See, mida sina kellestki arvad, on su isiklik teema. Mis on tegelikult huvitav, kui otsus on tehtud, siis kellegi kõrvalise arvamus on lihtsalt " kajakate naer laeva kiiluvees"
Tegelikult sai mulle juba 90ndate alguguses selgeks, et Eesti ühiskonna kõige nõrgem lüli on noored naised, kui veel 80ndate lõpus võis näha noori naisi õhetavate põskedega laulmas Isamaast ja maa täitmisest lastega, siis nii kui vabadus käes oli, oldi kohe valmis esimese välismaa onuga voodisse ronima, et Eestimaa tolm jalgelt pühkida. Nii et ma ei ole üllatunud, ma olen lihtsalt kurb.
Mul sugulane, tollel ajal, teatas, et on nõus, kas või puu jalaga sommiga abielluma ))))
Ära üldista! Vähemalt meie pere naiskonna jaoks on see teine valik. Esimese näkerdasid ära suures osas need nüüdseks keskealised, täissöönud, õhku täis, küünilised kasvandustes järelkasvatatud elukutselised. Parim (eetilisem) osa eesti riigirahvast on manalateele lahkumas v juba läinud. Ja ma ei saa lastele kuidagi keelata kui see teine valik on rohkem enda kätes kui esimene. Mu vanaema nutaks praegu silmad peast. Õnneks nägi ta vaid uue Vaba Riigi esimesi, parimaid päevi ennem kui insult tegi enda pöördumatu töö…
Ja “mehed” ? Millest selline põhjendamatu arvamine, et kõik naised just meest mujalt otsivad? Jama, oleks siit midagi võtta, MINDAKS LIHTSALT KAHEKESI!
Muidu, lapsed ka peavad teietama v ainult naine?
1. “Kohale jääja ja parandaja” (Staatiline optimist/Ehitaja)
See tüüp tunneb tugevat vastutust ja kuuluvustunnet. Tema identiteet on põimitud koha, kultuuri või süsteemiga, kus ta viibib.
- Motto: “Kui me ise ei tee, siis kes veel?” või “Igal pool on probleeme, parem lahendan neid siin.”
- Fookus: Mõju. Ta usub, et süsteemi seestpoolt muutmine on võimalik ja moraalselt õige.
- Tugevused:
- Vastupidavus: Tal on kõrge taluvuslävi ebamugavuse suhtes, kui ta näeb pikaajalist eesmärki.
- Sotsiaalne kapital: Tal on sügavad juured, tutvused ja usalduskrediit, mida ta kasutab asjade liigutamiseks.
- Pärandi loomine: Teda motiveerib soov jätta järgmisele põlvkonnale parem keskkond.
- Ohud: Läbipõlemine, küünilisus (kui süsteem vastu võitleb) ja “mugavustsooni” lõksu jäämine, kus parandamine muutub vaid kosmeetiliseks.
2. “Emigreerija” (Dünaamiline pragmaatik/Otsija)
See tüüp väärtustab isiklikku vabadust, aega ja efektiivsust. Ta ei vaata maailma läbi kohustuse, vaid läbi võimaluste ja ressursside optimeerimise.
- Motto: “Elu on liiga lühike, et oodata süsteemi paranemist” või “Ma lähen sinna, kus mind ja minu oskusi kõige paremini väärtustatakse.”
- Fookus: Kasv. Ta leiab, et keskkonna vahetamine on kiirem viis enesearenguks kui keskkonna ümberkasvatamine.
- Tugevused:
- Kohanemisvõime: Ta on paindlik, õpib kiiresti uusi reegleid ja keeli.
- Julgus: Valmisolek kaotada turvavõrk, et saavutada parem elukvaliteet või karjäär.
- Globaalne vaade: Ta toob sageli (kui ta peaks naasema) kaasa uusi ideid ja innovatsiooni.
- Ohud: Juuretuse tunne, isolatsioon uues ühiskonnas ja põgenemise muster (probleemide eest jooksmine, selle asemel et nendega tegeleda).
Seda ülaltoodud AI-d on ilmselgelt treenitud meeste ratsionaalse loogika peal. Naiste loogika baseerub emotsioonidel - vihal, trotsil, kättemaksul, enesekehtestamisel jne.
Asja mõte on selles, et inimesed on erinevad.
On neid kes hindavad stabiilsust ja tuttavat keskkond ja on neid kes tahavad vaheldust, põnevust ja midagi uut kogeda.
