1980-date lõpp oli see aeg, kus Eesti koloniseerimine venemaa poolt oli tipus ning teatavasti kolonisaatorid olid noored inimesed, kes said endale automaatselt korterid ning korteri saamisel oli eelis, kui nad olid juba äsja paljunenud või paljunemise ootel. Lisaks vene sõjaväelaste pered. Viimaseid oli samuti väga arvukalt.
Seega 1980-date sündivust saab puhtalt ajada immigratsiooni kaela, samas aga üsna kiirelt Eesti elanikkond 1990-datel ka kahanes ja seega ka kahanes sündivus, sest needsamad noored kolonisaatorid kolisid venemaale tagasi, k.a. sõjaväelaste perekonnad.
Kui sa ise ei ole suurpere, mida sa raagid siin “nii keerulkne ei ole” “elage madalam standardiga” jne.
See on absurd, mis siin foorumis toimub. Kõik pressivad peale, et ela nagu rott suurperena. Ja see on ok? Samal ajal kui teine indeksit kogub.
Mine pane oma 7 aastane 5 ja 2 aastast last hoidma…
Riided kannavad lapsed enamjaolt räbalateks. Ja 10+ ei kanna enam, sest koolis hakatakse norima.
Ja see kui suur vahe sisse tuleb tähendab automaatselt madalat iivet, sest enamuses ei saa nii vanalt enam lapsi… (keegi lihtsalt ei raagi nendest tühjadest uritustest)
Teretulemat parasiitühiskonda. Kus parim tulevik on indeks, mitte lapsed! Lapsed on lollidele!
Nii ta on. On seda omalgi nahal kogetud, et kui kolmandat last hakkad saama, siis nii nagu ääriveeri hakatakse küsima, et mis teil viga on? Imelikud olete? Miks te oma elu ära rikute? Jne.
Samalajal lastetud naudivad elu, reisivad ringi ja omavad samas suurusjärgus sissetulekute puhul suurusjärgu võrra paremat materiaalset elukvaliteeti.
riik saab aidata, tulumaksusoodustus oleks kõige paremini sihitud vahend, aga ehk jääksime ikka reaalsuse piiridesse … kui sa ei ole suuteline - ilma selleta, et riik sulle iga lapse eest igakuiselt kuus sotti lauale paneb - suurperet üleval pidama, lastele piisavalt aega ja vahendeid pühendades neid üles kasvatama ja nii edasi, siis tasuks võibolla mingihetk mõelda ka rasestumisvastaste vahendite peale … me ei ela siin enam seitsmeteistkümnenda sajandi katoliiklikus ‘every sperm is sacred’ ühiskonnas … lapsed ja eriti suurpere nõuavad igal sajal juhul vanemate poolt ohverdusi - aja, raha, siin mõne mehe stiili põhjal järeldades võibolla veidi ka vaimse tervise arvelt … nõus, et riik peab sündivust soodustama, aga enda parempoolse maailmavaatega olen tugevalt ka indiviidi isikliku vastutuse usku. sõimata indeksitesse investeerijaid ja nõuda riigilt lapsehoidjaid ja reisidel seitsmekohalisi sviite, viitab üsna lihtsakoelisele ajuehitusele … sain esimese lapse ajal kui ei olnud üldse mingeid toetusi, teise ajal kui toetusi oli ka minimaalselt, ise olime vaesed üliõpilased, ei ole kumbki jäänud üles kasvatamata … seega on selles valemis üksjagu rohkem muutujaid kui raha.
Minu üleskasvatamine oli üks osa. Sellest on LHV foorumis enne ka juttu olnud. ENSV-aegsed töölkäijad - väärtuse loojad (mitte kuigi efektiivselt, aga see oli pigem süsteemi kui nende töö) jätsid meile päranduseks … mis nad siis jätsid. Laguneva elamufondi. Tööstuse, millega polnud suuremat midagi peale hakata, sest see oli Suurema Süsteemi (NSVL) osa.
