Samal ajal kui lapsi ei sünni, osalevad 30-aastased tööturul. Iga sündinud laps tähendab, et üks lapsevanem on 1-2 aastat tööturult eemal.
Kui lapsi ei sünni, siis võiks SKP selle arvelt kasvada.
Ühes intervjuus kasutas Heido Vitsur selle kohta mõistet “demograafiline dividend”.
Sündimata lapsed on majandusele kasulikud praegu, aga pikas perspektiivis on aastakümnete pärast majandus seetõttu kehvemas seisus, et rahvastik väheneb ja vananeb. Võtame dividendi praegu välja, aga mis edasi saab…
Kui lapsi ei sünni, saavad tegeleda paljud inimesed tootvama ja SKP-d rohkem kasvatava tööga, kui muidu oleks nad olnud õpetajad, lasteaiakasvatajad, sotsiaaltöötajad, arstid jne. Ning riigil ei ole vaja nii palju ressurssi suunata kõigele sellele.
Jah, olen Draaxiga nõus, et tegu on nagu püksi pissimisega, et algul on soe ja mõnus… Samas, Eestis on kõva migratsioon olnud aastaid ja enamasti immigreeruvad ikka noored inimesed. Seega nad on valmis üldjuhul ka kohe tööle minema, kui nad just moslemid ei ole.
Mulle on üks asi segaseks jäänud - äkki keegi teab vastata - lastega kodus olevad vanemad loetakse “tööjõu” arvestusse, aga kas nad loetakse riiklikus tööjõustatistikas ka hõivatute alla (lapsepuhkusega töösuhe ju ei katke) ning kas sellega annabki seletada tööhõive määra ja tööjõus osalemise määra erinevust (mis on ca 5,6 protsendipunkti)?
Töösuhe ei katke, aga töösuhe peatub. Seega ei loeta sellel perioodil tööjõus osalejateks, täpselt nagu neidki 15-74-aastaseid, kes näiteks õpivad või on pensionil.
Aga kuna tänapäeval on lubatud ka vanemahüvitist saades osakoormusega töötada, siis päris elus on need piirid juba nii häguseks läinud, et krt seda teab mis hetkest sa oled aktiivne ja millal enam ei ole.