Rahvastikumuredest kaine pilguga – oht on asendada üks tulekahju teisega

Tegelikult pole siin üldse millegi üle vaielda ega viriseda, kui me tahame, et meie rahvas ja riik püsiksid, siis peab iga sünnitusvõimeline naine 3 last sünnitama, alles peale seda saavad tulla muud hüved ja eneseteostused ning kui naised sellest aru ei saa, siis me oleme hukule määratud.
Riik on tegelikult oma olemuselt repressiivorgan ja ma ootan siin riigilt jõulisemat käitumist.

3 Likes

Kui mu noorem vend sündis, siis oli mu ema aasta kodus. Pärast läks sama koha peale tööle tagasi (kus pmst töötas kuni pensionini, kuigi EV hiljem määratles nagu ta oleks 3x töökohta vahetanud kogu aja samas majas sama asja tehes), venda hakkas vanaema hoidma.

Kui teie perel on kindel plats mõnel kalmistul, siis sarnase mõttelaadiga soovitaksin panustada väga pikaaegsesse lepingusse mõne hooldusfirmaga…

JA LASTETUSMAKS kõigile meestele, kel pole ette näidata kolme ülalpeetavat! Mingid kärjed ei loe! Peavad enda omad olema. Tervise taha ei poe, LAPSENDAD!
SELGE?!

Mina näiteks ei fänna surnutekultust, peale surma söötke või lõvidele sest mul on savi

1 Like

Igasugused üleminekud ongi tihti ebaõiglased. Samas avas seekordne ju ka väga paljudele võimaluse eluaseme erastamiseks.

Vene ajal oli elukoht garanteeritud.

UK parem sündivus on ka seotud sotsiaalmajade erastamise programmiga, kus lastega pered said aastakümneid oma maja võileivahinna eest ära osta, ning samas ei saanud neid praktiliselt kuidagi välja visata.

Konkreetne ettepanek: Eestis võiks olla samasugune programm - leida maad äärelinnades, jagada 300-400 m2 kruntideks, panna moodulmajad (80-120 m2, 3-4 magamistuba) püsti, riik pakuks lastega peredele (ja ka muidu vaestele) ja küsiks miskit madalat järelmaksu, a la 30a laenu alusel. Iga õnnelikult lapse vanemaks saadud aasta eest kuuluks näiteks 3% majast lisaks sellele perele. Kusjuures see võib väga vabalt olla ka erasektoriga koostöös toimuv asi.

Üks probleem mu nägemuses on ka see, et eraettevõtlus pakub esmajärjekorras eluaset rikkamale otsale.

Mida see elusaseme erastamine sisuliselt muutis?

Kusjuures see erastamine polnudki disainitud eluasemete väljaostmiseks, vaid pigem riigi majanduses olnud vara õiglasemaks jagamiseks.

Semantika :slightly_smiling_face:

Mismoodi see käis?
Garanteeritud oli võimalus asuda eluaseme järjekorda. Seal võisid vabal ka 10-20 aastat olla.

2 Likes

Eluaseme teema on üks olulisemaid, mida toetada saab. Kahjuks Ref on kõik sellega seonduvad head ja pereloomet soodustavad sammud ära nullinud. Tooge tagasi noore pere sooduslaen, lisage lapse sündides intresside tulumaksuvabastus, tooge tagasi perede ühine tuludeklaratsioon…

Oleks kasulik ka vaatenurgast, millest on vähe räägitud. Nimelt lapsepõlv kipub tänapäeval minema aina pikemaks. Kahjuks tähendab see, et noored naised on paraku liiga suure osa oma fertiilsest east on veel ise lapse rollis vanemate katuse all ja toetada. Sellel on ka praktiline põhjus - omaette elamine läheb aina kallimaks. Kui teeme oma kodu hankimise noortele lihtsamaks, tekivad kergemini ka mõtted ise lapsevanemaks saada,

7 Likes

Õiged mõtted! Pealegi mõnigi " tööõnnetus" võibki ka päriselus uueks väikseks ilmakodanikuks vormuda.

Ta võis ju aasta kodus olla, aga riigi toel ta seda kindlasti ei olnud. Minu ema oli ka minuga aasta kodus, ja edasi hakkas mind vanatädi hoidma und so weiter. Aga kodus ta sai olla ainult seetõttu, et isa pidas meid niikaua oma palgast üleval

Sellel teemal me oleme juba siin arutlenud.

Näiteks seal sovhoosis, kus mu vanaisa direktor oli, oli võimalus kohe eluase saada kui sinna tööle minna ja töötajaid otsiti seal kogu aeg.

Isa suutis ühest palgast mitme täiskasvanuga perekonda üleval pidada? Mida me saame sellest õppida?

Üldiselt aga pole mõtet minevikku kinni jääda.

Nagu öeldud, siis lastega peredele erastamiseks ehitatud sotsiaalmajade süsteem on maailmas päris hästi töötanud. Kahjuks on sotsialistid just selle kõige suuremad vastased olnud.

Samas Eestis võiks ju proovida. Tingimus peaks olema, et lapsed oleksid Eesti sünnipärased kodanikud, ning miski laste ülempiir, näiteks 3, võiks ka olla, kust soodustust enam ei saa.

1 Like

Sellist ülempiiri ma pigem ei seaks kui ootus on lapsi juurde saada. Kuhugi teise kohta tuleb motivatsioon leida, et mitteotstarbekohast kasutust ei tekiks. Siduda kuidagi laste saavutatud haridustasemega? Toetada pigem soetamist, mitte haldamist, et mitte tekitada sõltuvust riigitoest, kuid motiveerida pingutust?

1 Like

kõik need poetagused luuserid on siin teemas nüüd end lõplikult üles andnud xd

Ma näen ühe aktiivse osaleja poolt tõsist soopõhist kallutatust peaaegu igas postis.

MIKS lastetusmaks meestele, ja mitte naistele? Mehed teatavasti lapsi ei sünnita. Kõiki oma muresid ei peaks ikka meessoo kaela valama.

6 Likes

Kas sa loodad, et imporditud moslemid hakkavad sind üleval pidama? Kusjuures, isegi kui sa oled praegu rikas, kas sa loodad, et see nii jääb kui sissetoodud ja sind mitte millekski peavad tegelased võimul on?

Ja sellest tuleb väide, et “Nõuka ajal oli elukoht garanteeritud”
Näiteks Narva õpetajaks minnes saab ka elukoha. Nüüd saab vist väita, et Eesti Vabariigis on samuti elukoht garanteeritud.

2 Likes

Mis selle Narva õpetaja elukoha tingimused on?

Too sovhoos polnud igatahes midagi eriti jubedat. Ja kraanist tuli seal sooja vett ka. Mu teada ei nõutud isegi eriti kõrget kvalifikatsiooni.

Samas ma ei mäleta, et kui ma Pärnus koolis käisin, alates ca 1981, et seal oleks olnud õpilasi, kes oleks elanud kuidagi väga vaeselt, nagu siin kirjeldatakse. Tagasi mõeldes tundub, et tolleks ajaks oli küll kõigil lastega peredel normaalne katus pea kohal.

1 Like