Automaks ja asjad võivad tulla mitu aastat enne 2020. No worries.
SideKick
Automaks ja asjad võivad tulla mitu aastat enne 2020. No worries.
Seda kindlasti. Lihtsalt eriti armas oleks, kui EV-del oleks see maks suurem, sest "aktsiisi nad ju ei maksa". See oleks nii nunnu.
EV elektri eraldamine toimub triviaalselt, ei mingit trikke - EV laaduri näidule pannakse aktsiis otsa. N.ö. tavapistikust laadimine EV-dele keelatakse. Kõike saab seadusandlikult reguleerida ja riigikassat täidetakse mistahes vahenditega. Roheenergiat ju tõendad vastavussertifikaatidega - "sinise kütuse" elektri küsimus on lahenenud.
winger
EV elektri eraldamine toimub triviaalselt, ei mingit trikke - EV laaduri näidule pannakse aktsiis otsa. N.ö. tavapistikust laadimine EV-dele keelatakse. Kõike saab seadusandlikult reguleerida ja riigikassat täidetakse mistahes vahenditega. Roheenergiat ju tõendad vastavussertifikaatidega - "sinise kütuse" elektri küsimus on lahenenud.
Keelata ju võib, aga kuidas kontrollida? Mu EV seisab aastal 2020 garaazhis ja mul on seinal 2 pistikut, kas MTA kontroll hakkab õhtuti ja öösiti garaazhe läbi käima?
EV-desse lisatakse firmware update või tehniline disainielement, mis ei lase tavapistikuga laadida. Kõike saab teha, küsimus on motivatsioonis ja kes tellib. Asi on rahas ja raha nimel on valitsused nõus kaugele ja sügavale minema.
Oh, ma jätkaks siis ikka vana hea fossiili põletamist. Eelmine nädal sai rendi Sidrun C5-ga Münchenist veidi alpide pool käidud ja kuidagi ei saanud range näitu alla 1000 km sõidetud :).
Küsimus ei ole selles, kes kellele paremini ära paneb või kas kellegi mustikas on piisava läbimõõduga nautimaks aktsiisi suuruse sissetungi. Küsimus on selles, et ositakse ja leitakse vahendeid alalaekuva eelarve täitmiseks. Näiteks EU regulatsioon määrab nii, et videokaamera on seade, mis salvestab ühe võttena üle 30min liikuvat pilti. Näiteks seetõttu on Canon oma uutes filmivõimelistes peegelkaamerates ühe videosalvestuse pikkuseks piiritlenud 29min ja 28 sek peale, et mitte maksta kõrgemat videokaamera aktsiisi.
Rail Balticast palun.
Rail Balticast palun.
Jawohl! :)
Kaks asjaolu millele ma Rail Baltica kontekstis tähelepanu pööran.
1) Eesti aeg-ruumiline lähenemine Euroopale.
Time-space maps of rail travel times 1993 (top) and 2020 (bottom)
Spiekermann, K., Wegener, M. (2008) The Shrinking Continent: Accessibility, Competiveness, and Cohesion. In: Faludi, A. (ed.) European Spatial Research and Planning, 115-139. Cambridge, Mass: Lincoln Institute.
Eesti jääb ilma kiire ühenduseta lootusetult perifeerseks piirkonnaks kuna ülejäänud Euroopa tõmbub aeg-ruumiliselt kokku.
2) Tagatakse vastavus EL jm regulatsioonide ning roheagendadega.
EL: Transport 2050.
By 2050, key goals will include:
* No more conventionally-fuelled cars in cities.
* 40% use of sustainable low carbon fuels in aviation; at least 40% cut in shipping emissions.
* A 50% shift of medium distance intercity passenger and freight journeys from road to rail and waterborne transport.
* All of which will contribute to a 60% cut in transport emissions by the middle of the century.
IMO
EPL logistika kevad 2012 (lk 14)
+
Consequences of the IMO’s New Marine Fuel Sulphur Regulations
In October 2008, the IMO adopted tighter limit values for the sulphur
content of marine fuels. The new regulations mean that the limit value for
sulphur in the Baltic Sea, the North Sea and the English Channel (so-called
sulphur control areas or Sulphur Emission Control Areas [SECA]) is finally
lowered to 0.1% by weight in 2015 and globally to 0.5% by weight in the
year 2020 or, depending on fuel supply, at the latest by the year 2025.
In the table below is shown the percentage increase in costs compared with
the present price for certain types of freight as a consequence of the fuel
price increase on the changeover to more low-sulphur fuel.
Like the price for crude oil, the price position for different ship fuels is
steered by the supply and demand in the fuel market. The diagram below
shows the price trend for ship fuel with different sulphur content during the
period 2003-2008.
