Nojah, teema on ikkagi meie Eesti rahvastikumuredest, mis on kestnud viimased 20 aastat. Ma ei hakka nendesse viimastesse läänemaailma sotsmeedia trendidesse laskuma. Meile meeldib nii väga mõelda, et see ongi elu…aga arvan, et see pole mingi täielik tõde.
Neile, kellele sündivuse kasv väga korda läheb, soovitan pöörduda nö “juurte juurde” - nende naiste juurde, kes on täna sünnitusealised ja omavad mingitki soovi perekond luua ja lapsi saada. Usun et neid on küll. Ja vaevalt et kõik nad mingid feministid ja woke-tegelased on. Kui me nende arvamust aksepteerida ei suuda ja normaalseid lahendusi nende jaoks välja ei mõtle - no siis ongi raske, eriti olukorras, kus “demograafiline vetsupott” on juba “järgmises torus.” Mingi muu diskussioon, lahmiv üldistamine ja näpuga näitamine on siin suures osas tulemuseta asendustegevus.
Ega ma ei pidanudki sind silmas, vaid oma arvamust olukorrast nii üleüldiselt. Ja mis see mööbel üldse siia puutub ? Tean palju 20-aastaseid DIY entusiaste, kes on ehitanud endale riidekapid ise. On ka noorema põlvkonna hulgas neid, kes asjadega hakkama saavad, ja omajagu rohkem kui paljud arvavad.
Just paar päeva tagasi abikaasaga meenutasime, et kui me omad lapsed saime, kas me kordagi tulime mõtte peale, et palju see maksab? Mitte kordagi ei käinud isegi sellise mõtte poega peast läbi. Lihtsalt rõõm oli, et saame lapse. Uskumatud ajad ikka. Millal me sinnani jõuame, et arvutame palju vanaema pidamine maksab? Äkki oleks kasulik “magama panna” Tegelikult polegi see ju nii hull mõte võrreldes abordiga.
Ma ei soovitaks seda alahinnata. 10% reegel. Defitsiidi tekkimiseks piisab 10% puudujäägist. Ostupaanika. 10% “murelikke” tekitavad “pangajooksu”. Ja 10% häälekaid, nagu me näeme, on juba saavutanud “finantsassigneeringute eraldamise” ja igasugu kummalised “seadused” ja “kampaaniad”. 10% häälekaid on oma “probleemid” suutnud seada Prioriteediks Number ÜKS. Me siin halame “demograafilise augu” teemadel ja samal ajal kuulutatakse püüne päält, et ESMAJOONES on vajalik, et Eesti oleks Euroopa Esirinnas LGBTIQ+ inimeste elukvaliteedi poole pealt. (Vennasvabariike seas, sa Eesti sammu esimeste kindlas reas, v. kuidas need sõnad olidki).
Seega, 10% on ohtlik kriitiline piir, mitte marginaalne mõõteviga. Piir kus toimub süsteemi faasisiire ja kvantiteet läheb üle uueks kvaliteediks.
Need on väga valed vaated mida mulle omistada. Ma üldse ei taha vaielda woke teemadel sest mul pole seal midagi kaitsta ka.
Minu kogemuse järgi ei vihka keegi sind välismaal kui sa ise normaalne oled. See ongi selle põlisrahva otsustada kes seal elab. Nii nagu see on eestlaste öelda, kes neile Eestis meeldib, nii on ka teistel õigus öelda, mida nad meist enda maal arvavad. Ja minu kogemuse järgi on suhtumine täitsa okei, kui sa ise normaalne oled.
Mul isiklikult on kogemus Eestis elavate sõjapõgenikega (ei ole Ukrainast, hoopis mujalt konfliktikoldest), kes on jummala teisest keele- ja kultuuriruumist ning ilmselgelt välimuse poolest keskmisest eestlasest erinevad. Inimesed on ära õppinud eesti keele, räägivad küll jõhkra aktsendi ja vigadega, kuid ei taha kuuldagi näiteks inglise keele peale minemisest, ei. Nad suhtlevadki eestlastega eesti keeles, peavad siin väikest äri ja otsivad eestikeelseid tuttavaid. Jah, neil on ka omakeelne ja -meelne kogukond, kuid nad siis elavad eestikeelses ruumis ning ka oma poekeses suhtlevad klientidega eesti keeles. Väga äge, müts maha nende ees. Austan neid väga, kuna nad on tulnud siia, neil on keeruline ajalugu ja nad vaikselt sulanduvad.
Samal ajal aastakümneid siin elavad venelased, kellel on siiralt похуй eestlastest ja keelest… null respekti nende poole.
