Draax, aga raudtee ehitati ikkagi olemasolevate tõmbekeskuste (idarannik-läänerannik, LA-kullakaevandus..) vahele. Samuti oli tol ajal ka praktiline põhjendus vahejaamadele -- süsi/vesi jms kippus veduritel otsa saama. Seega oli asulate ja teatud tööstuse teke raudtee _vajadus_, mitte pakutud võimalus. Kui rong oleks suutnud kogu maa ilma peatumata sõita, siis oleks asustuse tekkimiseks üks oluline motivaator vähem.
Kas keegi oskab ka välja tuua maailma pikima kiirrongi-ühenduse? Ma eeldaks, et see on sõiduajaga suhteliselt konkreetselt piiratud, a la max 6h, kuna pikemale reisile läheks kodanikud juba lennukiga. Arvestades 6h, 200kmh ja kord tunnis 10m peatuse saame by-track pikkuse ca 1000km (eeldades, et 200kmh on keskmine koos pidurdamise/kiirendamisega). See kehtib kõikidele ühendustele, igasugused ideed Berliin-Moskva-UlaanBator on iseenesest ju toredad, aga näidake ükski inimene, kes seda läbi sõita tahaks.
Kui ma nüüd väga ei eksi, siis see 1000kmi on maismaad mööda ca Poola keskele või Valgevenesse. Turist, kes tahab jõuda Alpi suusakeskustesse, Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse jne tundub ikkagi selle teooria järgi lennuki valivat. Muidugi on veel (euro)bussireiside kliendisegment, aga ma kahtlen, kas a) neid on piisavalt ja b) kas hinnatundliku tarbija jaoks rong+buss kohapeal on oluliselt soodsam kui buss all-the-way. Sama kehtib muide turistidele suunal Lääne-Euroopa->Eesti või Lääne-Euroopa->Soome.
Seega tundub vähemalt mulle, et taoline kiirrong ei saa Eestis olla üles ehitatud turistide massidele. Jäävad kohalikud linnadevahelised reisijad, keda praegu teenindavad bussid ja lühilennud. Ja selles segmendis on miljardeid eurosid maksva raudtee ehitamine suhteliselt mõttetu.
Mis puutub Läänemere-alusesse tunnelisse, siis sorry, La Manche tunnel ei tule ots-otsaga kokku ja Läänemere-alune peaks olema särav investeerimiskoht? Blah. Ja seni, kuni sees on tükk laevaühendust, tuleb kiirraudtee pigem Helsinki->[laev]->Stockholm->Kopenhaagen->Berliin kui läbi Balti riikide ja Poola.
P.S ER lubas rõõmsalt, et peale uuendusi peaks Tallinnast Riiga saama ainult 7 tunniga.
Aizar, lisaks sinu öeldule, et raudteeliin Madrid-Pariis-Berliin-Tallinn on ülimalt ebatõenäoline. Rail Baltica või mitte, aga sihtkohta pääsemine tähendaks ka sellel raudteel mitmeid ümberistumisi, mis pikendaks sõiduaega ja muudaks reisi samasuguseks raudteejaamas tiksumiseks ja järgmise rongi ootamiseks kui see praegu lennujaamades on.
Teatud boonused muidugi on. On inimesi, kes kardavad lennata. Ökoinimesed vaatavad elektrirongist metsavaadet ja mõtlevad rõõmsalt, kui palju rongisõit nende ökojalajälge vähendab jne. Aga see hulk ei ole tõepoolest piisav, et sinna projekti miljardeid matta.
Teatud boonused muidugi on. On inimesi, kes kardavad lennata. Ökoinimesed vaatavad elektrirongist metsavaadet ja mõtlevad rõõmsalt, kui palju rongisõit nende ökojalajälge vähendab jne. Aga see hulk ei ole tõepoolest piisav, et sinna projekti miljardeid matta.
Siit moraal, tuleb ikkagi rõhuda ühendusteede vahel KOHALIKE tõmbekeskuste kontekstis. Paljukirutud Tln.-Trtu. maantee näiteks.
Muide, kas ma olen ainus inimene, kellele tundub, et Balti Jaam tuleks kesklinnast välja visata ja kolida kusagile Lennujaama manu.
Raudtee üles kiskuda ja Tallinna paljukägistatud tänavatevõrk korralikult ära ühendada, et praegustest liiklusskeemi jõhkralt kägistavatest viaduktidest vabaneda. Alternatiivina võiks kaaluda vähemalt viimase lõigu viimist maa alla. Ütleme edelaraudtee A le Coq arenast kuni Balti jaamani maa alla ja elektriraudtee kuni kusagile Hiiuni maa alla.