Noh, üldiselt “midagi” siiski jäi. Oleks see maanurk alates 1939. aastast inimtühjana seisnud, oleks ilmselt hullem olnud.
Eelkõige, suurima väärtusena, jätsid nad meile “meid ennast”. Nüüd me tasume seda võlga läbi sotsmaksu.
Samal Ajal eeldab riik, et me võtame veel “täiendava kohustuse” ja kasvatame üles järgmise põlvkonna, kes siis omakorda “meile selle võla tasub”.
Aga sellega on natuke “niru”… see “töötab” ainult siis kui KÕIK võtavad täna selle kohustuse.
Aga kui valdav osa “mööda hiilib” või mingil muul moel see “ei tööta”. Ja ta ju ei tööta, miks me siin selles teemas muidu Nutt und Hala geneks. Mis siis saab?
Midagi ei saa. Pensioni ka ei saa. On nõnda?
Ma võin täna osta 80k eest BTC ja loota, et tõuseb JÄLLE 200k peale ja ma olen võidus. EELDUSEL, et “teised ka loodavad”, ostavad ja tõuseb. Aga kui ei tõuse
Fakt on see, et “beebide ostubuumi” ei ole ega tule. Langus võimendab iseennast.
Seega, eriti ratsionaalne otsus järeltuleva põlvkonna saamine ja üles kasvatamine paljude jaoks ei ole.
Riik on viimasel ajal veidikene teistpidiseid signaale välja saatnud. TM tagastus kaotati ära, lastetoetusi kärbiti, suurema perega inimesed saavad automaksuga kõvema laksu… kodanikuühiskonna aasta tegijaks saanud riigitissiemteeeüüü pealisülesanne on kõike muud kui paljulapselisuse propageerimine.
Niiet tänast Eestit kui sellist küll ei koti see mis on põhiseaduse preambulas kirjas. Tänaste trendide jätkudes on see rahvakild mõne põlvkonna pärast jäädavalt kadunud. See millega ei saanud hakkama ei Aleksander III ega seltsimees Gretskina, sellega tundub hakkama saavat tänase Eesti valitsus.
Ei puutu otseselt teemasse, aga tuli meelde…vabandan ette )))
Kunagi Läänemaal, mees hakkas elama koos ühe naisega, kellel oli nägus tütar eelmises suhtest…lõpuks oli naisel ja sellel tütrel sama mehe käest lapsed ))) kõik elasid perekonnana koos ))) vähemalt astaid tagasi oli selline info ))) Tore kui inimesed niimoodi suudavad elada )))
Sa süüdistad praegu venemaa okupatsiooni tagajärgedes selle okupatsiooni ohvreid. Tegelikult on tegemist põlvkonnaga, kes täna elus olevatest enim hammasrataste vahele jäi - oma lapsed pidid nad üles kasvatama tänastest palju vaesemates oludes; samas neil endil puudus võimalus oma pensionipõlve kindlustada samaväärselt nagu järgmised põlvkonnad seda teha on saanud ning kõik nende rahalised säästud hävitas 90-ndate hüperinflatsioon.
Ma ei tea, mis kamm sul oma vanematega klattida on, et neid põlglikult nõukapenskariteks tituleerid ja tahaks “üle lasta”, aga sellise suhtumise edasi andmise juures pole sul tõesti ka enda järglastelt paremat oodata, kui sarnast suhtumist tulevikus või et nad oma “võla tasuks”.
Esiteks ei ole ma mitte kunagi kasutanud degratiivi “nõukapenskar”.
Ei, mul ei ole oma vanematega mingit kana kitkuda.
Mul jäi postitusse lisamata absoluutselt ratsionaalse psühhopaadi vaatenurgast analüüsides, vabandust. Eeldamine, kõigi käkkikeeramiste ema!
Ehk siis… loe palun prefiksina “kui analüüsida “nagu robot” absoluutselt ratsionaalselt, ainult kasum-kahjum “ekselitabeliga”, NULL EMPAATIAGA, KaZumm ja Optimeerimine eesmärgiks”.
