Eesti riigivõlg on mingi 10 miljardit ja seda raha pole ka kuskil praegu reaalselt olemas. Ometi ei ole eriti levinud arvamus, et praegused laenuandjad oma rahast ilma jäävad.
Uued annavad ja vanad saavad tagasi. Pensionitega läheb piisava vedamise korral samamoodi.
jah, kindlasti, aga sa maksad makse ka aastaid pärast seda, kui vanemad on ammu surnud ja ise pensioni ei saa. Sündimus kokkuvõttes ei loe, nagu näha imporditakse siia igasugu rahvast, st loodus tühja kohta ei salli. Või sa arvad, et selline vähese asustusega kohta nagu Eesti ei tõmba siia mingit osa neist miljarditest, kes paremat elu otsivad?
AI ja robotid pidid ju kõik tööd varsti ära tegema, kui inimesi vähem, siis tulebki vähem pensioni/kodanikupalka maksta?
Maksad keskmiselt 20% palgast, vanemad saavad 40% palgast. Peadki 2 korda kauem nende pensioni kestusest maksma.
See, kas eelmise, 2025., aasta rahvaarvu kahanemine 7000 inimese võrra oli anomaalia või jääbki see nii iga-aastaselt olema, selgub lähiaastatel.
Sest vahepeal siia ühel aasta tulnud ~40000 inimest tekitab kindlasti väljarände suurenemise, kuna suur osa neist inimestest ikkagi lahkub.
Igatahes pikaajaline tendents on rahvastiku kasvule. Ja seda läbi immigratsiooni.
Ma ei panustaks sellele, et siia veetavad usbekid ja slaavlased kõrvad lontis Eesti vanurkonda aegade lõpuni kuulekalt üleval hakkavad pidama. Niipea, kui nad riigis enamuse saavutavad, tehakse reeglid ümber ja võib arvata, et eesti vanakesed sellest pikka kõrt ei tõmba.
4 Likes
eepool vihjasingi, et kas meil on vaja 10+ last sünnitavaid moslemeid siia? Aga lahendust ma ei näe, kui ikka lapsi ei soovita või kolitakse siit minema, siis peame ehk peeglisse vaatama? See, et me vanuritele pensioni ei maksa, ei pane kedagi sünnitama, keegi ei mõtle 40+ aastat ette.
Miks ei võiks siin elada siis 500k inimest mingi aja pärast, midagi ei juhtu tehnoloogia arenedes, aga seda varianti laual ei ole, vöörad võtavad lihtsalt üle, selline EL ja meie juhtide poliitika on
2 Likes
Mõtlesin isegi nii kunagi. Kusagil 20-date keskel elasin elukaaslasega üldse üürikas, mille omanik ei soovinud mingeid lapsi oma korteris näha. Töökoht oli, aga raha oli tollal vähe. Lükkasin edasi. tean et palju tuttavad tegid samamoodi. Ei imesta. Sain oma 3 last 30-dates eluaastates, tagantjärgi mõeldes kui täna keegi küsiks, soovitaks nii, et kui on kindel elukaaslane leitud, ja lastesaamise soov olemas, siis parem on seada prioriteet saada need varem ja mõelda majanduslik olukord vastavalt sellele. Viljakus hakkab vähenema, kui oled valel pool 35. eluaastat, just sai tuttav 40+ paar endale lapse, pidid tegema IVF ravi läbi, tänavad õnne. Kui lükkad edasi, ei pruugi sa lapsi hiljem enam saada.
Üldiselt arvan, et lapsi soovitakse endiselt saada ja need mehed ja naised on täna Eestis ikkagi täiesti olemas. On ka neid, kes ei soovi mingitel isiklikel või ideoloogilistel põhjustel ja sinna ei saa keegi midagi suurt teha. Kui hakkame siin mingitest maksudest ja sunnimeetmetest rääkima, lasevad nad riigist jalga, ja laseb ka suur osa neid, kes on kahevahel. No selle koha pealt on Jatel õigus - kui me ei kuula neid, kes lapsi meile sünnitada saavad, siis läheb asi tõenäoliselt palju hullemaks.
Võiks siis ehk keskenduda neile, kes lapsi soovivad saada. Nr. 1 kriteerium laste saamisel minu arust on sobiv partner, no selle peab igaüks ise ületama. Kui see takistus on tehtud, siis jah võiks ühiskond (mitte ainult riik) teha soovijate elu lihtsamaks. Algab see sellest, et su enda lähikond aitab sind lastehoidmisel. Selline tugi aitab ka kooselu karidest (mis tihtipeale laste tulekuga võimenduvad) kergemini üle saada.Siit edasi - ei nöögita sind korteri üürimisel või tööintervjuul negatiivses kontekstis küsimusega “Kas ja millal on plaanis lapsi saada ?” Siit edasi on järgmine takistus eluaseme laen. Siis juba Eesti puhul julgeolek, ja siis lastehoid, kool, maksud jne. Mingi feminism või kliima on kuskil tagumises otsas - arvan et see huvitab ühiskonna lõikes üsna väheseid.
