Ei pea olema riigipension aga miks on riigipension?
On riike, kus ei ole riigi pensionit on kohustuslikud kogumise pensionid, meie mõistes III sammas, aga kohustuslik, kuhu nii tööandja kui töötaja kannavad raha, miks meil nii ei ole? Veel mõni aasta ja ei jõua seda häda ära kuulata, et noored ei jõua vanu üleval pidada.
… no aga siis ei peaks olemasolevat maksukoormust ka selgas olema. Eks selle kaasaegse riigi tegemise mõte vist algselt oligi väiksemate-väetimate eest hoolt kanda, mitte aadliseisusele mõnusat äraelamist võimaldada.
Kui sa just pead selle kallal närima, siis EI… kõik oleks KENA kui MEESTE palk oleks selline, et ta võib vabalt oma abikaasat üleval pidada, kuni too omandab bakalaureuse, magistri ja doktorikraadi või viibib esimese, teise ja kolmanda o.possumiga “kodustel töödel”.
Mees saab nii palju palka, et Naine EI PEA eluspüsimiseks kellegi teise heaks töötama vaid võib pühenduda Hariduse Omandamisele ja / või Emaks olemisele. Kui o.possumid juba kaela hakkavad kandma ja kraad kaitstud, siis võib ju ka tööturul ringi vaadata, kui just väga tahab. Või näiteks mõtelda mõne oma hobi- või huviala või oma teadustöö kommertooteks arendamise peale.
Tea kui suur % lastega peredest selliselt võiks meil praegu elada?
Kui faktid ei sobi, siis tuleb hakata naeruvääristama?
“võiks” millises mõttes? Otseselt ükski seadus seda ei keela. Iseasi, paljud SAAVAD.
Ma olen jatega nõus, et peamine tegur laste vähesuse juures on ebakindlus tuleviku osas ja sellest suurima osa annab ebakindlus sobiva eluaseme jätkuva olemasolu suhtes.
Igasugune meeste süüdistamine on jura, Krista jms tegelaste jutust jääb mulje, et mehed on kõik miljonärid ja ei taha lihtsalt naistele raha anda. Palka ka ei maksa.
Reaalsus on ju see, et enamus naisi käivad ka tööl ja teenivad sama tööd tehes meestega võrdset palka.
Eluaseme tähtsust näitab ka see, et eelpoolmainitud Iisraelil ja amišitele on mõlemal väga tugevad eluasemeprogrammid lastega peredele. Võrreldes Euroopa keskmisega on neil kindlus, et lastega pered lageda taeva alla ei jää. Kusjuures kui vaadelda ka näiteks UK moslemeid/hindusid, siis ka neil on suguvõsa ja kogukonna toetus väga tugev.
Eestis võiks teha näiteks miski odavelamuehitusprojekti kuhugi Tallinna või suurema linna lähedale. Hulgi moodulmaju põllule, raudteejaama lähedale, sõltuvalt laste arvust protsent hinnast alla, kuni näiteks 4 lapse puhul saaks elatava maja tasuta kätte. Moodulmajad on hulgi väga odavad ja samas kvaliteetsed.
Laste vähesust süvendab muidugi ka inimeste kõrgem haridustase ja sellest tulenev riskide kalkuleerimine jne.
(Vabandan, et vana teema, aga lugesin siin täna 2 nädala jagu postitusi läbi - miski mitusada tk, enamuses asjalikke)
Kodumaine ümberrahvastamine pole juba ammu vandenõuteooria, vaid see vaatab täiesti avalikult vastu rahvastikustatistikast. Algsele sisserände piirarvule on tänaseks erinevate Välismaalaste seaduse muudatustega loodud 22 erandit (!), selliselt, et 2024. aastal moodustasid erandiga antud tähtajalised elamisload juba 80,8% kõigist elamislubadest.
