OK, ma võtsin siis ehk natuke liiga laialt… aga Sinu väitega nõustun ikkagi. Iseasi, kas seda “kutsikad” ja “varuvariandid” ja “frinedzone” võiks üldse konkurentsiks konkurentsi tähenduses nimetada?
Edasi läheb keerukamaks. OK, tinderit ei kasuta, tutuvumiskuulutusi sotsmeedias ei vaata… sedaett, kust nad siis teada saavad, et Heki Fond on olemas? Töökaaslaste hulgast ju ometi mõistlik mees ei hakka kaasat otsima. OK, Ülikooli Raamatukogus või Auditooriumis võib tõesti kohata ka selliseid naisisikuid, kes on korraga nii ilusad kui targad.
Mis veel? Tutvusringkond? Aga “keskealise mehe tutvusringkond” … noh, need on ju kõik kas juba “paari ära läinud” või “proovisime, ei sobinud”.
Räägime me ikka “keskealisest mehest” või “kahekümneaastasest klubihundist” ???
OK,. kui teie eesmärk on panna eestlastest naised sünnitama igaühe kohta keskmiselt 2,5 last, mis hakkaks eestlate arvu siin tasapisi kasvatama, ( arvestades, et täiskasvanud eestlased peaks järsku lõpetama kodumaal lahkumise, kuid miks nad peaks seda tegema ? ) siis esitage mingi realistlik programm kuidas seda teha
Varro Vooglaiu isiklik programm on ära keelata abordid ja võib-olla on tal ka kondoomid keelatud.( seda ei oska kinnitada ). Tal tuli palju lapsi selle religioosse fanatismiga, vist 8.
Kuid see ju kõigile ei sobi ega kehti !
Pehmem programm mitte rahastada aborte
tervisekassa kulul .
Kas olete sellega nõus ?
Kui ei ole, siis mida krdit te siis välja pakute ?!
Ainult möla ja kriiskamine nagu 2.a. laps kommipoes, et mina tahan seda ja mina tahan toda ja mina tahan, et eestlased oleks igavesti enamusrahvus siin maal ja kui ma ei saa, siis viskan end põrandale pikali ja hakkan kisama
Kas sellest hakkavad Eesti naised sünntama ?
Muud midagi teil ei ole ju kui totakas lõugamine !
Kuidas te eestlastest naised sunnite sünnitama keskmiselt 2,5 last naise kohta ?
Nad ei hakka, nad lihtsalt ei hakka, kuid mingi nigeerlased või India naised , kes siia saabunud, need hakkavad, vähemasti esimese põlvkonnas. Teises ja kolmandas põlvkonnas Euroopas elades ka nende paljunemiskihu vaibub
Mingit muud tegevuskava teil ju ei ole
Rahaga seda ei motiveeri , küllalt on motiveeritud vanemapalgaga ja see ei mõju. Kaua see vanemapalk meil juba on ja mis on tulemus ?
Null !
Mingit tulemust ei ole
Sealt, et lähen nende juurde, ütlen, et “tere, mina olen Reio. Minu jaoks on natuke hirmutav Sinuga rääkima tulla, ma ei ole osav suhtleja. Mis Sinu nimi on?”
Kutsikad ei ole mitte kunagi konkurents. Aga nad ise ei tea seda. Kvaliteetne konkurents all of the time tähendabki päris konkurentsi. mis iganes kanalis. It’s always there, permanently.
Täpselt! No mida asja on neisse igasugustesse kuulutustulpadesse? First Things First! Kui tekib vajadus reklaamide järgi kedagi otsima hakata, tegele esmalt endaga! Ja Hekil on õigus- naine tunneb üsna kärmelt ära kas tegelase peale on mõtet aega raisata. Ja kui, siis pole põhjus esimesena enamasti romantiline ega, tundes siinse rahva paranoiasid, ka mitte finantsiline.
See vanemapalk pole õigesti sihitud. See on juba loomise momendist motiveerinud neid naisi, kes saaksid enda toimetamistega hakkama ka selleta. Ja kellel on see raha kaalukeeleks, seal otsus langebki kurvemale poolele.
ad peria ad astra ))) köik läheb suhetes sama moodi edasi…in vino veritas ))) lühidalt… mees peab kindlustama om pos nii pol kui mat…edasi nagu missi valik…tegelikult me ei tea kuidas kellegi tunded .ahvatlusi on suuri, pool pappi vömalik suht kiiresti kaotada ))) aga köik eelnev tuleb kogemustega )))
Vanamapalk on ka meestele, kes peaksid ju teenima rohkem naised , kuid ikka ei mõju.
