Joint vote on Connecting Europe Facility, 18.12.2012
ITRE Committee members will vote jointly with TRAN on the Connecting Europe Facility; the vote is scheduled for Tuesday, 18 December 2012 as from 9:00 in meeting room József Antall 4Q1.
Procedure file
Document reference 2011/0302(COD)
Connecting Europe Facility
ITRE Committee members will vote jointly with TRAN on the Connecting Europe Facility; the vote is scheduled for Tuesday, 18 December 2012 as from 9:00 in meeting room József Antall 4Q1.
Procedure file
Document reference 2011/0302(COD)
Connecting Europe Facility
EbS Channel
CET 13:00. NEWS - EbS 1 (2/2)
EP vote on Connecting Europe Facility:
- extracts from the vote
Joint EP Committee on Industry, Research and Energy / Committee on Transport and Tourism
EPRef89821 // European Parliament , Brussels, room JAN4Q1 - 09.00-10.00 //
CET 14:00. LIVE EP press conference
Connecting Europe Facility:
press conference by
- Adina-Ioana VALEAN (ALDE,RO), rapporteur
- Inès AYALA SENDER (S&D,ES),rapporteur
- Dominique RIQUET (EPP,FR), rapporteur
- Georgios KOUMOUTSAKOS (EPP,EL)
- Markus PIEPER (EPP, DE)
- Antonio Fernando CORREIA DE CAMPOS (S&D, PT)
- Ismail ERTUG (S&D,DE)
EPRef-90706 // European Parliament , Brussels, room ASP 5G2 - 14.00-14.30 //
CET 14:30. NEWS - EbS 2
EP vote on Development of the Trans-European Transport Network:
- extracts from the vote
EP Committee on Transport and Tourism
EPRef89822 // European Parliament , Brussels, room JAN4Q1 - 10.00-11.00 //
PS: EET = CET + 1h
CET 13:00. NEWS - EbS 1 (2/2)
EP vote on Connecting Europe Facility:
- extracts from the vote
Joint EP Committee on Industry, Research and Energy / Committee on Transport and Tourism
EPRef89821 // European Parliament , Brussels, room JAN4Q1 - 09.00-10.00 //
CET 14:00. LIVE EP press conference
Connecting Europe Facility:
press conference by
- Adina-Ioana VALEAN (ALDE,RO), rapporteur
- Inès AYALA SENDER (S&D,ES),rapporteur
- Dominique RIQUET (EPP,FR), rapporteur
- Georgios KOUMOUTSAKOS (EPP,EL)
- Markus PIEPER (EPP, DE)
- Antonio Fernando CORREIA DE CAMPOS (S&D, PT)
- Ismail ERTUG (S&D,DE)
EPRef-90706 // European Parliament , Brussels, room ASP 5G2 - 14.00-14.30 //
CET 14:30. NEWS - EbS 2
EP vote on Development of the Trans-European Transport Network:
- extracts from the vote
EP Committee on Transport and Tourism
EPRef89822 // European Parliament , Brussels, room JAN4Q1 - 10.00-11.00 //
PS: EET = CET + 1h
EbS+ Channel
14:30 NEWS - EbS 2
EP vote on Connecting Europe Facility:
- extracts from the vote
Joint EP Committee on Industry, Research and Energy / Committee on Transport and Tourism
EPRef89821 // European Parliament , Brussels, room JAN4Q1 - 09.00-10.00 //
14:30 NEWS - EbS 2
EP vote on Connecting Europe Facility:
- extracts from the vote
Joint EP Committee on Industry, Research and Energy / Committee on Transport and Tourism
EPRef89821 // European Parliament , Brussels, room JAN4Q1 - 09.00-10.00 //
Transport − 18-12-2012 - 13:41: MEPs back "Connecting Europe Facility" to invest in Trans-European networks
EP vote on Connecting Europe Facility: - extracts from the vote Joint EP Committee on Industry, Research and Energy / Committee on Transport and Tourism
Type: NEWS Reference: 89821 Duration: 00:04:43 Lieu: Brussels, Belgium - European Parliament
End production: 18/12/2012 First transmission: 18/12/2012
Video: EP vote on Connecting Europe Facility: - extracts from the vote Joint EP Committee on Industry, Research and Energy / Committee on Transport and Tourism
EP vote on Development of the Trans-European Transport Network: extracts from the vote, EP Committee on Transport and Tourism
Type: NEWS Reference: 89822 Duration: 00:02:28 Lieu: Brussels, Belgium - European Parliament
End production: 18/12/2012 First transmission: 18/12/2012
EP vote on Development of the Trans-European Transport Network: - extracts from the vote EP Committee on Transport and Tourism (audio)
EP vote on Connecting Europe Facility: - extracts from the vote Joint EP Committee on Industry, Research and Energy / Committee on Transport and Tourism
Type: NEWS Reference: 89821 Duration: 00:04:43 Lieu: Brussels, Belgium - European Parliament
End production: 18/12/2012 First transmission: 18/12/2012
Video: EP vote on Connecting Europe Facility: - extracts from the vote Joint EP Committee on Industry, Research and Energy / Committee on Transport and Tourism
EP vote on Development of the Trans-European Transport Network: extracts from the vote, EP Committee on Transport and Tourism
Type: NEWS Reference: 89822 Duration: 00:02:28 Lieu: Brussels, Belgium - European Parliament
End production: 18/12/2012 First transmission: 18/12/2012
EP vote on Development of the Trans-European Transport Network: - extracts from the vote EP Committee on Transport and Tourism (audio)
Raivo Vare: Kirkenes-Helsingi raudteel oleks mõtet koos Rail Balticuga
http://www.e24.ee/1086642/raivo-vare-kirkenes-helsingi-raudteel-oleks-motet-koos-rail-balticuga/
Täiesti õige mõtlemine, minu arvamusel. Pakun aga, et peamiseks probleemiks võiks olla Venemaa kontroll Jää- Barents- Kara jne mere liiikluse üle.