Viimati lahjendati Välismaalaste seadust alles eelmise aasta aprillis ja nüüd on see jälle riigikogu laual (esimene lugemine läbi). Seekord on otsustatud minna Va banque, viies piirmäära alt järjekordse erisusena välja terved majandussektorid, kehtestades selleks hägune ja meelevaldne õigustermin “tööjõupuudusega tegevusalad”. Juba avaakordina on selle määratluse alla laia pintsliga tõmmatud kogu töötleva tööstuse, laonduse ja veonduse sektorid ning edaspidi polegi vaja seadusemuutmise jantida ning piisab vaid valitsuse määruse muutmisest, sinna nimekirja uusi sektoreid hõlmates. Kogu sisserände piirarvu kitsendus on efektiivselt nullitud. Hinnanguliselt võib selle kaudu Eestisse lähikümnendil lisanduda 80 000 - 150 000 välistöölist + pereliikmed. Süües kasvab isu.
Rahvastiku asendamisest räägitakse tavaliselt kui poliitikute kavast oma võim absolutiseerida (ja võib-olla see mõnes Euroopa riigis juba ongi nii), aga Eestis on põhiliseks rändesurve tekitajateks praegu ikkagi need lobigrupid, kes igal võimalusel nõuavad odavtööjõu sisse vedamise piirangute vähendamist, erandite loomist ja lävendite alandamist. See on seesama seltskond, kes teise käega propageerib, et Eesti maa- ja loodusvarad ja muu rahva ühisvara tuleks kiiremas korras võimalikult väheste piirangutega just nende ettevõtte kasutada anda. See seltskond ei koosne ainult väliskapitalil toimetajatest, kelle kohta on ootuspärane eeldada, et omakasu kõrval neid siinse rahvakillu saatus ei morjenda, vaid pahatihti ka nendest ettevõtjatest, kes siinse ugrimugri hulgast on sirgunud, nagu need, kes on Taltechi välistudengite osakonnast oma toidukullerite personaliosakonnana teinud
Kõik ministeeriumid ja valitsusparteid on täis seda mõtteviisi esindavat seltskonda. See pole enam lobby, vaid Eesti põhiseaduse mõtte ja kirjatähe vastane sihipärane poliitiline tegevus.
Selles kontekstis võib neoaadlile ju isegi kaasa tunda. Selmet keelata-käskida-puua-ja-laskida peavad nad tegelema mingi idiootliku bürokraatliku laveerimisega. Ja milleks. Selleks, et kindlustada endale võim milleks neil niiehknii sünnipärane õigus on. Miks – sest mingid totakad puhtformaalsed demokraatia ilmingud ja nn. “seadused” on veel risti ja põiki jalus.
Aga küll nad selle takistuse likvideerivad.
Semantika
Üleeile ilmus Novaatoris väga asine kirjatükk, mis valgustab maailmas muldmetallide ümber toimuvat. Mulle jäi selles artiklis silma aga hoopis näide, kuidas oleme jõudnud olukorrani, et Eesti Vabariigi tänane tööjõupoliitika loob kunstlikke takistusi eesti keelt kõnelevate inimeste tööhõivele:
Lisaks tehnoloogiale vajame ka inimesi ja selleks on vaja süsteemi, mis kaasaks paremini meie noori kõrgharidusega insenere ja spetsialiste. Praegu on NEO Eesti üksustes ametis peamiselt vene tööjõud, mis on jäänud Nõukogude ajast ja visa muutuma, sest venekeelne tehas vajab vene keelt rääkivaid spetsialiste. Kuigi riik pingutab kõvasti, et anda haridussüsteemis eestikeelset haridust, muutub see kohe mõtetuks, kui tööle asunud noor insener leiab end venekeelsest keskkonnast, kus ta peab oma tööd tegema vene keeles.
Sellele aitab kaasa ka töökeskkonna nõue, et tööjuhendid peavad olema koostatud töötajatele arusaadavas keeles ehk siis Eesti Vabariigis venekeelses tehases vene keeles. Nii tekib olukord, kus insener peab valdama vene keelt, andes eesti rahvusest ja vene keelt mitte oskavatele noortele vähem võimalusi.
Täielik absurd ju! Tekitame keelebarjääri eesti keelt kõnelevatele tööjõule → kurdame tööjõupuudust → laiendame sisseveetava tööjõuga Russkij Mir-i üha uutele majandussektoritele. Aborigeenile jääb valik - hakka kõnelema vene keeles või ela töötuna sotsiaalabist.
