Või isegi mitte Rapla kaugusel vaid Kohila/Klooga/Kuusalu kaugusel.
Maksuameti andmetel on Rapla maakonnast 4766 inimese töökoht Tallinnas.
Pärnu kui "väikese linna kus pole mõtet pissipeatust teha" võiks ju ka vahele jätta, kuid Pärnus võib vabalt ka peatuse teha. Miks mitte?
1) Tallinna järel on Pärnul piisav tõestatud turismipotentsiaal mida näitab majutatud välisturistide statistika.
2) Trass on läbi Pärnu minemiseks soodne kuna see on kõige otsesem võimalikest (kui rannikuga paralleelselt minna). Rail Baltica hakkab olema punane.
Pärnu juhuslikult asub soodsa koha peal ja seal on mõtet uksed korraks lahti teha. Lätlasi häirib see, et nad said ainult ühe peatuse. Jelgava mis on Pärnuga enamvähem sama suur (64 700 el) jääb samuti trassilt kõrvale. Siin samuti võib ju mõelda et mis see siis ära ei ole, väike ring ja elanikke palju. Aga näe, ei lähe. Sest kapitalikulu läheb liiga suureks. Tartu, Jelgava, Vilnius jäävad trassilt kõrvale kuna need on liiga suured ringid võrreldes sirgega. Valmiera võib saada omale lähedasema peatuse ja Läti teise peatuse saada siis kui punast ei õnnestu Natura alade vahelt läbi suruda ja raudteega peab tegema väikese suunamuutuse rannikult eemale rohkem sisemaale. Kuid ka siis ei hakata raudteed päris Valmierasse vedama. Jäädakse ikkagi võimalikult optimaalsele trassile.
Makroökonoomika teemas tõin hiljuti välja regionaalse pendelrändeuuringu lõpparuandest (PDF) võetud illustratsiooni mis näitab tööle pendeldajate osakaalu elanikkonnast.
Kahjuks ma pole jõudnud seda läbi lugeda, seetõttu ma ei tea kas pendelrände selline kujunemine on tingitud rohkem sellest et kuni oranźiga tähistatud piirideni on veel rahaliselt mõistlik rännata või ajaliselt mõistlik rännata. Tõenäoliselt on mõlemad olulised tegurid. Kiire Rail Baltica tooks kaasa suure aeg-ruumilise tihenemise, seega Tallinn-Pärnu või Pärnu-Riia lõikudes tööle pendeldamine poleks üldse ebaloomulik kui vaatame aja komponenti. Osa rongisõidust on soovi korral mingil määral ka produktiivne aeg. Nüüd tuleb veel mõelda et kas see ka piisavalt soodne selliseks tegevuseks on. Kui on, siis miks ei võiks osa Tallinnast või Riiast pärit inimesi kolida rohelisemasse Pärnusse?
1) Tallinna järel on Pärnul piisav tõestatud turismipotentsiaal mida näitab majutatud välisturistide statistika.
2) Trass on läbi Pärnu minemiseks soodne kuna see on kõige otsesem võimalikest (kui rannikuga paralleelselt minna). Rail Baltica hakkab olema punane.
Pärnu juhuslikult asub soodsa koha peal ja seal on mõtet uksed korraks lahti teha. Lätlasi häirib see, et nad said ainult ühe peatuse. Jelgava mis on Pärnuga enamvähem sama suur (64 700 el) jääb samuti trassilt kõrvale. Siin samuti võib ju mõelda et mis see siis ära ei ole, väike ring ja elanikke palju. Aga näe, ei lähe. Sest kapitalikulu läheb liiga suureks. Tartu, Jelgava, Vilnius jäävad trassilt kõrvale kuna need on liiga suured ringid võrreldes sirgega. Valmiera võib saada omale lähedasema peatuse ja Läti teise peatuse saada siis kui punast ei õnnestu Natura alade vahelt läbi suruda ja raudteega peab tegema väikese suunamuutuse rannikult eemale rohkem sisemaale. Kuid ka siis ei hakata raudteed päris Valmierasse vedama. Jäädakse ikkagi võimalikult optimaalsele trassile.
Makroökonoomika teemas tõin hiljuti välja regionaalse pendelrändeuuringu lõpparuandest (PDF) võetud illustratsiooni mis näitab tööle pendeldajate osakaalu elanikkonnast.