Kas nüüd oli arusaadavam? Kas iga kord peab vastava selgituse posti algusesse panema?
Veel kord, puust-ja-punaseks, "külmalt ja halastamatult nagu “ekseli tabel”
Miks maksta inimlikke pensione
Oluline valijagrupp. Siin võiks analüüsida (jällegi ainult numbritega) kas ehk poleks võimalik “ära osta” tänase maksumaksja valijagruppi “madalama sotsmaksuga”. Teoorias võiks see töötada, sest “raha kohe kätte” on alati väga suur ahvatlus.
elderly crime wave. Mõnel maal (Inglismaal, Jaapanis) juba on. Kui inimesel “pole enam midagi kaotada” siis minnakse pankasid röövima. Win-win olukord vanurite jaoks. Kui õnnestub rahaga putku pääseda, siis on raha. Kui ei õnnestu, siis on lootus saada “eurovanglasse” kus tingimused on paremadki kui mõnes “täikongist” odavvanadekodus.
Netist otsides leiab ajakirjandusest ka lugusid, kus “vanurikurtegusid” on sooritatud eelkõige ja ainult selleks, et euronormidele vastavasse vangalsse pääseda.
KUI tõsiseks see sotsiaalne probleem võib osutuda… ma ei oska ennustada. Seda peaks minust palju kõvemad spetsialistid neurvõrgu-arengumudelitega modeleerima.
Minu “ekseli tabeli kõhutunne” ütleb, et praeguste pensionäride olukorda oluliselt halvendades (või vähemalt lõpetades nende olukorra tasakaalustamise “indekseerimisega”) pikemast pirspektiivis midagi väga hullu ei juhtuks.
Olemasolev maksumaksjate põlvkond (sissetulekud) eriti drastiliselt ei reageeri (statistilise mõõtevea piires) ja väljaminekud jäävad väiksemaks. Julm, aga… numbrid nii räägivad.
Inimlikus plaanis võime muidugi küsida – KUIDAS me nii kaugele oleme jõudnud, et vangide õigused ja hoolitsus on paremini normidega paika pandud ja “teatav inimlik tase” nõutud, kui vanadekodus. Karm. 21. sajand. Mis teha?
Eks see on jah keskmise sotsi arusaam ilmaasjadest, et maksude ja toetustega saab kõike juhtida nagu ekskavaatorit kangidest. Tõmbad miskit ja kohe aknast paistab mis muutus ja siis vastavalt sellele mida aknast näha soovitakse tuleb vastavaid kange sikutada.
Aga tühjagi ta nii päriselus käib. Lapsi ei sünni mitte sellep, et keegi kuskilt raha peale ei kalla vaid hoopis tükkis seetõttu et ühiskonnas on juba mitmendat põlve kultiveeritud (ka riigi poolt läbi riigitissiemteüüde) hoiakut, et elada tuleb ainult iseendale ja et lapsesaamine on mingi poetaguste jobude ja maakate värk.
Paremate inimeste elumoto on täna siiski hedonism, mitte s"%t, okse ja mähkmed ja mingid suuremad emteeüüd-sihtasutused kes väärtustavad perekonda on puhas putinistide teema.
Kas just “riigi vastutus” aga toetada ju saaks, kui soovi on, nt. “kestvuslisa”.
Jätta inimestele kätte see, mis nad ise on teeninud – ehk siis tulumaksuvabastused opossumite pealt, miks mitte ka alates 3 v. 4 possumist automaksuvabastus
tulumaksuvabaks koolitus- ja hobiringide kulud (k.a. varustuse soetamine)
pension siduda mitte ainult “eostatud laste arvuga” vaid laste Inimeseks kasvatamisega – sinu pensionilisa (põhipensioni vast ei puutuks) on seotud laste tasutud maksudega (EESTIS) ja laste haridustasemega… 4 bakat = 2 magistrit = 1 phd (NÄITEKS)
Riskid?!? Jah. Aga kas II samba pensilsa on 100% riskivaba? EI ole.