See lihtsalt ei ole piisav motivaator
paljunemisinstinkt on, kuid see on tänapäeva modernses Lääne ühiskonnas pärsitud.
Ainult 3. maailmas on see ehedal kujul olemas, kuid seda 3 .maailma jälle endale koju saabuma eurooplane ei taha heameelega
See oleks ebameeldiv ja ma olen nõus, et ongi ebameeldiv
minu jaoks on võõraste Eesti kah ebameeldiv, kuid me ei saa seda takistada.
Lihtsalt ei ole võimalik ja eriti veel Euroopa Liidus olles, mis on võõrasõbralik
Kõige muuga vägagi päri, aga with all respect - selline pick up line töötab aasta vanema kooliõe peal, kui oled 16. Neljakümbiselt aimdub siit ainult alaväärsuskompleksi, asotsiaalsust ja meeleheitlikkust, mis ergutab kahtlust, et järgmine move võib olla kloroformilapp näkku ja uimastatult kuskile kaubikusse sikutamine.
“Tere, mina olen Reio, ma tegelikult ei oska naistega suhelda ja ma olen praegu natuke hirmul, kui ma teiega rääkima tulen. Ma olen üsna ebakindel mees väga mitmel moel. Mis Teie nimed on?”
Kui lähed võõra inimesega suhtlema, siis see mida sa ütled ei oma erilist tähtsust, infot teisest nimiesest annavad “muud asjad”, kehakeel ja rüht, silmside, näoilme, hääl, kõnemaneer, välimus ehk riietus, hügieen, lõhn, detailid (kell, pannal, tätokad jne) distants.
Igal inimesel on oma karisma mõnedel inimestel on karisma nii suur, et nad kohe täidavad ruumi oma kohalolekuga.
Kõike seda teine inimene loeb sekunditega ja teeb oma järelduse kogu eelneva elu jooksul kogetu põhjal.
Nii lihtne ongi 
Absoluutselt nõus! Igaühe jaoks toimib erinev asi. AGA üks on küll täiesti kindel, madala hääletämbriga on vähemalt tähelepanu saamine kindel. Kõik kirejad kukekesed võivad esimesest hetkest rivitult võtta. Ja enesekindla, mitte üleoleva, olekuga on ka narr jutt tutvumiseks täitsa ok. Kui aga sellega üle pingutada… jälle. Loeb kogemus, kui aga manipuleerimiseks läheb, võid vastu saada samade relvadega.
Siit oligi minu küsimus ajendatud. Kus ja mis asjaoludel võiks üldse tekkida selline situatsioon kus keskealine meesisik, isegi kui ta on mingil põhjusel uuesti “vaba” võiks sattuda olukorda, kus oleks üldse “kellegi juurde minna”.
Ma pidasin silmas “kogu elektrooniliste vahendite kaudu toimivat suhtlust” üleüldiselt. Ma ei tea, mis sajandis Teie elate, aga viimane suhe mis sai alguse silmast silma (mitte mõne elektroonilise kanali vahendusel) kohtumisest oli mul kusagil 1995 paiku.
Ei hakka ju toidupoes kellegi külje alla ujuma, et “tere, mina olen…”
Kus kohtutakse esimest korda “nende inimestega keda ei tunne”… Internetsis.
Kui on millestki rääkida, siis ajad aastakse-poolteist üle e-kanalite juttu ja kui mingi “pilt” on inimesest kujunenud, siis võib-olla ka kohtud…
Näitused, spordiüritused, raamatukogu, trenn, koerteväljak, tankla, parkimiskoha otsing, rand, ujula, toidukauplus, laulupidu, kontserdid, suveteatrid, spa, ekskursioonid, matkad, rattaparandus, tänav/park - esimesena viskas pähe.
Ei noh, kui “mis sajandist” mõte kaugemale pole võimeline liikuma ja inimene elabki “käesolevas sajandis”, siis palju õnne, arvuti lahti ja vikerkaar avanes!
Võehhh, mis roppus, mis asja korralikul inimesel SINNA peaks olema?