Kui arvate, et Kanada NEO Performance magnetitehas on üksik valge vares, siis arvake uuesti, mis on töökeeleks VKG-s, Estonain Cell-is jms. venestusinkubaatorites ning praktiliselt kogu Eesti energeetikasektoris.
Erakond “Jeesti-dvesti” ministri veetav Välismaalaste seaduse retsimine saab sellega täiesti uue tähenduse:

Ma ei saa aru, mida sa ikkagi nii meeleheitlikult tõestada püüad. Lõppeks, kõik on odav, mida saab raha eest osta. Ja kui Probleemi saab rahapakkidega surnuks loopida siis ei ole tegemist Probleemiga. Kusjuures, kelle “taskust” need rahapakid tulevad, ei oma ju erilist tähtsust.
Vaatleme sellist hüpoteetilist näidet. Naine, teeb sõbrannadega mõned dringid, istub veidi lõbusas tujus rooli ja põhjustab avarii…
Uh-oh!
Liiklusõnnetuse põhjustamine
Sõiduki remont
Arve Kindlustuselt teise osapoole remondi eest
kulu Heale Advukaadile, et kogu jamast puhtalt välja tulla
No mingi 20 tonnine laks võib olla, halval juhul.
Variant
a) Mees ohkab, ütleb, ära enam nii tee. Likvideerib paar positsiooni ja maksab selle jama kinni – sest kallimaks kui davidi kulda ja ülemaks kui Enefiti tuleb Kodurahu tunnistada.
b) Naine, on Hästi Teeniv, Iseseisev Naine ja maksab selle jama ise kinni.
ja variant c
Vaeses Perekonnas lööb selline asi päris kõva paugu Pereelarvele ja ilmselt on mingi 5 aastat “hing natuke kinni” ja peab võlgu maksma. Ja SEE toob kahtlemata kaasa Ebaterveid Perekondlikke Sisepingeid.
Aga kui vaatame laiemalt pinnalt… kõik need EtPSp-d on tegelikult tingitud ühest asjast … VAESUSEST. Ja pole tähtis, kas see “palgavaesus” jaotub mehe-naise vahel võrdselt või ebavõrdselt. Jaga vaesust ringi, kuidas tahad, vaesus jääb vaesuseks.
Või vaatleme sinu lemmik-teemat. Mees kõnnib minema.
SELLE vastu oli rohi olemas, AGA selle “rohu” on tapnud meie kristlik-läänelik kultuur.
Hiinas oli see asi, kuni pea 19. sajandini lahendatud ideaalselt, suisa perfektselt
- Esimene Abielu oli nn. “mõistusabielu” v. “kokkuleppeabielu” – mõjukate, jõukate perekondade vahel.
Esimene Naine oli NAINE. Tema käes olid “kirstude võtmed” ja “majapidamise juhtimine”. Lahtus oli sisuliselt mõeldamatu ja tehtamatu.
Põmst oli tegemist mingit sorti “ühistu” või “kooperatiivi” või “liiduga” kahe Klanni järeltulijate vahel. “Varahalduse OÜga” - Kui Naine enam lapsi sünnitada ei tahtnud v. niisama (enam, veel) vahekorrast ei hoolinud, siis võttis ta kirstust raha (Mees pani sinna) ja ostis lõbumajast või vaesest perekonnast tüdruku (või mitu) mehele konkubiiniks. Vältis muu hulgas 100% ka seda, et naine juba vananes ja mees ihaldas nooremaid voodirõõme. Aga mees ei hakanud “vasakule” kiskuma, sest “voodirõõmud” olid kodus, Esimese Naise kontrolli ja käsu all.
IMHO ideaalne süsteem. Vara on Hallatud. Naisel on Kindlus. Mehe kiusatused on kontrolli all hoitud.
Kristliku Monogaamia paaniline tagajamine üldiselt viis milleni??? Edukad mehed, abiellusid umbes 40selt (“loodetavasti” sarved maha joostud) mingite 16-18 alakatega.