Kahjuks ma pole jõudnud seda läbi lugeda, seetõttu ma ei tea kas pendelrände selline kujunemine on tingitud rohkem sellest et kuni oranźiga tähistatud piirideni on veel rahaliselt mõistlik rännata või ajaliselt mõistlik rännata. Tõenäoliselt on mõlemad olulised tegurid. Kiire Rail Baltica tooks kaasa suure aeg-ruumilise tihenemise, seega Tallinn-Pärnu või Pärnu-Riia lõikudes tööle pendeldamine poleks üldse ebaloomulik kui vaatame aja komponenti. Osa rongisõidust on soovi korral mingil määral ka produktiivne aeg. Nüüd tuleb veel mõelda et kas see ka piisavalt soodne selliseks tegevuseks on. Kui on, siis miks ei võiks osa Tallinnast või Riiast pärit inimesi kolida rohelisemasse Pärnusse?
rollpoiss
Maksuameti andmetel on Rapla maakonnast 4766 inimese töökoht Tallinnas.
Kustkohast sellist infot saaks?
momentumrollpoiss
Maksuameti andmetel on Rapla maakonnast 4766 inimese töökoht Tallinnas.
Kustkohast sellist infot saaks?
Ise uurin valglinnastumist ja pendelrännet. Kirjutasin kirja Maksuametisse ja nad saatsid. Andmed on umbisikulised, mis tähendab, et neid ei saa siduda konkreetse inimese ega ettevõttega. Andmed on EHAK asukoha koodiga ja väikseim asustusüksus on küla (Tallinna puhul linnaosa). Maksu- ja Tolliameti andmebaas ei vasta kindlasti päris tegelikkusele, kuna:
• suurte ettevõtete raamatupidamised on tsentraalsed, mis tähendab, et asutuse harukontorid võivad paikneda üle Eesti, aga töötajad on registreeritud peakontorisse;
• samuti ei pruugi inimesed tegelikult elada aadressil, kus nad omavad sissekirjutust; näiteks teatud toetuse saamise eesmärgil või poliitilistel kaalutlustel;
• sarnaselt manipuleeritakse laste sissekirjutustega, et saada laps soovitud kooli nimekirja.
Alles hiljuti sain ka värsked andmed (2011, mai kuu seisuga). Paraku tegelen ainult Tallinna ja Harjumaaga ehk teiste maakondade kohta info puudub. Lühidalt: on teada, kus elavad Harjumaal töötavad inimesed ja kus töötavad Harjumaal elavad inimesed.
Andmebaasi saamiseks võib kirjutada rollpoiss@gmail.com.
Kusjuures, momentum, praegu ei saa post factum väita, et RB Raplas ei peatu. Plaanid plaanideks, aga ma isegi väga ei imestaks, kui hakkab peatuma.
Ma ka arvan, et veel ei tea, kas Raplas peatub. Nüüd läheb RB uute projektiplaanide tegemiseks ning sisepoliitikaks, kus Raplamaa või Rapla linn võib hakata tööle selle nimel, et vähemalt mõni kord päevas ka seal rong peatuks. Isegi uuringu marsruut oli vele soovituslik ning ka seal võib veel minna lehmakauplemiseks väiksemal tasemel kui kõrgelt juhtimine ei tööta.
Teiseks, kuni Raplani liigub RB mööda olemasolevat trassi (pea ainukese trassina välja arvatud lõik Leedus). Ma ei tea, kas uuringus on vastus sellele olemas, aga kas kogu olemasolev trass peaks minema vahetamisele või peaks uus trassi vana kõrvale tulema? Sest kui kõik läheb vahetamisele, siis on selge, et jääävad alles ka väiksemad jaamad ja aeglasemad rongid, sest vaevalt, et näiteks Kohila, Rapla, Türi või Viljandi rongiliiklus üldse ära lõpetataks.
See tähendaks, aga selgelt, et ka väiksemad asulad teel saaksid liinist ronkem kasu, sest kahe kiirrongi graafikusse mahutatakse stopp-rong, mis pendeldab näiteks Tallinna-Pärnu ja Pärnu-Riia vahel, vedades sealhulgas ka kiir-RB reisijad kodudele lähemale.
Teiseks, kuni Raplani liigub RB mööda olemasolevat trassi (pea ainukese trassina välja arvatud lõik Leedus). Ma ei tea, kas uuringus on vastus sellele olemas, aga kas kogu olemasolev trass peaks minema vahetamisele või peaks uus trassi vana kõrvale tulema? Sest kui kõik läheb vahetamisele, siis on selge, et jääävad alles ka väiksemad jaamad ja aeglasemad rongid, sest vaevalt, et näiteks Kohila, Rapla, Türi või Viljandi rongiliiklus üldse ära lõpetataks.
See tähendaks, aga selgelt, et ka väiksemad asulad teel saaksid liinist ronkem kasu, sest kahe kiirrongi graafikusse mahutatakse stopp-rong, mis pendeldab näiteks Tallinna-Pärnu ja Pärnu-Riia vahel, vedades sealhulgas ka kiir-RB reisijad kodudele lähemale.