Ja kaubarongid kui niisugused võiks üldse kesklinnast kus kurat kaduda.
Muide, kas ma olen ainus inimene, kellele tundub, et Balti Jaam tuleks kesklinnast välja visata ja kolida kusagile Lennujaama manu.
Raudtee üles kiskuda ja Tallinna paljukägistatud tänavatevõrk korralikult ära ühendada, et praegustest liiklusskeemi jõhkralt kägistavatest viaduktidest vabaneda. Alternatiivina võiks kaaluda vähemalt viimase lõigu viimist maa alla. Ütleme edelaraudtee A le Coq arenast kuni Balti jaamani maa alla ja elektriraudtee kuni kusagile Hiiuni maa alla.
Ja kaubarongid kui niisugused võiks üldse kesklinnast kus kurat kaduda.
Off, palju neid "kägistavaid" viadukte meil on? Paar tükki Kristiines (Endla ja Paldiski mnt.) ja üks Ülemiste viadukt.
Balti jaama kolimisest lihtsam ja odavam oleks ilmselt viaduktid vajadusel ümber (laiemaks) ehitada.
Balti jaama kolimisest lihtsam ja odavam oleks ilmselt viaduktid vajadusel ümber (laiemaks) ehitada.
"Muide, kas ma olen ainus inimene, kellele tundub, et Balti Jaam tuleks kesklinnast välja visata ja kolida kusagile Lennujaama manu."
Jah.
Või siis ei. Tallinnas on mingi kummaline kesklinnafetish. Eriti poliitikute seas. Kõik, kõik, kõik tuleb kesklinnast välja visata ja viimseni. Vanalinnaga on poliitikud (sõltumatult erakonnast!) suutnud juba 1:0 teha. Vanalinn on surnud. Nüüd on jäänud kesklinn - telemaja, raadiomaja, ülikoolid, raudteejaam, bussijaam, ministeeriumid, teatrid - kõik kesklinnast välja. Alles siis tuleb õnn meie õuele. kesklinn on meie (ja nenede) ühine vaenlane. Kõige parem on kui keset linna on inimtühjad varemed. Nirvaana.
Jah.
Või siis ei. Tallinnas on mingi kummaline kesklinnafetish. Eriti poliitikute seas. Kõik, kõik, kõik tuleb kesklinnast välja visata ja viimseni. Vanalinnaga on poliitikud (sõltumatult erakonnast!) suutnud juba 1:0 teha. Vanalinn on surnud. Nüüd on jäänud kesklinn - telemaja, raadiomaja, ülikoolid, raudteejaam, bussijaam, ministeeriumid, teatrid - kõik kesklinnast välja. Alles siis tuleb õnn meie õuele. kesklinn on meie (ja nenede) ühine vaenlane. Kõige parem on kui keset linna on inimtühjad varemed. Nirvaana.
Miks inimtühjad varemed? Kesklinnas võiks elda näiteks... inimesed. Ja vanalinn pole sugugi surnud. Seal on kauplused ja lõbustusasutused. MIs seal siis veel peaks olema? Rasketööstus? Paar kõrgahju ja soojuselktrijaam? Ja võibolla väike keemiakombinaat?
Vanalinn on surnud. Turistile võib-olla mitte.
Mine mõnes Euroopa linnas Raekoja platsiga võrdse "staatusega" kohta õhtul nii kell 22. Mida hoomad?
Mõni _oluline_ kauplus vanalinnas põliselanikele? Midagi traditsioonidega, vms?
Mine mõnes Euroopa linnas Raekoja platsiga võrdse "staatusega" kohta õhtul nii kell 22. Mida hoomad?
Mõni _oluline_ kauplus vanalinnas põliselanikele? Midagi traditsioonidega, vms?
Universaal-universum :D
Priitp, oleneb aastaajast (ja linnast). Müncheni kesklinn on talveperioodil täiesti inimtühi juba tunduvalt varem...
priitp - ma arvan, et ka eesti inimene saab edukalt vanalinna jooma minna. Ma alles hiljuti nostalgia mõttes käisin "Juuksuri" nimelises asutises ja "Levist Väljas". Esimene oli tore ja teine mitte eriti. Ja päeval on seal igast värke kuhu minna. Linnateater ja K-vaesuseseminsiteerium ja ilmselt veel ühte teist.
Kallas lubas Rail Baltica projekti tagant lükata
(Euroopa Parlament) Parts:hiljemalt viie aasta pärast peaks Rail Baltica toimima 03.09.2007
RailBaltica trass kulgeb esimeses faasis Valga kaudu 05.07.2007
KUULA RAADIOUUDIST14.01.2010 11:16
Täna Euroopa parlamendi saadikute küsimustele vastanud transpordivolinik Siim Kallas lubas teha jõupingutusi, et Rail Baltica projekt kiiremini edasi liiguks.