Või variant 2 - vananeva naise kõrvalt peeti ikka armukesi ja kõrvalehüppeid.
Kristliku Traditsiooni Monogaamia on üsna “loomuvastane” eluviis liigile homo sapiens
Aga see selleks, kõik need feministide vihatud “vana kooli” mudelid… olgu nad nii “autoritaarsed” või “patraiarhaal opressiivsed” kui tahes … suures plaanis tagasid Abielunaisele KINDLUSE, tagasid kindlad võimu ja vastutuspiirid (majapidamine, parcell) ja tagasid ka “põlvkondade järjepidevuse”. Ja lahutused üldselt kombeks ei olnud.
Härra teenis nt. Tsaariarmees, Proua hoolitses mõisa eest… aeg-ajalt pidi härra “teenistuskohustuste täitmiseks” Peterburi sõitma ja seal ehk ka pikemalt viibima.
MIDA ta seal tegi ja milliseid “teenistuskohustusi” täitis… on Siililegi selge.
Samal ajal tuli Prouale külla noorem naabermõisniku “kolmas poeg”.
Ja kõik olid rahul.
Kui meie kultuurikontekstis tootsid ja aigrod ja kes nad seal kõik olid… võiksid ametlikult “konkubiini” võtta, siis ilmselt nad ei lahutaks ja ilmselt ei jätaks ka “eluaegseid koduperenaisid” “külma kätte”
Ja ringiga jõuame tagasi jälle “vaesuse” juurde… tõenäoliselt pigem “koonerdamise” juurde. Kui 40 aastane edukas ärimees tahab “20-aastast-trofeetibi” ja kõnnib oma koduperenaisest lasteema ja 4 lapse juurest minema, jättes nad “külma kätte” … siis on see ikkagi VAESUSE probleem. Sellised inimesed on “peast vaesed”. Vaese mõtteviisga.
Ja tulles tagasi nävilise mure juure – MILLISED ülaltoodud hüpoteetilistest olukordadest paljukirutud “palgalõhe” likvideerimine täpselt äraparandama peaks ?
Penskaritel on kogu aeg raha vähe, kas prantslastele ei piisa pensionist… Eriti neil, kes lapsi pole teinud ja arvanud, et nad terve elu juba palju riiki panustanud… Aga ei saa aru, et pensionite maksmine saab toimuda ainult siis kui riik lapsi sünnitab… Meie esimene pensionisammas on valesti üles ehitatud ja meie lapsetoetused on liiga madalad!
Suur lastetoetuste tõusu on vaja ja see peab tulema lastetute pensionäride pensionite arvelt. Ala need pensionid külmutatakse järgmiseks 10 aastaks ja raha läheb lastetoetusteks!
https://finance.yahoo.com/news/65-old-retirees-france-now-152248955.html
65-year-old retirees in France now have higher incomes than working-age adults
Kust sa oled välja lugenud, et minu lemmikteema on, et mees kõndis minema? Kui sa mõtled seda ühte enesehinnanguta tootmisjuhti kellega mu tütrel oli ebaõnn laps saada ( mehe nõudmisel!), siis see on üks paljudest, kuigi mitte ehk väga tavalistest, juhtumitest (naine on mehest kolm x suurema panusega) Sa siin ei jõua ära vadrata kuidas moonakad jms, ära tüütab. Selline pole riigi igapäeva reaalsus. Need on erandid.
Pealik tõi veel ühe külje välja - vene keel! Samas on meil ammu juba, kui mitte terve taasiseseisvunud riigi perioodi, olnud inglise keelsed ettevõtted. Neid tuleb nagu seeni. Tõepoolest, aborigeenidel on Eesti Vabariigis tasuva töö leidmiseks edaspidi enda Hürremite ja Mõkoladega igas muus kui eesti keeles rääkida. Palju õnne. Nüüd ootame ka karjakaupa india itimehi.
Jah, ma olen Sinuga nõus. Jah, need on erandid. Ja see ongi “halvasti”. Ja müütilise “palgalõhe” kinni püüdmine ja sisse soolamine meid sellest hädast ei päästa.