Seda enam, et II samba “tõusude ja mõõnade” juhtimiseks on “tavaliselt inimesel” OLULISELT vähem võimalusi kui oma o.possumi koolipinki nühkima suunamiseks.
Kui ikka kaks magistrikraadiga tippspetsialisti eesti maksumaksjatena üles kasvatanule tähendakse see näiteks riigipensioon + “kestvuslisa” mingi 2500 netopenssi, siis äkki võiks veidi motiveerida? Ei?
Jooksvad teemad + tulevikuteemad. Huvitav, mida selline opus maksma läheks. Võta või eksel :I)
Kiusasin Copilotit, kes ennustas küll väga “oraste pealt”
a { text-decoration: none; color: #464feb; } tr th, tr td { border: 1px solid #e6e6e6; } tr th { background-color: #f5f5f5; }
Riigi kulu pensionilisana
Sinu skeem:
BA = 100 €
MA = 300 €
PhD = 500 €
Rakendame:
BA: 150 × 100 € = 15 000 €
MA: 80 × 300 € = 24 000 €
PhD: 17 × 500 € = 8 500 €
Kogukulu 1000 lapse “põlvkonna” kohta
47 500 € / aastas
Ja sealt edasi “kõik põlkonnad jooksvalt”
17 milkut aastas on riigieelarve vaates suht “hiirekas”. Üksainus puukmtüreklaamikampaania mingil totral teemal maksab umbes sama palju.
See saadaks selge sõnumi:
Eesti hindab kõrgharidusega spetsialistide panust ja ei jäta ei neid ega nende vanemaid “kuivale” ka tulevikus
Eesti hindab vanemate panust mitte “eostamise” vaid Inimeseks Kasvatamise kontekstis.
Võtsin esialgu ainult selle “kõrgharidusega spetsialisti” meetme.
Seda tuleks kindlasti kombineerida ka “lapse maksupanuse” meetmega.
Ja inimene võiks ise vabalt valida. Nagu “tulumaksuvaba miinimumi” arvutamise linnuke. Soovid, “pensionilisa laste hariduse pealt” või “pensionilisa laste maksupanuse pealt”. Kumba soovid, mõlemat korraga ei saa. Ise valid.
Kui vaadata kelle poolt rahastatavad tegelased kõige valjumalt kisasid kas võiks siit mingi kodumaise ümberrahvastamise (täna veel) vandenõuteooria välja mõelda?
See on asja üks tuum. Need vanemad (kahtlustan, et suurem osa siinsetest lugejatest), kes räägivad oma lapsele , et vaata, et ei saa last enne kui oled kuskil järje peale saanud, panevad paika, et enne peab midagi saavutama ja siis oled tegelikult juba omadega sees. Eestile on parim kui oleks 20dates lolli peaga paar last valmis vorpinud ja hiljem 30date lõpus teed pesamuna peale . Asi on selles, et 20-25 on inimene omaarust elust veel üle, julgetakse riskida, kõik on võimalik. Kui hakkad tegutsema 35+ nagu praegu moes (ise ka), siis tekivadki igasugused “standardid” ja hirmud ning lisaks energia tase ei ole enam kaugelt see. 100K jutt mis ma enne kirjutasin on muidugi konkreetselt minu näide, kui inimene elab korteris siis saab ühe toa juurde odavamalt aga mina isiklikult hetkel ei taha korterisse kolida ja kindlasti ei säästa ma seda 100K kui ühte last ei tee juurde vaid pigem vähendan oma laenukoormust. 2 last ühte tuppa ja riie vahele on ka selline asi, et kui kaua sa selle peal purjetad nagu, kui on eri soost lapsed näiteks siis mitte lõpuni, selleks ajaks kui vanem välja kolib on veidi nagu kaua minu hinnangul.
Kogukulu 1000 lapse “põlvkonna” kohta