"Rail Baltica projekt nagu kõik üle-Euroopaliste võrgustike projektid peegeldavad liikmesriikide ambitsioone ja Rail Baltica puhul see ei ole väga kõrge," möönis Kallas.
"Ma kindlasti lükkan tagant ja teen Balti riikide valitsustele ettepanku, kuidas edasi liikuda ja kuidas tõsta selle projekti ambitsioonikust ja profiili," lubas ta.
Samas märkis Kallas, et selle kõige juures on väga oluline muuta ka rööpmelaiust, mis praegu Euroopa omaga ei ühti.
Siim Kallas vastab täna Euroopa Parlamendi saadikute küsimustele, et tõestada oma sobivust Euroopa Komisjoni transpordivolinikuks.
Euroopa Komisjoni ees peavad ristküsitlusele vastama kõik volinikukandidaadid. Iga kandidaadi küsitlemiseks on ette nähtud kolm tundi.
www.err.ee
(Euroopa Parlament) Parts:hiljemalt viie aasta pärast peaks Rail Baltica toimima 03.09.2007
RailBaltica trass kulgeb esimeses faasis Valga kaudu 05.07.2007
KUULA RAADIOUUDIST14.01.2010 11:16
Täna Euroopa parlamendi saadikute küsimustele vastanud transpordivolinik Siim Kallas lubas teha jõupingutusi, et Rail Baltica projekt kiiremini edasi liiguks.
"Rail Baltica projekt nagu kõik üle-Euroopaliste võrgustike projektid peegeldavad liikmesriikide ambitsioone ja Rail Baltica puhul see ei ole väga kõrge," möönis Kallas.
"Ma kindlasti lükkan tagant ja teen Balti riikide valitsustele ettepanku, kuidas edasi liikuda ja kuidas tõsta selle projekti ambitsioonikust ja profiili," lubas ta.
Samas märkis Kallas, et selle kõige juures on väga oluline muuta ka rööpmelaiust, mis praegu Euroopa omaga ei ühti.
Siim Kallas vastab täna Euroopa Parlamendi saadikute küsimustele, et tõestada oma sobivust Euroopa Komisjoni transpordivolinikuks.
Euroopa Komisjoni ees peavad ristküsitlusele vastama kõik volinikukandidaadid. Iga kandidaadi küsitlemiseks on ette nähtud kolm tundi.
www.err.ee
Huvitav, kas käimasoleva riigi suure rongihanke tingimustes on sellele rööpmelaiuse muutmise vajadusele tulevikus ka mõeldud?
Ei ole küll tehnilise poolega väga kursis, aga kas rööpmelaiuse osas ei ole mõeldav selline variant, et veduri/vaguni veermikut on võimalik vastavalt rööpmelaiusele (1524mm->1520mm->1435mm->) muuta või seadistada? Kui rong läheb kitsamalt rööpmelaiuselt laiemale, siis muutuvad ka veermiku laiused vastaval ja ka vastupidi liikudes, laialt kitsamale. Tehniliselt peaks ju olema lahendatav ja puusalt korrutades ning liites peaks tulema ka odavam kui kogu infra uuele rööpmelaiusele üleviia. Või on selle mõtte juures veel mõni koer kuhugi maetud?
Arbuuza,
kui see koossesi sul sõidab 300 km/h ja rattad äkki ise otsustavad laiuselt 1524 üle minna 1435'le saab nalja rohkem kui rubla eest.
kui see koossesi sul sõidab 300 km/h ja rattad äkki ise otsustavad laiuselt 1524 üle minna 1435'le saab nalja rohkem kui rubla eest.
On küll võimalik, aga iga niisugune rattapaar maksab hella pappi
Kindlasti ei ole üleminek mõeldav 300km/h+ kiirusega, vaid sellise ülemineku lõigu peal peaks Piilupart ikka hoogu mahavõtma ja peale üleminekut võib siis samas vaimus edasi kütta. Ja kui raudtee liiklust laiemalt võtta, siis on peale reisijateveo ka kaubavedu, milles on kõvasti potentsi(aali) kui rööpmelaiuse teema saaks lahendatud.
Rattapaari maksumuse kohapealt ongi tume maa, kuid ega ka uut infrat ei saa luua või ümber vahetada senide eest. Ikka miljooonid ja miljardid.
Rattapaari maksumuse kohapealt ongi tume maa, kuid ega ka uut infrat ei saa luua või ümber vahetada senide eest. Ikka miljooonid ja miljardid.
