Väike laps vaatab, et issil on uus kaaslane.
Küsib temalt, et kas ma võin sind nüüd emmeks kutsuda?
Tema vastab, et ei ära emmeks mind küll kutsu.
Laps küsib et kuidas ma siis sind võin kutsuda?
Ütle lihtsalt Ülo.
6 Likes
Kui juba anekdootideks läks, siis Larry David esitab oma versiooni kuidas lesbipaarile lesbipulmaks nõu andmine võib kõigile pahasti lõppeda
Homopaarid, ärge jätku oma kodu ust irvakile lahti ! Ja peaaegu kiilaka vanamehe juukselõikuse eest 150 dollari arve esitada on liig mis liig kui teine, paksu juuksepahmakaga pääses ainult 75 dollariga. Kas arveid esitatakse lähtuvalt sellest kuipalju kliendil vara ja raha on ?
Mis aastal sa viimati esmakohtingul käisid? Oled naine v mees?
No mida juttu? Miks meil üksikemasid nii palju kui naised kohe tunnevad ära kelle peale raisata aega ja kelle peale mitte? Ilmselgelt naiste hinnang alati ei toimi esmapilgul. Palju on artikleid naistega, kus alguses ei tee mehest väljagi ja pärast pikki mehi ponnistusi antakse võimalus ja hiljem on üllatus nii suur, et elu nii hea ja ideaalne mees ja elu armastus. Paljud aga seal alguses kohe blokivad hea mehe ära oma hirmude ja nõudmistega, enne kui too midagi jõuab näidatagi, sp ka teie “iive probleem”-i üks põhjustest. Naine saab lapse teha, olla üksikema. Mehel ikkagi vaja naist, et last saada.
Just võetaksegi see “hea tundega mees” mitte “äpu” (kes tegelikult pole äpu, vaid ei vajuta õigeid nuppe, vaid on viisakas, vaoshoitud ja standarditega). Pärast lakutakse haavu ja juuakse, oi miks see mees lahkus kes tekitas head tunnet. Läks mujale, sellisel mehel pole üks naine, vaid mitu, kust ta muidu nii osav on, seda naised ei näe.
4 Likes
Haha, no just! Siin inimesed elavad kuskil oma unelmates. Sellise jutu peale ei saa sa midagi!
Vot siin on juba täitsa teine teema. Kas me räägime kontakti loomisest, mis eesmärgil kontakti loomisest ja kas mul on üldse seda kontakti vaja? Kõik eeldavad erinevat lähenemist ja sellele vastavat käitumist. Samuti on oluline inimese vanus, sotsiaalne suhtluse vabadus/julgus (temperament), kogemused sh vastassooga jms. Ja kogenumad indiviidid nii mehed kui naised võivad juba puhtalt kogemuse pealt nooremaid lollitada. Mingi osa näeb l*tsilöömist ligidalt pealt juba kodus üles kasvades. Ka sellest võetakse midagi endaga kaasa, sel v teisel moel. Elus on palju toone peale musta- valge.
Kuulge, misasja te kurameerite? See peaks siin olema kaine pilguga rahvastikumuredele vaatamise teema.
3 Likes
Haha! Õige jutt, statistikaamet ja ministeerium peaks suure uuringu tegema ja matma sinna alla miljoneid maksumaksja raha! Akadeemikutest introverdid ja teadlased, kes istuvad nelja seina vahel peaksid teadma vastuseid!
Aga siis dinosaurustele, rizzijatele ja teistele teoreetikutele, kes ei tea kus noored ja üldse inimesed tänapäeval kohtuvad. Offfff on õigel teel! Prügikasti juures või tanklas rizzides, et olen ontlik Reio ja tahaks naist, ilmselt naistele väga peale ei lähe!
2 Likes
Taavi Kotka tegi ennustuse, esialgu USA näitel. Kuula täpselt sellest kohast (mina õnneks telefonis linki panna ei oska)
Su enda graafik näitab, et 40% kohtuvad offlines, pole just väga väike %. Ja eraldi küss on, et kas onlines on saadaval ihaldusväärsemad partnerid või mitte. Ja jutt oli pigem keskealistest, 2-3. ringil olijatest üldse.
Sul on õigus! Esiteks on jumala ok, et sa minu pläusti isiklikult võtsid, teiseks on jumala hea märk, et sa kommenteerid naiste valikuid ja miks nad elada ei oska (performatiivselt head poisid peaksid OBV keppi saama ja kui ei saa, siis naised on nõmedad, OBV), kolmandaks ma olen tõesti valetaja, kes valetab valetamise pärast ja bensiinijaama taga üritab ennast tõestada. Mul on jõhkralt võita sellest, et ennast täiesti võõrastele inimestele tõestada.