Diagram 3: Sales price for ship fuel 2003 – 2008
From the diagram, it appears that the price trend for marine gasoil with 0.1-
0.2% sulphur by weight (light blue curve) has gone from about USD 400
per tonne in 2004 to the peak price of around USD 1 300 per tonne at mid-
2008, in order to subsequently decline to about USD 400 per tonne at the
end of 2008. The sharp price decline for all fuels in the latter part of the
second half of 2008 can wholly be related to the global financial crisis and
the following economic downturn. From the diagram it also appears that the
price difference between heavy fuel oil (yellow curve) and marine gasoil
during the entire period was around USD 250-300/tonne. In this study a
price difference of USD 297/tonne has been assumed (price level
October/November 2008).
Allikas
Seega oleks minumeelest mõistlik täie tõsidusega tegeleda projekti ettevalmistamisega. Eesti huvides ei saa kindlasti perifeerseks riigiks jäämine, ega ka erinevatele roheagendadele jalgu jäämine.
1) Eesti aeg-ruumiline lähenemine Euroopale.
Time-space maps of rail travel times 1993 (top) and 2020 (bottom)
Spiekermann, K., Wegener, M. (2008) The Shrinking Continent: Accessibility, Competiveness, and Cohesion. In: Faludi, A. (ed.) European Spatial Research and Planning, 115-139. Cambridge, Mass: Lincoln Institute.
Eesti jääb ilma kiire ühenduseta lootusetult perifeerseks piirkonnaks kuna ülejäänud Euroopa tõmbub aeg-ruumiliselt kokku.
2) Tagatakse vastavus EL jm regulatsioonide ning roheagendadega.
EL: Transport 2050.
By 2050, key goals will include:
* No more conventionally-fuelled cars in cities.
* 40% use of sustainable low carbon fuels in aviation; at least 40% cut in shipping emissions.
* A 50% shift of medium distance intercity passenger and freight journeys from road to rail and waterborne transport.
* All of which will contribute to a 60% cut in transport emissions by the middle of the century.
IMO
EPL logistika kevad 2012 (lk 14)
+
Consequences of the IMO’s New Marine Fuel Sulphur Regulations
In October 2008, the IMO adopted tighter limit values for the sulphur
content of marine fuels. The new regulations mean that the limit value for
sulphur in the Baltic Sea, the North Sea and the English Channel (so-called
sulphur control areas or Sulphur Emission Control Areas [SECA]) is finally
lowered to 0.1% by weight in 2015 and globally to 0.5% by weight in the
year 2020 or, depending on fuel supply, at the latest by the year 2025.
In the table below is shown the percentage increase in costs compared with
the present price for certain types of freight as a consequence of the fuel
price increase on the changeover to more low-sulphur fuel.
| Container | 4-13% | 8-18% | 44-51% |
| Oil | 3-8% | 5-11% | 28-32% |
| Paper (roll) | 3-10% | 6-14% | 35-40% |
| Timber | 3-10% | 6-14% | 35-40% |
| Freight tonne bulk carrier | 4-11% | 7-15% | 39-44% |
| Steel products | 3-10% | 6-14% | 35-40% |
Like the price for crude oil, the price position for different ship fuels is
steered by the supply and demand in the fuel market. The diagram below
shows the price trend for ship fuel with different sulphur content during the
period 2003-2008.
Diagram 3: Sales price for ship fuel 2003 – 2008
From the diagram, it appears that the price trend for marine gasoil with 0.1-
0.2% sulphur by weight (light blue curve) has gone from about USD 400
per tonne in 2004 to the peak price of around USD 1 300 per tonne at mid-
2008, in order to subsequently decline to about USD 400 per tonne at the
end of 2008. The sharp price decline for all fuels in the latter part of the
second half of 2008 can wholly be related to the global financial crisis and
the following economic downturn. From the diagram it also appears that the
price difference between heavy fuel oil (yellow curve) and marine gasoil
during the entire period was around USD 250-300/tonne. In this study a
price difference of USD 297/tonne has been assumed (price level
October/November 2008).
Allikas
Seega oleks minumeelest mõistlik täie tõsidusega tegeleda projekti ettevalmistamisega. Eesti huvides ei saa kindlasti perifeerseks riigiks jäämine, ega ka erinevatele roheagendadele jalgu jäämine.
@momentum
need on lahedad kaardid aga ei arvesta "€ per km" kulu
need on lahedad kaardid aga ei arvesta "€ per km" kulu
Harju maavanem algatas Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?id=298,11708,0,0,1,0
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?id=298,11708,0,0,1,0
Pärnus ja Raplas ka vastavad protsessid algatatud.
Pärnu Maavalitsus: Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine
Rapla Maavalitsus: Algatati Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ ning selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine
Pärnu Maavalitsus: Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine
Rapla Maavalitsus: Algatati Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ ning selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine
Rõõmustav, et (kui ma õigesti aru saan) põhimõte on "üks sirge joon" Tallinnast Pärnusse. (Rapla vahe-jaam ei tohiks palju mõjutada?)