Arbuuza,
kuidas sa ehitad süsteemi mille rööpmelaiust saab lihtsalt muuta, KUID sõitvas rongis isegi siis kui MISKI enam ei tööta ja elektrit ei ole ja auru ka mitte ja kõik on täitsa puus, MITTE mingil juhul laius ei saaks muutuda.
kuidas sa ehitad süsteemi mille rööpmelaiust saab lihtsalt muuta, KUID sõitvas rongis isegi siis kui MISKI enam ei tööta ja elektrit ei ole ja auru ka mitte ja kõik on täitsa puus, MITTE mingil juhul laius ei saaks muutuda.
Tsiteerin rongihuvilise Osvald Soobeli kirja listist sf2001
/../
Ja kas on arutletud miskit ka rööpmelaiuse probleemistikust: nimelt on meite kadunud vennalike riikide peres teine rööpalaius, kui kultuurmaades. Ja ka Soomes on laius teine, sest raudtee ehitati sinna siis, kui Soome oli traarivenemaa osa. Laius on igatahes sama, Piiteri-Helsinki reisirongid sõidavad otse linnade vahet, samuti ka vene kaubavagunid. Ainult neid vedama mõeldud vedureil on põhjanaabritel puhvrite vahel miskid kummalised agregaadid, mille külge saab haakida nii kultuurmaade kruvisidureid kui ka nõukogude oinapäid.
Olen kuulnud jutte siia ehitatavast lääne laiusega eraldi kiirraudteest. Kas sellel on mõtet? Kus see lääne laius siis lõppema peaks? Helsinkis? Ise kahtlen siiralt, kas mitte tasuvam ei oleks need hüpersuperkiirrongikoosseisud, mida läheks vaja heal juhul kümmekond, teha muutuva rattalaiusega: minu teada on selliseid ronge juba tehtud ja katsetatud, millel enne üleminekulõiku lukustatakse rattad telje peal lahti, läbitakse üleminekulõik ja lõpuks lukustatakse rattad teisele laiusele. Loomulikult on sellised rattapaarid tavalistest kordades kallimad, aga ma ei usu, et nii kallid, et oleks vaja tervesse baltikumi ja poolde soome ehitada teise laiusega raudtee. Meil oleks lihtsam olemasolev Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla liin kapremontida, kurvid õgvendada jne.
Soobel
/../
/../
Ja kas on arutletud miskit ka rööpmelaiuse probleemistikust: nimelt on meite kadunud vennalike riikide peres teine rööpalaius, kui kultuurmaades. Ja ka Soomes on laius teine, sest raudtee ehitati sinna siis, kui Soome oli traarivenemaa osa. Laius on igatahes sama, Piiteri-Helsinki reisirongid sõidavad otse linnade vahet, samuti ka vene kaubavagunid. Ainult neid vedama mõeldud vedureil on põhjanaabritel puhvrite vahel miskid kummalised agregaadid, mille külge saab haakida nii kultuurmaade kruvisidureid kui ka nõukogude oinapäid.
Olen kuulnud jutte siia ehitatavast lääne laiusega eraldi kiirraudteest. Kas sellel on mõtet? Kus see lääne laius siis lõppema peaks? Helsinkis? Ise kahtlen siiralt, kas mitte tasuvam ei oleks need hüpersuperkiirrongikoosseisud, mida läheks vaja heal juhul kümmekond, teha muutuva rattalaiusega: minu teada on selliseid ronge juba tehtud ja katsetatud, millel enne üleminekulõiku lukustatakse rattad telje peal lahti, läbitakse üleminekulõik ja lõpuks lukustatakse rattad teisele laiusele. Loomulikult on sellised rattapaarid tavalistest kordades kallimad, aga ma ei usu, et nii kallid, et oleks vaja tervesse baltikumi ja poolde soome ehitada teise laiusega raudtee. Meil oleks lihtsam olemasolev Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla liin kapremontida, kurvid õgvendada jne.
Soobel
/../
Rootsi ja Soome (Haparanda-Torneå) on lahendus selline:
(seejärel siis ümberlaadimine, ma oletan)
(seejärel siis ümberlaadimine, ma oletan)
Päris palju huvitavat üldist infot rööpalaiuse kohta, tuleb välja, et soomes ja osas baltikumis on mingid veidrad laiused???
http://en.wikipedia.org/wiki/Rail_gauge
muutuva laiusega rattapaarid: http://en.wikipedia.org/wiki/Variable_gauge
http://en.wikipedia.org/wiki/Rail_gauge
muutuva laiusega rattapaarid: http://en.wikipedia.org/wiki/Variable_gauge