Kuna ma olen suht random sitakott, sina aga Liivimaa parim ratsutaja, siis kui sulle on oluline, siis too mulle vastavasisuline vimpel kontorisse ja ma ausõna allkirjastan selle. Sa oled päriselt Liivimaa parim ratsanik, ma pmst ei oska üldse ratsutada ja kui sa presenteerid vimpli “see tüüp siin, [enter name] on minust parem ratsanik” või midagi selles suunas, siis ma 100% allkirjastan selle. Tööpäevadel Kentmanni 6-66, 12 korrus. Muul ajal ma hea meelega kaotan kõige kõvematele meestele universumis, mujal. Ma soovin sulle sinu rollis kõike paremat, ära kunagi sellest välja tule, sina võidad, delusional sitakotid kaotavad.
Vastuseks su küsimustele - ilmselt olen mees (kindel ei saa olla, LHV foorumis on nii palju testosterooni, et äkki olen naine?), viimane deit about 6 kuud tagasi, nii temale kui teisele daamile (open kimono võtmes) selgitasin, et nothing serious, nothing exclusive, there are others probably. Paar kuud tagasi lõpetasin mõlemad FWB programmid päevapealt, et oma programmi juurde tagasi minna. Ja ma olen naeruväärne kloun. Mis annab mulle extrapoweri, et öelda, et kui keegi ohib, et “naist on raske leida”, siis probleem on sinus? Sest kui minusugusel retardil on see lihtne, siis mehel suure “M” tähega on see nii lihtne, et ta ei taha sellega suhestuda. Too easy.
Peace, ants88. Sa oled minust kõvem mees, igal moel! Ära külla tule plz. Aga kui kipitab, siis Reio Vare, 5341 1445, Kentmanni 6-66, 12 korrus. Sel juhul tule. Äkki tuleb romantika sealt, kust kõige vähem ootad?
2 Likes
Kas self-doxxing oli nüüd ikka päris hea mõte?
Või kui doxxingu sildi all viidati hoopis kellelegi teisele Reiole, kas see ka oli üleliia hea mõte? Sõbra jaoks küsin?
1 Like
Soovitaks sellest kommentaarist vähemalt isiklikud isikuandmed ja info oma eraeluliste ettevõtmiste kohta ära kustutada. Või kogu kommentaar ära kustutada.
2 Likes
Üks tistaat LinkedIn-ist:
"
Topeltmagister!
Nagu naksti on kaks aastat TalTech – Tallinn University of Technology personalijuhtimise magistriõppes läbi. Alles oli sisseastumine…
Oma lõputöös uurisin maskuliinset konkurentsikultuuri ja selle mõju professionaalsele enesetõhususele ning koostöövalmidusele Eesti finantssektoris. Ja mis sealt selgus:
Maskuliinse konkurentsikultuuri tunnuseid (nõrkuse varjamine, töö esikohale seadmine, tugevus ja vastupidavus ning vaenulik konkurents) tajutakse mõõdukalt.
Kõige enam tunti vajadust varjata tööl nõrkust ehk haavatavust, ebakindlust, küsida abi.
Kõige vähem tunti vajadust seada töö esikohale ehk teha tööd eraelu arvelt.
Eesti finantssektori töötajad hindavad oma professionaalset enesetõhusust (ehk usku tulla toime tööalaste ülesannete, väljakutsete ja eesmärkidega) kõrgeks ning koostöövalmidust väga kõrgeks.
Mida tugevamalt tajuti maskuliinse konkurentsikultuuri tunnuseid, seda madalamaks hinnati enda enesetõhusust ja koostöövalmidust.
Mida kõrgemalt hinnati enda võimet tulla tööalaste ülesannetega toime, seda koostööaltimad oldi.
Kõrgem enesetõhusus ei vähenda maskuliinse konkurentsikultuuri negatiivset mõju koostöövalmidusele.
Sugu, vanus, organisatsiooni tegevusvaldkond (ehk kas pank, kindlustusselts, raamatupidamisettevõtte või muu finantssektori ettevõte) ja ametikoht ei ole selle teema puhul määravad. "
Ja see pole ainus… see kevad sadas laadseid magistreid ja doktoreid robinal.
Küsimus – kuidas te mõtlete rahvastiku-mure asjas midagi ära parandada kui “akadeemiline” “teadus” jagab tiitleid tööde eest, mille SISU võib tegelikult kokku võtta sõnadega: “Veenvalt on tõestatud, et Kõik Mehed on Sead!!!”