2011:This summer, one of the warmest on record in the Arctic, a tanker set a speed record by crossing the Arctic Ocean in six and a half days, carrying a cargo of natural gas condensate.
http://www.nytimes.com/2011/10/18/business/global/warming-revives-old-dream-of-sea-route-in-russian-arctic.html?_r=0
http://www.e24.ee/1086642/raivo-vare-kirkenes-helsingi-raudteel-oleks-motet-koos-rail-balticuga/
Täiesti õige mõtlemine, minu arvamusel. Pakun aga, et peamiseks probleemiks võiks olla Venemaa kontroll Jää- Barents- Kara jne mere liiikluse üle.
2011:This summer, one of the warmest on record in the Arctic, a tanker set a speed record by crossing the Arctic Ocean in six and a half days, carrying a cargo of natural gas condensate.
http://www.nytimes.com/2011/10/18/business/global/warming-revives-old-dream-of-sea-route-in-russian-arctic.html?_r=0
Mis geograafilisi piirkondi ühendavad kaubavood liiguvad muidu Baretsi merd / Põhja-Jäämerd pidi? Ei tea küll kui jäävaba ning laevatamiseks sobiv on Venemaa põhjarannik (ilmselt mitte eriti), kuid kui Siberist maavarasid just maismaad pidi rongiga ei too, võiks üks sihtpunkt olla Siberi piirkonna sadamad ning Norilsk + Murmansk ja vastavalt eksport nendest piirkondadest?
Huvitav just seetõttu, et mingid tahud on pidanud Soomes põnevaks plaaniks rajada Lõuna-Soome ning Põhja-Jäämere vahele rongiühendus. Tahaks aga aru saada, milliste kaubavoogude teenindamiseks see hea mõte oleks.
Huvitav just seetõttu, et mingid tahud on pidanud Soomes põnevaks plaaniks rajada Lõuna-Soome ning Põhja-Jäämere vahele rongiühendus. Tahaks aga aru saada, milliste kaubavoogude teenindamiseks see hea mõte oleks.
Kirdeväil on Euroopa ammune unistus Aasiasse jõudmiseks sest:
- meretee on lühem - 13500 km versus 23000 läbi Suessi kanali või 28000 ümber Kap Hoorni sõites,
- pluss Suessi kanali läbimise kulud hoitakse kokku
- pluss Somaali, Nigeeria jms piraadid jäävad tööta
Kirkenes lühendaks kaupade teekonda veel umbes 1000 km ja kohalejõudmise kiirust vähemalt ööpaeva tänu laeva ja rongi kiiruse erinevusele. Kujuta ette, et sa saad 3 kuu jooksul (juuli, august ja september) tellida kaubad Hiinast või Jaapanist Kesk-Euroopasse kohaletoimetamisajaga 11-14 päeva ja transpordihinnaga umbes 60% tänasest. Mäng selgelt väärib küünlaid.
- meretee on lühem - 13500 km versus 23000 läbi Suessi kanali või 28000 ümber Kap Hoorni sõites,
- pluss Suessi kanali läbimise kulud hoitakse kokku
- pluss Somaali, Nigeeria jms piraadid jäävad tööta
Kirkenes lühendaks kaupade teekonda veel umbes 1000 km ja kohalejõudmise kiirust vähemalt ööpaeva tänu laeva ja rongi kiiruse erinevusele. Kujuta ette, et sa saad 3 kuu jooksul (juuli, august ja september) tellida kaubad Hiinast või Jaapanist Kesk-Euroopasse kohaletoimetamisajaga 11-14 päeva ja transpordihinnaga umbes 60% tänasest. Mäng selgelt väärib küünlaid.