Ja kuidas inglise keel järsku lauale lendas? See on ju elementaarne, et pisiriigis, nagu Eesti, elades oskad lähinaabrite soomlaste ja venelaste keelt. Kasvõi “suhtlustasandil”. Lisaks vähemalt ühte “rahvusvahelist” (enamasti inglise). Halba ei tee ka teadmised prantsuse, hispaania ja saksa keele alal.
Kuidas on üldse võimalik, vähemalt B-kategooria ulatuses, inglise keelt mitte osata? Kogu meid ümbritsev meediaruum on ju 99% inglise keelne. Filmid, seriaalid, tarkvara, meelelahutus… yadda yadda. Meid igapäevaselt ja tihedalt ümbritsevate tehnikvadinate kasutusliidese keel ja kasutusjuhendid on… mis keeles?
(EI ma ei pea silmas kõlbmatuid AI “tõlkeid”. Viimased võivad olla lausa ELUOHTLIKUD, mõni juhatab rõõmsameelselt “ühendage neutraal maandusega” või “ärge puudutage pingestatud klemme lahtise käega” (rusikas käega siis ilmselt tohib) või “Seadme sisse lülitamiseks kasutage ainult vastava ala eriteadlase abi”.)
Inglise keelest veel.
Pm. MIDA üks inimeseloom siis üldse teadma peab? Äkki on 10-piires-arvutamine ka liiast nõutud. Saapapaelte iseseisva sidumise võimet võiks eeldada?
Pulss on? Hingamine on? Tore, olete tööle võetud. Teie netopalk oleks 3000 EUR aga kuna te olete naisterahvas, siis on 6000 EUR. Seda ootate või?
No selle Hiina teemaga sa jätad varju selle, et kui on üks vananev “kodu kindlus”, üks vananev kiimakott ja näiteks 2 noort konkubiini, siis selle süsteemi tulemusel on kuskil ka 2 vihast incelit.
Ei, sel ajal ja selles süsteemis “tootis” alamkiht sellisel hulgal järeltulijaid, et soovimatuid tütreid müüdi väga odavalt ja need kes olid (kohaliku maitse kohaselt) “inetud” pakuti kohati suisa tasuta. Loe ajalugu. Seal on see kõik kenasti kirjas.
Isegi kurikuulsas “Kolmevalitsuses” on stseen kus üks talumees oma 5. ja 6. tütart püüab suisa tasuta ära anda, sest ei jõua nii palju suid toita. Aeg aga on raske – sõjad, mässud, isegi lõbumajad ei taha, isegi mitte tasuta.
Me räägime siin ikka sellest natuke vanemast Hiinast kui tänane. Tänases Hiinas on pigem vastupidi. Kõik tahtsid poega… ja inceleid on karjakaupa. Naist neile ei leia. Ja need õnnetukesed, kes juhtusid Esimese ja Ainsa tütrena sündima. Need jällegi said hariduse, töö jms. ja ei lepi enam “lihtsa jeekimiga”. Neil on “absoluutne miinimum” – omaenda elukoht mõnes Hiina suurlinnas, lukratiivne töökoht, auto…
Ja ongi meil täna selline tore Hiina, kus ühes servas on ports 30ne tuuri “hapnema kippuvaid vanatüdrukuid”, kelle nõuded on laes ja teises servas ports noori töötuid “inceleid”. Ja mitte kedagi ei teinud HKP “otsustavad sammud” “rahvastiku reguleerimisel” õnnelikuks.
Iga jumala kord, ükskõik mis riigis, ükskõik mis poliitlise korralduse, ükskõik mis kehtiva religiooni juures – kui Partei ja Valitsus (ükskõik mis tüüpi ja karva) hakkavad “otsustavalt juhtima ja suunama” sellised Protsesse nagu demograafia või majandus… on tulemus ühesugune.
Ilus kokkuvõte aga ometi poeme nahast välja, et siin pakkuda üha uusi meetmeid mida riik peaks demograafia juhtimiseks tegema. Miks?