riik/omavalitsus võtku infra rajamine enda peale. Riigi/omavalitsuse peamiseks eesmärgiks ongi järjepidev ja metoodiline infrastruktuuri ja elukeskkonna upgrade, sest kui infra ja elukeskkond on atraktiivne, siis elu = äri = raha tekib juba ise.
3. Praegune Edelaraudtee AS tegevus lähtub ju eelkõige omanike dotatsioonihuvist, mitte vajadusest korraldada reisirongiliiklust võimalikult parimal moel. Võtke ette sõiduplaanid ja te saate aru, et tähtsaim on saada kokku läbitud rongikilomeetrite arv, mitte parim reisiteenus. Sõiduplaanid on pisut täiustunud vaid MKM ja reisijate survel. Tegelikult laseks Edelaraudtee rahulikult vanaviisi edasi, kui vähegi saaks, peaasi, et dotatsioonimäär ei väheneks. Ainsaks lahenduseks oleks ikkagi ühe konkreetse ja üleriigilise reisijateveofirma loomine riigiettevõtte (näiteks Elektriraudtee AS baasil) näol. Eesti on liiga väike, et mängida eraraudteeliiklust ning dotatsiooni kasutamine pole hetkel samuti piisavalt läbipaistev, nagu kinnitavad Riigikontrolli auditid.
Küll aga pole erakapitali tarkus ühiskonnale kõige kasulikum.
Kommentaari soovitus on hea ja üldiselt ma pooldan ka seda - suured ja mahukad infrastruktuuri investeeringud võtku riik enda peale sest riik ei ole sunnitud hakkama kohe kasumit saama ja amortiseerima. Kui ma elaks Peipsi ääres, siis ma täitsa oleks nõus maksma maksude näol raha Saaremaa silla ehitamiseks. Kui see on põhjendatud. Saaremaa elanikud ja suvel puhkama sõitvad turistid ei osta ülesõidutasudega kunagi seda silda välja. Kuna infrastruktuuri rajamisega kaasneb tohutus koguses 2RE-sid mida ainult riiklikul tasemel on võimalik kokku korjata ja enda kasuks tööle panna, siis riik/omavalitsus võtku infra rajamine enda peale. Riigi/omavalitsuse peamiseks eesmärgiks ongi järjepidev ja metoodiline infrastruktuuri ja elukeskkonna upgrade, sest kui infra ja elukeskkond on atraktiivne, siis elu = äri = raha tekib juba ise.
Siin on paras ports Eesti raudtee graafikuid
http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Rail_transport_maps_of_Estonia
http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Rail_transport_maps_of_Estonia
Ei tule mingit krdi Rail Balticat. Read my lips - RAHA EI OLE. Euroopa Liit ei hakka sellise asustustiheduse juures oma kehvas majanduslikus olukorras iial matma miljardeid eurosid projekti, mis ühendaks omavahel mingi 7,5 miljonit inimest. Ei tule siia mingeid inim- ega kaubavooge peale, mis neid kulusid õigustaks. Mihkelson üritab lihtsalt poliitilist profiiti lõigata oma mölaga.
Kui regionaalpoliitilisel mõelda, siis ma küll ei looks telge Tallinn-Tartu-Koidula. Ma teeks kolmnurga Tallinn-Pärnu-Viljandi-Tartu. IMO on nii Eestile rohkem kasu. Tallinn-Pärnu-... suund oleks kõige kiireim Rail Baltica, ülejäänud võimalikult kiired siseriiklikud liinid.