Ma eriti ei usu seda et reisijate jaoks peatus tehakse. Rapla on ka Eestis üsna keskmine linn oma 5682 elanikuga ja Eestis on niigi 3 peatust. Pigem saab Läti Bauskasse (10 945 el) omale teise peatuse sest Bauska asub ka juhtumisi sobival kohal. Aga Rapla saab Rail Balticast kasu küll. Sinna on planeeritud Eesti hooldusjaam.
momentum
Grossi toidupood: me ei osta suhkrut kohalikelt hulgimüüjatelt
Jätkuvalt Soomest kõrgemat suhkru hinda seletab Grossi poekett kehtiva käibemaksumäära erinevusega ning tootjatega sõlmitud pikkade soodsate lepingute puudumisega, mida aga nende hinnangul ei lase saavutada väikesed mahud. Kolmanda põhjusena toovad Grossi esindajad välja kõrged transpordikulud autotranspordi kasutamise tõttu.
Mina arvan et tulevikus tänu kütuste hinna ja erinevate rohemaksude tõusu tõttu võib raudtee Eestile osutuda hädavajalikuks. See on oluline strateegiline asjaolu mille üle mõelda.
momentum, sa oled teemaga rohkem kursis. Kas saad anda viite mõnele uuringule, kus oleks ära toodud ühe kaubaühiku transpordi kulu koosseis kululiikide kaupa? Huvitab just raudtee vs meretransport.
Mind närib kahtluseuss - miks peaks ikkagi meretransport oluliselt kiiremini kallinema?
Mind närib kahtluseuss - miks peaks ikkagi meretransport oluliselt kiiremini kallinema?
Rail Baltica puhul vist jutt Rail Intermodal mudelist kus kont. või haagis kaubaga pannakse sadamas/terminalis platform- vagunile?
opex,
see näitab üsna umbmääraselt ühiku koguhinda. Mind huvitab pigem selle ühiku sisu - kütus, personal, kapital, taristu tasu jne. Protsentidena.
see näitab üsna umbmääraselt ühiku koguhinda. Mind huvitab pigem selle ühiku sisu - kütus, personal, kapital, taristu tasu jne. Protsentidena.
2korda2, mulle ei meenu et ma nii täpselt oleks kusagil hinnakomponentidena näinud tabelit. Või kui olen, siis ei meenu kust see tabel üles leida.
Kiirelt saana anda lingi dokumendile Rail Transport and Environment FACTS & FIGURES June 2008 (PDF!!) kus on mõningaid rongile soodsaid asjaolusid välja toodud. UIC (International Union of Railways) veebileht on kohaks kus edasi kaevata ja samuti EcoTransIT mille veebilehel on olemas ka kalkulaator. Selle põhjal on selge, et vähemalt maanteevedu on raudteeveost kasvuhoonegaase arvestades kallim. Kui nüüd green agenda väga suureks paisub, siis Baltikumis kasvavad hinnad kiiremini kui nendes riikides millele on raudteeühendus olemas.
Berlin --> Milano. 100 tonnes, heavy goods, Container.
Kiirelt saana anda lingi dokumendile Rail Transport and Environment FACTS & FIGURES June 2008 (PDF!!) kus on mõningaid rongile soodsaid asjaolusid välja toodud. UIC (International Union of Railways) veebileht on kohaks kus edasi kaevata ja samuti EcoTransIT mille veebilehel on olemas ka kalkulaator. Selle põhjal on selge, et vähemalt maanteevedu on raudteeveost kasvuhoonegaase arvestades kallim. Kui nüüd green agenda väga suureks paisub, siis Baltikumis kasvavad hinnad kiiremini kui nendes riikides millele on raudteeühendus olemas.
Berlin --> Milano. 100 tonnes, heavy goods, Container.
Aga ega meretransport rongist ei kallinegi oluliselt kiiremini. Maanteetransport on see mis oluliselt kiiremini kallineb. Meri kallineb lihtsalt rohkem kui raudtee.
Maanteetranspordiga olen nõus - kui lõik vähegi pikem/kogus suurem, siis paratamatult auto kaotab.
Meretranspordiga on teine teema. Siit lk. 17 tabel 2.3-4 näitab tonn/miili hinda ja ka keskkonna mõjusid. Tõsi, veetranspordi puhul on tegemist siseveekogudega (ja üldse on uuring põhja-ameerika kohta). Ei oska hinnata, kas merel peaks hind kõrgem olema. Küll hakkab silma, et veetransport on ~2.5 korda raudteest odavam (keskkonna mõju vahe isegi suurem).