(samas kategoorias on “trenn”, “rand”, “ujula”… seal on “spordiampstrid koos”… füüsis võib küll kena olla, aga seda kroonib “tühi pää”.
toiduaupluses ostetakse toitu, tanklas tangitakse, tänav on vahe-etapp punktist A punkti B liikumiseks.
rattaparandus – jah, siin teatav potentsiaal tõesti on, aga “õliste näppudega naisterahvad” kes tõesti ise oskavad küünlaid ja õli vahetada ja keda võib mootorrattaparanduses leti taga või töökojas kohata – nad kipuvad teistpidi jälle liialdama vaba nahapinna tätoveeringutega katmisega. Mõnele on see no-no. Maitse üle, muidugi, ei vaielda.
Raamatukogu, näitus, (suve)teater… nüüd te juba räägite – pean nentima, et Kool on tõesti see koht, kus võib kohtuda isikutega, kellele tahaks ütelda: “Kui ma ei oleks abielus, siis ma teeks teile siinsamas koha peal “ettepaneku”, no further questions”.
Oh miks see mind ei üllata? 
Neti kaudu romantilisi suhteid sobitav naine peab olema meeleheitel nagu kuldkala lekkivas kilekotis, kelle ajaloo juurde kuulub konnade armee, keda ta igast otsast on üritanud erilise eduta printsideks suudelda.
Siinkohas Te ilmselgelt teete eksliku üllatuse. Inimesed suhtlevad elektrooniliste kanalite vahendusel.
Kus kurat need inimesed, 21. sajandil veel peaks suhtlema??? VÄLJAS KÄIMA või???
Mõnikord juhtub, et satuvad pikemalt suhtlema. Mõnikord juhtub, et kahe inimese mõtteviis ja arusaamad sobivad. Mõnikord juhtub, et pärast aastake või paar suhtlemist tekib soov IRL kokku saada. Mõnikord juhtub, et ühel või teisel põhjusel on nad hetkel ka juhtumisi vabad. Ja mõnikord juhtub, et isegi IRL sobib.
See pole ei “kuulutustetulp” ega tinderi laadne “lihaturg”.
Millal siis närilise deitima kutsud?
Ei ma kutsu. Te ei saa antud hetkel põhilisele pointile pihta. Inimesed, kes “saavad hästi läbi tehnikaga” ei saa kuigi hästi läbi (võõraste) inimestega. Mitte, et nad ei oskaks või ei suudaks, vaid nad EI TAHA.
Jah, ma võin minna “avalikku kohta” kus kõik on “võõrad”. Siis pean ma hakkama ükshaaval sorteerima, kas “võõras” on ka “vaenulik” (Noh algselt on 100% kõik “vaenlased”). Kas võõras on ka ohtlik. Kas agressiivselt või passiivselt vaenulik. Või “enamasti ohutu” või mõni koguni “sõbralikult meelestatud”.
MILLEKS mulle seda stressi ja närvikulu vaja on? Jah, PeaLik ma SAAN HAKKAMA. Vajaduse korral. Ma saan isegi “avaliku esinemisega” hakkama. Kuigi ka see on omamoodi kurnav.
Aga enamasti ma EI TAHA seda meeletut vaimse energia kulu ja stressi. Ja mis peamine – ma ei näe kust tuleks “tootlus”. See on üsna madala “tootlusega” üritus. Stocki-gurud peaks ju ometi aru saama mõistest “tootlus”.
Ma ise eeldaks ka pigem sama ja osadel juhtudel ilmselt see ongi nii. Aga elu on näidanud, et see mõnikord toimib ikka väga hästi ja üsna tihti piisavalt hästi ja mul ei ole mitte mingit muud loogilist seletust sellele kui see, et tegu on selle päeva 14’nda korraga kui naisele külge lüüakse, aga päeva esimese korraga, kui see pole rolliesitus ja pole näljane ega ülbe. Alternatiivne viis sellele vaadata on see, et kui mees suudab ja julgeb ennast algosadeks lahti lammutada naise ees ja siis hakata ennast tagasi kokku panema ja midagi ehitama, siis see on märk enesekindlusest või vähemalt pohuismist (not needy). Viimaselt kohalt alustamises (ehk iga areng on automaatselt positiivne areng) on midagi vabastavat ja võimestavat. Ja tekkivad positiivsed feedback loopid igas sellises olukorras on omaette väärtus.