Ma tunnistan, et pole Rail Baltica analüüsi lugenud, kuid minust usinamaid siin kindlasti on. Mil määral on seal arvestatud Soomest tulevate kauba- ning reisijavoogudega? On seal see komponent üldse olemas?
Kauppalehti tasulises versioonis täna artikkel, mis nimetab Rail Balticat võiduks Soome ekspordile (paraku pealkirjast kaugemale ei näe). Seoses väävlidirektiivide karmistumisega Läänemerel, on muretsetud ka meretranspordi kallinemise üle Läänemerel, mis mõjutab otseselt Soome eksportijaid.
Kas ja mis suunal võiks Rail Baltica Soome eksportijatele meretranspordi kõrval parem alternatiiv olla, ma küll hetkel ette ei kujuta (põhilised kaubavood peaksid minema Venemaale, Saksamaale, Rootsi ning Hiinasse).
Kauppalehti tasulises versioonis täna artikkel, mis nimetab Rail Balticat võiduks Soome ekspordile (paraku pealkirjast kaugemale ei näe). Seoses väävlidirektiivide karmistumisega Läänemerel, on muretsetud ka meretranspordi kallinemise üle Läänemerel, mis mõjutab otseselt Soome eksportijaid.
Kas ja mis suunal võiks Rail Baltica Soome eksportijatele meretranspordi kõrval parem alternatiiv olla, ma küll hetkel ette ei kujuta (põhilised kaubavood peaksid minema Venemaale, Saksamaale, Rootsi ning Hiinasse).
Soome kaup on võtmetähtsusega.
TaivoS, siinsamas teemas umbes aasta tagasi korduvalt mainitud.
http://www.postimees.ee/895486/rail-balticu-trassilt-valja-jaanud-valgamaa-ei-kooskolasta-uleriigilist-planeeringut
Reutersilt teemakohane lugu:
Special Report: New EU states struggle to spend Brussels billions
Special Report: New EU states struggle to spend Brussels billions
TJA: Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas välja riigihanke Rail Balticu ühisettevõtte asutamise uuringu läbiviimiseks
10. novembril 2011. aastal võtsid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid vastu ühisdeklaratsiooni, mis näeb ette uue Rail Baltic trassi projekti edasiste tegevuste eest vastutava ühisettevõtte loomist 2012. aasta lõpuks. Selle eesmärgi saavutamiseks loodi 2012. aasta alguses rahvusvaheline rakkerühm (Task Force), mis vastutab ühisettevõtte loomisega seonduva eest ning on ühtlasi ka peamiseks rahvusvahelise koostöö koordineerimise vahendiks Rail Baltic projekti raames. Eesti, Läti, ja Leedu ministeeriumitevahelises Rail Baltic rakkerühmas on kokku lepitud ka tellitava uuringu lähteülesanne.
Riigihanke raames tellitava uuringu eesmärgiks on analüüsida ühisettevõtte asutamisega seonduvaid juriidilisi ja majanduslikke aspekte, käsitleda ettevõtte struktuuriga seonduvat ning selgitada välja ettevõtte kõige optimaalsem juhtimisstruktuur. Uuringu lõpptulemusena on võimalik teha informeeritud otsus ühisettevõtte paiknemise, struktuuri ning tulevase rahastamise kohta.
Tegevust toetab Euroopa Liit TEN-T projekti nr 2007-EE-27010-S „Euroopa standardrööpmelaiusega liini Rail Baltica (Eesti raudteelõiku) käsitlevad uuringud“ raames 50% ulatuses.
Lisainfo riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/135489
10. novembril 2011. aastal võtsid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid vastu ühisdeklaratsiooni, mis näeb ette uue Rail Baltic trassi projekti edasiste tegevuste eest vastutava ühisettevõtte loomist 2012. aasta lõpuks. Selle eesmärgi saavutamiseks loodi 2012. aasta alguses rahvusvaheline rakkerühm (Task Force), mis vastutab ühisettevõtte loomisega seonduva eest ning on ühtlasi ka peamiseks rahvusvahelise koostöö koordineerimise vahendiks Rail Baltic projekti raames. Eesti, Läti, ja Leedu ministeeriumitevahelises Rail Baltic rakkerühmas on kokku lepitud ka tellitava uuringu lähteülesanne.
Riigihanke raames tellitava uuringu eesmärgiks on analüüsida ühisettevõtte asutamisega seonduvaid juriidilisi ja majanduslikke aspekte, käsitleda ettevõtte struktuuriga seonduvat ning selgitada välja ettevõtte kõige optimaalsem juhtimisstruktuur. Uuringu lõpptulemusena on võimalik teha informeeritud otsus ühisettevõtte paiknemise, struktuuri ning tulevase rahastamise kohta.
Tegevust toetab Euroopa Liit TEN-T projekti nr 2007-EE-27010-S „Euroopa standardrööpmelaiusega liini Rail Baltica (Eesti raudteelõiku) käsitlevad uuringud“ raames 50% ulatuses.
Lisainfo riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/135489