1 Like
Kas tundub, et see on faktor, Andres? Ma teen kogu aeg vigu ja olen kesine kloun 70% of the time, aga siin teemas ma oleks selgelt pidanud piirduma sõnumiga, et “ärge ohkige, naistel on raske, meestel on kerge, vaadake peeglisse”. Selle asemel ma hakkasin jahvatama ja nüüd on mingid kusemisvõistlused üleval. See polnud minu eesmärk. Aga kui kellelgi on päriselt ürgne vajadus midagi tõestada endale-maailmale-foorumiklounReiole, siis mu kontaktandmed on olemas.
Elu eesmärk ei ole iga mängu võita, elu eesmärk on olla kutsutud võimalikult paljudesse mängudese. Kui minusugune sitane autist saab hakkama, siis normaalsel mehel peaks olema raske isegi challenge’t tunda.
Igaks juhuks rõhutan üle, et kõik kes minu jutust tundis end puudutatuna, siis teil on õigus, mina eksin ja te olete igas mõttes kõvemad mehed kui mina. Skadoink, shabloink, fadoinkadoink!
2 Likes
Ma mõistan, aga vihjan, et doxxingut ei peeta üldiselt heaks tooniks. Nagu ka näpuga nina nuuskamist või põrandale sülitamist. Mõnes foorumis on reeglid suisa nõnda kanged, et isegi self-doxxingu eest võib saada (ja on nähtud saamisi) permabani.
Muidugi pole minu isiku ja päris nime (ja telefoni ja aadressi) kindlaks tegemine mingi keerukus, selleks kulub ehk minut-kaks google abil. Selles ei olegi küsimus.
On selline viisakas sotsiaalne kokkulepe, et kõik viisakalt “ei näe” “elevanti keset elutuba” – st. “reaalseid isikuid”. Ei kirjuta kellegi (k.a. iseeenda) päris nime, koordinaate jms. “delikaatset” privaatinfot. Eriti veel sellises kohas, kus on kokku lepitud suhelda pseudonüüme kasutades.
Elevant keset tuba on see, et me Eesti meestena oleme nii oma sotsiaalses rollis kinni, et me isegi ei suuda mõelda, et rolli taga me oleme inimesed oma tunnete, soovide, huvide, hirmude ja lootustega. Sorry, et olin selline homo, et tunnetest niimoodi rääkisin. Aga kui siit foorumist ban tuleks, siis napilt saaks hakkama. Viisemann is the absolute best kondensatsioonijutt taevas, kus üks anonüümseks jääv visionäär oma tiibadega läbi läks.
Aga miks sa arvad, et see on “sotsiaalne roll” mitte “self image”. Kuidagi peale surutud või “vägistatud”??? Mina isiklikult olen näiteks täiesti rahul nõudega, et Mehel ei ole MINGEID TUNDEID. Või kui on, siis ta ei näita neid mingil juhul välja. Äärmisel juhul on lubatud negatiivsed tunded, aga mitte rohkem kui üks raevupurse või amokijooksmine kuus.
Jah, see on natuke sotsiaalsed eeldused, natuke meie kultuuritausta, natuke “põhjamaad”… aga ma ei tunne, et see oleks kuidagi “ahistav” reegel.
Hirmust ma parem ei räägigi. Meestele ei ole ette nähtud. Punkt.
Nagu ka “valu tundmine”.
Üldse on inimesed mittedetermineeritud väljundiga, ebatöökindlad, mitteratsionaalse, ebausaldusväärsed ja tõrkealtid. Mulle isiklikult meeldivad mitmesugused mehhaanilised ja elektroonilised masinad palju rohkem. Vähemalt saab neid (mõistuse piires) usaldada. Ja korrektselt formaliseeritud sisend annab alati ühese väljundi (v.a. juhul kui masin on “katki” aga siis saab selle ära parandada).
Aga jällegi, minult kui “Eesti Mehelt” tõesti ühiskond ja kogukond eeldab “ühte teist” aga… põmst mingi osa eeldusi, mis mulle isiklikult on vastuvõetavad, täidan ma ära… ülejäänud (näiteks “kohustuslik vormiriietus bossiteksade ja tepitudjope” näol) saadan pikale lainele. Ega tunne ennast kuidagi ahistatuna “ootuste, lootuste, soovide ja unistuste” osas. Või kui tunnen, siis pigem seetõttu, et ma pole ENDAGA rahul 
Tsiteerin klassikalist anekdooti: “Elas kord Eesti Mees, kes armastas oma naist nii väga, et peaaegu oleks naisele seda öelnud”.
Kui kaks inimest oskavad teineteise kehakeelt lugeda, siis on sõnad absoluutselt ebavajalikud. Sõnad tulevad mängu tavaliselt siis, kui armumine on üle läinud ja on vaja hakata kehakeele puudujääke lappima. See üldjuhul isegi töötab, sest naised armastavad kõrvadega, nagu öeldakse.