6 Likes
No siis tundub ju, et oleme ühel nõul. Kui ei soovi, et võõrad riigi üle võtavad, aga omadel pole ka vähimatki huvi selle vastu, et olukord paraneks, võib ju ka vähe drakoonilisemad meetmed lauale võtta. Laste arvust olulises määras sõltuv pension võiks ju vähemalt üks neist olla.
1 Like
Meil ei saa siin 500000 inimest elada, sest tung Lõunast põhja on lihtsalt väga suur. Ühel hetkel avastavad Vahemere-äärsed isikud et siin on mõnus, nad on Euroopa Liidu kodanikud ja kolivadki siia. Keegi ei saa seda takistada.
Pension hakkab meil olema niigi selline, et kõigile võrdne ja see on just selle piiri peal, et ei peaks lisaks sotsiaaltoetust maksma. Mingiks pensionimaksmise anomaaliaks pole lihtsalt raha ja suund on pensionite mehaanilisele ühtlustamisele.
Samas, väikese pensioni ähvardus ei pane kedagi lapsi sünnitama. Inimese reaktsioon võib olla sellisele survele vastupidine - tajutakse et riik ja ühiskond on tema suhtes juba ette vaenulik ja seda enam ta võtab seisukoha, et lapsi ei tule või kui tuleb, siis ainult üks.
jah, aga kas sa 20-30 aastaselt mõtlesid pensionile, pakun, et pigem ei. Nagu eespool kirjutasin, siis minu meelest on parim variant tulumaksuvabatus laste arvu pealt, paraku reform kaotas selle ära. Miks see on hea, sest erinevalt lastetoetustest ei saa tööd tegamata sellest elatuda a la 10 lapseline moslemipere elada paremini kui tööd rügades koduriigis.
9 Likes
Mis moodi see ähvardus on, kui riik lubab sulle, et kui 5 last üles kasvatad, saad 50-selt pensionile ja elad nagu kuninga kass?
1 Like
To: PeaLiK
Loomulikult on see ähvardus, sest kui inimese tervis, sotsiaalsed võimed, isiklikud soovid jne ei võimalda või ei lange kokku lasterikkusega, siis inimene vaatab seda, et teda on hüvedest ilma jäetud. Ebaõiglaselt. Eriti veel noor inimene, kui ta alles kasvab pereinimeseks.
See on umbes sama asi nagu nõukogude ajal oli noorte seas tohutu hirm, et nad võetakse vene sõjaväkke ja siis saadetakse Afganistani. Tekitab ühiskonnas hirmu ja vaenu.
Loomulikult võib ka muid meetmeid kaaluda ja tulumaksuvabastus kõlab samuti asjakohane.
Üks asi, mis tuleks lisaks kindlasti ära kaotada või oluliselt reformida on tänane “emapalga” süsteem, mis vastupidiselt oma eesmärgile soodustab lapse saamist edasi lükkama kuhugi määramatusse tulevikku, kus inimesed loodavad suuremat palka saada. Emapalk peaks olema pöördvõrdelises seoses sünnitaja vanusest ja selle suurus tuleb lahti siduda inimese enda palgast.
10 Likes
Kle, mis puue sul on, muidu? Mida sa haugud, paku lahendusi!
sa ikka loed ka, pakkusin ju lahendusi? Kui sul lugemisoskus puudub, ega siis keegi ei saa aidata. Ja ma ei ole sul mingi koer, et haugun, kohe näha kellega tegu.
Lapsendamine on täiesti legaalne tegevus. Eeldusel, et kvalifitseerud. Kui isegi see lagi on liiga kõrge, siis ongi nii.
Üks lihtne näide, mida riik saab teha: miks pärast vanemapuhkust hoolduslehel olev lapsevanem peab rahaliselt nii hävima nagu praegu? Jube mõnus on, et iga kord kui 2a mudilane lasteaiast uue viiruse toob, siis lisaks sellele, et tööandja vaatab kurja pilguga, saab pere-eelarve pihta. Siis imestame, et miks mehed lastega koju ei jää ja lastega seotud koormus võrdselt ei jagune. Lihtsalt sellepärast, et kui suurema palgaga vanem võtaks hoolduslehe, oleks see rahaliselt veel valusam.
3 Likes
Ma loen siin foorumis igasuguseid pakutud “lahendusi”, mis tegelikult ei lahenda midagi. Me võime ju rahad ümber jagada ja siis veelkord ümber jagada, võime ühele või teisele ühiskonnagrupile erilise koormuse kaela väänata, aga see ei tähenda, et selle tulemusena lapsed sündima hakkavad.
2 Likes
Kuulge räägime asjast. Tänapäeval on teise lapse saamine juba suur asi.
Riigi toetus. Juhhhuu 80 eurot kuus. Häbi Eesti riik!
Ma arvan, et te alahindage neid peresid, kes vaatavad iga kuu løpus rahakotile otsa 0 eurot ühe lapsega. Ja siis, et kuidas me selle teise lapsega peaksime hakkama saama!
Muidugi keegi ei taha avalikult öelda, et nad on “vaesed”, sp ei saa teist last saada…
Teise lapse lapsetoetuse peab järsult tõstma. Kolmanda lapsega peaks tõstma ka järsult! Ala iga lapse pealt +300 eurot kuus!
See, et pension on rohkem au sees kui lapsetoetus on hävitava iseloomuga mõtlemine!
2 Likes