Kirdeväil oli sel aastal vähemalt kaks kuud jäävaba: http://igloo.atmos.uiuc.edu/cgi-bin/test/print.sh?fm=08&fd=15&fy=2012&sm=10&sd=16&sy=2012
Kui valida kuupäevaks septembri keskpaik, siis on näha, miks viimastel aastatel on jahiomanike hulgas saanud popiks purjetamine ümber põhjapooluse. Kliimasoojenemine.
Samas Murmansk on kogu oma eksistentsi olnud jäävaba sadam.
Kui valida kuupäevaks septembri keskpaik, siis on näha, miks viimastel aastatel on jahiomanike hulgas saanud popiks purjetamine ümber põhjapooluse. Kliimasoojenemine.
Samas Murmansk on kogu oma eksistentsi olnud jäävaba sadam.
TaivoS
Korra Frankfurt - Milano liini rongiga katnuna võin kindlalt öelda, et eelistaks Tallinn-Tartu liinil vähegi sellelaadset sõidukogemust suvalisele teisele praegu kättesaadavale transpordiviisile. Reaalselt pole Tartus kunagi rongiga käinud ja tõttöelda ei tuleks väga selle peale ka.
Eks täna oleks Rail Balticast Eestile siseriiklikult määratult palju rohkem kasu kui Adolf oleks omal ajal kooli Tartu asemel Pärnusse teinud.
Omal ajal sõitis kohaliku tähtsusega rong Tartust Tallinna 4 tundi 30 minutit, Pihkva rong oli kiirem.
Rootsi aja lõpul oligi ülikool Pärnus, kuni aastani 1710. Vene Keisririigi ajal avati ülikool taas Tartus alles 1802. Põhjuseid, miks uuesti Tartus, ei tea.
Leidsin järgneva huvitava pildi, millel Arktiliselt ookeanilt tulevate kaubavoogude suunad suhteliselt moonutamata kujul peal.
Nagu näha, siis kaupade Skandinaavia ja Koola poolsaare põhjarannikul ümberlaadimisel võib olla tulevikku, kui need kaubad saavad kohe laevast kiiremale transpordivahendile, millega neid annab lõpppunkti lähedusse viia. Sellest ka EL huvi Põhja-Norrasse mitte Venemaa kontrolli all oleva sadama rajamiseks.
Punane tee on hetkel kasutatav kahe kuu jooksul aastast, roheline ühe kuu jooksul. Sinise tee kohta arvatakse, et see võib saada kasutatavaks juba viie aasta jooksul.
Nagu näha, siis kaupade Skandinaavia ja Koola poolsaare põhjarannikul ümberlaadimisel võib olla tulevikku, kui need kaubad saavad kohe laevast kiiremale transpordivahendile, millega neid annab lõpppunkti lähedusse viia. Sellest ka EL huvi Põhja-Norrasse mitte Venemaa kontrolli all oleva sadama rajamiseks.
Punane tee on hetkel kasutatav kahe kuu jooksul aastast, roheline ühe kuu jooksul. Sinise tee kohta arvatakse, et see võib saada kasutatavaks juba viie aasta jooksul.
Kaubarongid sõidavad vist sama kiiresti nagu siiani uutel raudteedel ja ajavõit laevaga võrreldes puuduks....
IMO igasugune ümberlaadimine ja transpordimooduse muutmine (laevast rongi näit.) teeb kauba kallimaks kui otse laevaga kuhugi kesk-euroopat teenindavasse gigasadamasse (Hamburg, Rotterdam, Antwerpen) sõitmine ja sealt laialivedamine teeks, selle pildi põhjal. Mis mahtusid sinna Põhja-Norra sadamasse planeeritakse?
IMO igasugune ümberlaadimine ja transpordimooduse muutmine (laevast rongi näit.) teeb kauba kallimaks kui otse laevaga kuhugi kesk-euroopat teenindavasse gigasadamasse (Hamburg, Rotterdam, Antwerpen) sõitmine ja sealt laialivedamine teeks, selle pildi põhjal. Mis mahtusid sinna Põhja-Norra sadamasse planeeritakse?
opex: Rong sõidaks Põhja-Norrast Põhja-Saksa umbes 2500 km circa 28 tundi. Laev sõidab sealtsamast Rotterdami (umbes 2300 km) 20 sõlmese keskmise kiirusega circa 62 tundi. Sadamasse sisenemise aeg on Rotterdamis kindlasti suurem, järelikult lisa veel 4-6 tundi. Eeldades et ümberlaadimise aeg on sama mõlemas sadamas, saame aja kokkuhoiuks umbes 40 tundi. Täiesti kindlasti meelitab see kaubavood kohale, eriti kui võrdled seda laeva sõiduajaga Jaapanist Põhja-Norrasse ca 200 tundi. Aja kokkuhoiu % on märkimisväärne.