Osa lahkujatest leiab mujal seda mida otsib, seab seal sisse oma elu ja on õnnelik. Osa ei leia ja tuleb tagasi.
Pole mõtet vaielda kummal on õigus (lahkujatel või jääjatel). Õnnelik tuleb olla, et veel on inimestel vaba valik selles küsimuses ning pigem vajab kaitset liikumisvabadus ise. Väitest, et “kõik lahkujad on reeturid” on ainult üks samm otsuseni “keelame ära”.
Ehh-jah - Eesti on üks suur pasameri ja mina üksik lilleke selle keskel. Muidugi ootavad igal pool mujal Ida-Euroopa migrante pudrumäed ja piimajõed. Eriti selliseid hädavareseid, kes siingi riigilt toimetulekutoetuseid ootavad ja kohe hüsteeriasse kukuvad, kui kärpimise sõna läbi jookseb. Eks ole nähtud küll neid kalevipoegi/-tütreid, kes võõrsil omade poolt unustatutena, võõraste poolt võõristatutena tellinguid mööda turnivad, maasikaid korjavad või selle va vanima ameti peale on läinud.
Ja sinu enda ning mitmete teiste üldistavad kommentaarid naiste kohta siin põhinevad millel?
Faktidel. Kõik teavad, et mehed tahavad naistelt ainult k…ppi ja naised meestelt ainult raha. Nii on.
Ma tean inimesi kes saavad ilusti mujal hakkama. Noor nimene ei võlgne vanadele mitte midagi. Kui tal siin perspektiive pole, saab aru et mäng on ebaaus, siis ära ta siit läheb. Ja nii ongi aus.
Aga neid mehi kes raha tahavad, ja neid naisi, kes k…i, neid ei olegi olemas ?
Oh, ära nuta, toote siia käpaga uusi ja odavamaid asemele. Kõigil elu põnevam ja lõbusam. Küll ehitad ükskord sinagi ( ehk õige pea?) enda häärberile ümber kahemeetrise aia.
See, et ära minejad on sinu arust kuidagi vähem väärtuslikud, näitab ainult seda, et otsus on tehtudki juba liiga hilja ja on ainuõige.
No aga tõsiselt võttes, sellest üldistamisest siin veel jaburam on ainult süüdlase otsimine ja näpuga näitamine, kelle tõttu meil lapsi vähem sünnib. Ju me kõik oleme osalised siin.
Aga faktidest - seni, kuni robotid meil laboritingimustes lapsi ilmale ei too, siis kes need lapsed meile sünnitavad ? Eks ikka naised , vanuses ca. 18-45 eluaastat. Seega, normaalses demokraatlikus ühiskonnas ongi jäme ots selle teemaga nende käes. Kes siis kelle meelejärgi kohanema peab ? Esmajoones peame kohanema vist ikka meie, mehed. Selline vist ju ongi karm reaalsus - pulmatantsu tantsivad valdavalt looduses vist ikkagi isased liigiesindajad. Kui mõni siin väidab, et “mis me nende naiste arvamust ikka kuulame, see kõik on feminism ja woke” - ega sellise MTGOW stiilis suhtumisega meil nagu ka suurt lootust ei ole.
Pange siis ikka märkus ka juurde, mitu last teil endal on. Ja loodetavasti ikka enam kui 3 last - see on ju häbiväärne miinimum, vast olete olnud ise võimelised ikka enamaks.
Mina ei ole.
Mina olen umbes viimane, kelles need siia trügivad umb- ja poolekeelsed õnneotsijad vaimustust tekitavad. See, et üksikud “arvikangased” majandusmigratsioonile kiidulaulu laulavad ei näita enamuse suhtumise kohta mitte midagi. Samasugune põlastav/halvustav suhtumine ootab eesti migrante sealse riigi põlisrahva poolt ka muudes riikides.
Eestis siis tellingutel ronijaid, maasikakorjajaid ja prostituute polegi?
tuli teemaväline uitmõte: raulir, kuidas tunned kohalike suhtumist endasse? Ei mõtle teise mitteinglasi.
Keskmiselt on suhtumine hea. Ma arvan, et sarnane eestlaste suhtumisega kui mõni inglane töötaks kuskil Eestis kontoris IT alal.
Pikema analüüsi saan teha hiljem, kuna hetkel õpin ![]()