Mulle meenub üks filipiino mu kodulähedases nuudlipoekeses. Mõne kuuga “tere” pealt kogu klienditeeninduseks vajaliku fraasikomplektini. Ja hiljuti tõi mulle pelmeene üks valge nahaga härra, kes rääkis erakordselt huvitava (kindlasti mitte vene) aktsendiga eesti keelt. Kahjuks ei taibanud küsida, et kustkandi mees on.
Enivei, need on kahjuks siiski erandid. Meeldivad, südantsoojendavad… aga Erandid!
Kuna olen elanud tsetseenide keskel, siis hakkas keel mõne kuuga ka tulema, kui tahta, teisiti ei saanud ))) Vene tuli ka mõne kuuga )))) Usas teatud kohtades, nagu Brighton Beach, ei räägitagi eriti peale vene keele midagi, sest kõik saab vene keeles tehtud )) ei ole vajadust )))) tuttavad venkarid on mulle öelnud, miks est keelt õppida kui kõik saab po rus tehtud )))) mõni isegi vabandab, et est keelt ei oska )))
USA-s, NY-s, Brighton Beach-s oli elanud veel 1990-datel venelasi, kes ei oska inglise keelt. Ja neil pole vajadust olnud osata. Isegi noori venelasi, kes on seal sündinud ja kasvanud.
Suurtes euroopa riikides on see rahvuslusest arusaamine kapitaalselt teine kui meil ja me ei saa seda võrrelda
Inglismaal on Commonwealth countries, endise koloniaalmaad, kuhu kuulub 56 riiki, enamus neist inglisekeelsed, Prantsusmaal on Pays du Sud riigid, endised koloniaalriigid, neist enamus Aafrika riigid ja nesit 29 prantuse keelsed, Hispaanias on Países hispanos, endise koloniaalriigid, need on peaaegu kogu Ladina-Ameerika välja arvatud Brasiilia
Meile kääbikute salakeelt rääkivatele inimestele arusaamatu aga neil on pool maailma nende keelt rääkivaid inimesi täis
Rääkidest keeltest, siis sellist keelt nagu afganistani, ei ole olemas ))) on farsi ja pustu, ka tadziki kui nii öelda. Põhja afg enam keel sama nagu Tadzikistanis ))) salam )))Lõuna Afrika vabariik, ehk siis seal hollandi ja afrikaani, saksa keel, see on paras segu )))) tegelikult kui setu keelt rääkiv est panna vastamisi oma saare murret rääkiva saarlasega, siis vist juba tõlki vaja )))
TEGELIKULT me ju ei saa “lastesse investeerida”. Kuigi võiks ju saada. Näituseks sihuke “fond” mille osakuid saab osta. Fondi sissetulekute eest peetakse üleval noori naisi, kes on nõus lapsi sünnitama ja kasvatama. Ja kui “toodang” on valmis saanud, siis annab fondi osak sulle õiguse saada pensioni vastavalt “toodangu” makstud sots-maksule. Oleks suisa väga kapitalistlik lüke, ütleks ma.
Lisaks saaks kaubelda tuletisinstrumentidega. Nii nagu farmer müüb maha alles külvamata nisu. Vabalt võiks kaubeldav olla ka alles sündimata laste kunagi tulevikus võibolla makstav sotsmaks. (gamma-instrument?) Ultrakapitalism 101.
Ja loomulikult peaks olema hedgemise võimalus. Osta kindlustustooteid, et need lapsed ikka kunagi tulevikus hakkavad sotsmaksu maksma. Ja eks saa ka sellega kaubelda.
Sellist asja, millest ei saaks võtta tuletist, siis tuletise tuletist, siis kogu kupatus ära kindlustada kõik üheks AAA+++ asjaks kokku komposteerida ja maha müüa. Siukest polegi olemas:)
Kaspar Oja: “Riigieelarve ja pensionide jätkusuutlikkust analüüsides räägitakse sageli sellest, kuidas pensionäride arv tööealise kohta kasvab. Tõsi on see, et võrreldes 1990. aastate esimese poolega on vanaduspensionäride osakaal rahvastikust kasvanud ligi 3 protsendipunkti: 20%lt 23%le. See aga ei tähenda, et tööealiste osakaal ühiskonnast oleks samal ajal kahanenud. Laste osakaal rahvastikust langes samal perioodil ligikaudu 7 protsendipunkti ja tööealiste osakaal kasvas.”
See “tööealiste osakaal” on segasevõitu mõiste. Kui lapsi sünnib vähem, siis loomulikult ülejäänute osakaal suureneb, isegi kui absoluutarvult väheneb:
Lisaks peab vaatama, kes sellest “tööjõust” ka reaalselt hõivatud on. Kui Eesti kodakondsete hulgas on see 15-64 vanuste seas on see 92,3%, siis muulaste ja puulaste seas 88,7%.