Ida-Euroopa suund ei oleks muidugi nii atraktiivne, aga teine liin piki Balti mere idakallast leiaks samuti kasutuse. Soome laht on selle liini juures kõige suurem takistus, aga eks nii Eesti kui Soome oleks ilmselt nõus panustama raudteeterminalidesse ja -praamidesse.
Ida-Euroopa suund ei oleks muidugi nii atraktiivne, aga teine liin piki Balti mere idakallast leiaks samuti kasutuse. Soome laht on selle liini juures kõige suurem takistus, aga eks nii Eesti kui Soome oleks ilmselt nõus panustama raudteeterminalidesse ja -praamidesse.
Kaubarong sõidab keskmise kiirusega 90 km/h koos laevale laadimiste, mahalaadimistega ja komplekteerimiste/haakimistega ning sellega seotud ootamistega? Kõik see võtab aega. Vast kallim ka kui lihtsalt laevaga Põhja-Saksa sõita, IMO. Vbl. eksin. Eks kõik sõltub kus see sadam Norras oleks ja mis raudteed sinna viivad ja mahtudest.
Maailma suurim kondilaev on 16000 TEU-d (20 jalane merekont) aga põhjatrassi mööda vist nii suured ei sõida, kui oleks näiteks 5000 TEU laev siis saaks sellest 2500 vagunit = 42 rongi 60 vaguniga. Norras mägine kah, tunnelid, pole kindel kas kahekihilised vagunid sealt läbi mahuvad, kui jah siis tulemuseks vähem ronge. Kauba ja reisirongide sõidutamine RB-l saab muidugi huvitav olema, kaup peab reisironge mööda laskma ja ootama, pidurdama, kiirendama seega.
Maailma suurim kondilaev on 16000 TEU-d (20 jalane merekont) aga põhjatrassi mööda vist nii suured ei sõida, kui oleks näiteks 5000 TEU laev siis saaks sellest 2500 vagunit = 42 rongi 60 vaguniga. Norras mägine kah, tunnelid, pole kindel kas kahekihilised vagunid sealt läbi mahuvad, kui jah siis tulemuseks vähem ronge. Kauba ja reisirongide sõidutamine RB-l saab muidugi huvitav olema, kaup peab reisironge mööda laskma ja ootama, pidurdama, kiirendama seega.
Peale-mahalaadimiste aeg on sarnane nii Kirkenesis, Rotterdamis kui Hamburgis. Nii et selle osas ei ole erilist vahet, sadamatööd võtavad ikka oma aja. Suurem vahe tekib sellest, kas on vaja laev sadamasse lootsida või pukseerida ja kuidas on saadaval kai kohad. Raudteelogistika on ikka raudteelogistika, küsimus on ainult distantsi erinevuses.
Kallim on selline trass muidugi, aga kui kiirus on oluline siis see ju ei loe.
Kallim on selline trass muidugi, aga kui kiirus on oluline siis see ju ei loe.
Selles mõttes vist tegu jah pigem "kullerteenusega" põhjaväila puhul. Raudteelogistika puhul vist peaks ka arvestama, et need 1. ja 42. rongi ei jõua mingil juhul samal ajal Hamburgi, viimane jõuab ilmselt (palju) hiljem kui laev jõuaks.
Hamburgist/Rotterdamist võib kauba laevalt ka otse autole tõsta ja lõpp-punkti viia. Jääb raudtee üldse vahelt ära. Mulle tundub "raudtee on kiirem" väide antud trassil üsna nõrk.
Kui tõesti on kiire ja hind ei loe, siis lendaksid need konteinerid päevaga Euroopasse. Paraku tundub, et transpordil on üha suurem osa kauba kogukulust. Sestap ei usu ma ka selle trassi tasuvusse.
Kui tõesti on kiire ja hind ei loe, siis lendaksid need konteinerid päevaga Euroopasse. Paraku tundub, et transpordil on üha suurem osa kauba kogukulust. Sestap ei usu ma ka selle trassi tasuvusse.
Mõtlema panev lõik artikli lõpus. Ehk oleks Peterburi liin RB-st siiski perspektiivikam?
Suurepärane mõte, aga äkki on sinnapoole eelkõige vaja häid ronge (ja viisavabadus), raudtee tuleb seejärel parandada. Tallinn-Riia jne on kindlasti puudu raudtee, seda on selge kui vaid vaadata linnade suurust. Iga katse arvutada liiklust näiteks Tallinna ja Riia vahel on täna sama võimatu nagu oli NL ajal arvutada Hel-Tal liini potentsiaali. Ühendus TEKITAB nõudlust, ehk tekitab SKPd ja elatustaseme tõusu.