Viitan jälle RB uuringus kaubagruppide tabelile, kus 4 esimest rida algavad/lõppevad Soomega. Kui kaup juba korra tuleb laevale laadida, siis on võrdlemisi tõenäoline, et odavaim lahendus on kaup laevaga võimalikult sihtkoha lähedale viia. Sellisel juhul kaotab RB suure tõenäosusega väga olulise osa kaubavahetusest sellel suunal. Ainus takistus võib olla, et kaubavood ei ole laevaveoks piisavad (tarnesagedus jääks liiga harvaks). Siis "segalaevaga" Tallinnasse ja edasi RB kaudu. See tähendaks, et kaubavood peavad mahtuma (kitsasse?) koridori, kus ühel pool on kogused, mis õigustavad otse laevatamist ja teisel kogused, mis ei õigusta RB rajamist.
Meretranspordiga on teine teema. Siit lk. 17 tabel 2.3-4 näitab tonn/miili hinda ja ka keskkonna mõjusid. Tõsi, veetranspordi puhul on tegemist siseveekogudega (ja üldse on uuring põhja-ameerika kohta). Ei oska hinnata, kas merel peaks hind kõrgem olema. Küll hakkab silma, et veetransport on ~2.5 korda raudteest odavam (keskkonna mõju vahe isegi suurem).
Viitan jälle RB uuringus kaubagruppide tabelile, kus 4 esimest rida algavad/lõppevad Soomega. Kui kaup juba korra tuleb laevale laadida, siis on võrdlemisi tõenäoline, et odavaim lahendus on kaup laevaga võimalikult sihtkoha lähedale viia. Sellisel juhul kaotab RB suure tõenäosusega väga olulise osa kaubavahetusest sellel suunal. Ainus takistus võib olla, et kaubavood ei ole laevaveoks piisavad (tarnesagedus jääks liiga harvaks). Siis "segalaevaga" Tallinnasse ja edasi RB kaudu. See tähendaks, et kaubavood peavad mahtuma (kitsasse?) koridori, kus ühel pool on kogused, mis õigustavad otse laevatamist ja teisel kogused, mis ei õigusta RB rajamist.
Venelased plaanivad Beringi väina alla tunneli ehitada ja Ameerika ning Euraasia ühendada.
http://inhabitat.com/russia-green-lights-65-billion-siberia-alaska-rail-and-tunnel-to-bridge-the-bering-strait/
http://inhabitat.com/russia-green-lights-65-billion-siberia-alaska-rail-and-tunnel-to-bridge-the-bering-strait/
Rõivas: töötame selle nimel, et rongisõit Tallinnast Riiga kestaks alla kahe tunni
"Tallinnast Varssavini viiva Rail Baltic ühenduse väljaehitamine parandaks oluliselt nii inimeste kui kauba liikumisvõimalusi meie riikide vahel. Näiteks Tallinn-Pärnu-Riia teekond võtaks ühisprojekti realiseerumisel aega vähem kui kaks tundi ning Balti jaamast Kaunaseni jõudmiseks läheks pisut üle kolme tunni. Praegu kestab ainuüksi Riiga sõit ligi viis tundi," ütles Rõivas.
"Tallinnast Varssavini viiva Rail Baltic ühenduse väljaehitamine parandaks oluliselt nii inimeste kui kauba liikumisvõimalusi meie riikide vahel. Näiteks Tallinn-Pärnu-Riia teekond võtaks ühisprojekti realiseerumisel aega vähem kui kaks tundi ning Balti jaamast Kaunaseni jõudmiseks läheks pisut üle kolme tunni. Praegu kestab ainuüksi Riiga sõit ligi viis tundi," ütles Rõivas.
Ma ei saa aru kuidas nad seal Lätis seda Flicki laamendamist suudavad tegevusetult pealt vaadata. Miks teda maha ei võeta, riigil on ju enamusosalus AirBalticus. Või on siin mingi peenem skeem?
Lappenranta Tehnikaülikooli uuringust selgub et Venelased on Rail Baltica oas muutunud positiivseks: LUT Kouvola selvitti: Rail Balticalla laaja tuki, mutta yhteistyötä uupuu. Uuring ise avaldatakse millalgi hiljem sel aastal.
"Rail Baltican nopein ja parhaassa kunnossa oleva osuus on selkeästi Helsinki-Lahti-Kouvola-Pietari"
Oot Rail Baltica läheb hoopis Peterburgi? Seda ma mõtlesin, et miks venelaste arvamus kedagi peaks siin huvitama...
Oot Rail Baltica läheb hoopis Peterburgi? Seda ma mõtlesin, et miks venelaste arvamus kedagi peaks siin huvitama...