Hea küsimus. Amišite elukvaliteedi kohta on tehtud palju uuringuid ja need näitavad nagu ühest suust, et nende elukvaliteet on palju kõrgem, kui keskmisel ameeriklasel - nad on palju õnnelikumad, tervemad ja tunnevad märksa suuremat suuremat rahuolu oma elu ja hakkamasaamisega. Pigem sarnanevad nad selles osas ühiskonna kõige rikkamatega - Pennsylvania ülikooli teadlaste elukvaliteedi uuringus said amišitega võrdse tulemuse (5,8 punkti 7-punktisel skaalal) vaid 400 kõige rikkamat ameeriklast! Sama kehtib ka nende laste kohta: Why Amish Kids Are Happier than Yours
6 Likes
Kuidas see sisutühi küsimus on?! Kui asjalood tõesti nii on, nagu sa väidad, et tänase demokraatliku heaoluühiskonna tulemuseks on see, et rõhuv enamus peab ohverdama isegi järglaste saamise sellele, et väiksearvuline eliit saaks lasterohkust nautida, on asjad ju ikka väga-väga halvasti.
2 Likes
BTW, traktor on üks nendest vähestest tehnilistest leiutistest, mida amišid aktsepteerivad. Aga sellel ei tohi olla õhkkumme, et ei tekiks kiusatust seda auto aseainena kasutada. 
4 Likes
Wikipedia ei nõustu sinuga 
Ainult 6% amishitest on traktori usku põllutöödel. Kuigi mingil põhjusel miski 70% arvavad, et traktori pealt käivitatavat rihmaratast võib kasutada majapidamise mehhaniseerimiseks.
Mine võta siis kinni, mis neil seal reeglite taga on või mis see reegli tegelik sisu on.
2 Likes
Vägagi õige tähelepanek, PeaLiK. Tean tutvusringkonnas paljusi, enamasti kass, aga ka koer, kus mitmetuhandese looma raviarve maksmine on “kaks kuud keedetud tatar” ja siis krt, võetakse teine veel varjupaigast. Ja noored inimesed. Minge toitke selle rahaga kodutuid inimesi parem.
9 Likes
Üldiselt on sedasi, et mida primitiivsemad on organismid, seda tugevam on “agressiivse paljunemise” trend. Palju järglasi suudab (teoreetiliselt) anda toakärbes või sääsk?
Mida keerukam ja kõrgemalt arenenud on organism, seda suuremat rolli mängib “lõimetishoole” ja järglaste eest hoolitsemine. (Muidugi, nagu igal pool, on ka siin erandeid. Ogalik näiteks teeb oma marja jaoks pesa ja hoodlab ja kaitseb seda. Erandid.)
Seega nn. “vähemarenenud” ühiskondades, kus on kõrge tõenäosus, et järglane ei ela suguküpseks saamiseni kompenseeritakse seda kõrgema sündivusega.
Nn. “arenenud” ühiskondades on peaaegu 99% tõenäosus, et vastsündinu elab täiskasvanueani ja annab omakorda järglasi.
Kompensatsioonimotivaator langeb ilmselt ära.
Küsimusele, kas “arenenud ühiskond” on ka õnnelik ühiskond juba ülalpool Amišite kontekstis vastati.
Juhtus sedasi, et loosung “Vabadus, Võrdsus, Vendlus” (ja kõik need muud sinna juurde käivad asjad). tõmbas mõneti Kristliku Lääne Ühiskonna paljunemisvõimele kriipsu peale.
PeaLik loosungid “koht köögis” on natuke utreeritult räiged, aga põhimõtteliselt õiged.
See pole mingi põlve otsas välja mõeldud teooria, et naistel on emainstinkt geenidega kaasa saadud.
See, et nad kutsikaid riidesse panevad ja neid selili süles tassides musutavad, on hea näide. Aga lapse saamine liigitab feministide eestvedamisel naise kohe alama sordi inimeseks (“sünnitusmasin” ja muud sildistamised)
7 Likes
Selle asemel, et siin foorumis targutada, mine aita kodutuid inimesi parem.
See, mida keegi oma aja või rahaga peale hakkab, vast ikka ei ole tegelikult sinu asi.
Või tõmbame korraks sinu enda hobid siin ka arutlemiseks laiali? Et millised me neist mõistlikuks hindame ja millised mitte? Või on need kõik eranditult seotud sigimisega?
Amiśhite vaade tulevikku on ühetaolisem ja omajagu kindlust ja lootust pakkuv: Pigem võiks oodata sama mis olnud või natuke paremat.
Rääkides nüüd Eestist, siis milline on keskmise (rõhutan just, keskmist inimest, kuna rikkad ja vaesed toodavad nagunii) inimese vaade lähitulevikku täna 2026 aastal?
Keskmine inimene ei tea hetkel kas veebruari elekrikulu tuleb 200, 400 või 600 euri või kas elektrit üldse on, ei tea kas Eesti riik olemaski on 3 või 5 aasta pärast. Ei tea kas maksud on tuleval või ületuleval aastal samad mis praegu või hoopis kahekordsed? Ei tea kas riik suudab medistiiniteenuseid ja haridust ja sisejulgeolekut pakkuda. Kas laenumakse ja kommunaalid on 2 aasta pärast 300 või 600 või 900 euri jne.jne. ja kui majandus ka langeb veel aastaid jutti, siis ega pole see töökohtki kuigi kindel.
-Labased, lihtsustatud aga elulised mured, mis tuleviku osas ebakindlust külvab.
poliitiline kultuur ja maastik on selline et 180 kraadised pöörded toimuvad mitte iga valimistega, vaid mitu korda valimistsükli jooksul.
Keskmine inimene ei taha elu elada nii, et teeme ära ja vaatame, mis saab, mingid baasväärtused peavad olema paigas ja turvatud, et neid ei torgi.
5 Likes
Soov emaks saada eksisteerib küll, aga peale kahe lapse töö kõrvalt kasvatamist läheb see üle. Mingid feministid pole enamusele naistele kunagi eriti korda ei läinud.
5 Likes
Need ei ole üldse võrreldavad asjad ju. Kodutul peaks, vähemalt teoreetiliselt, olema võimekus ka iseseisvalt toidu hankimiseks või ühiskonnas hakkama saamiseks.
Kodututel loomadel on selline võimekus oluliselt madalam.
3 Likes
Nõus, seda ma ju väitsingi. Lihtsalt need argumendid kisuvad siin juba täiesti mõistusevastaseks - lemmikloomade võtmine on põhjus, miks naised ei sünnita. Andke abi, ausalt. Onu Heinod on siin rohkem Onu Heinod kui Tujurikkuja sketšis endas.
2 Likes
Tahaks saia, aga saia pole, ahi ei küpseta. Mis ahjul viga on. Äkki on ahi rikkis. Aga äkki pole pagareid, kes pätsi ahju paneks või on pagarid saamatud lihtsalt?
Igaüks meist on siin vaid tänu asjaolule, et sadu-miljoneid aastaid on absoluutselt iga meie eellane suutnud elada suguküpsuse vanuseni ja leida järglaste saamiseks sama hea õnnega vastassugupoole esindaja, et seda eluliini jätkata. Meie taga seisab miljonite põlvkondade katkematu pärilusliin, mille säilitamiseks on tehtud hullumeelseid pingutusi, ropprasket tööd, elatud üle ränkraskeid aegu ja katsumusi ning kõige selle kiuste ikkagi suudetud järglased üles kasvatada. Uskumatu loteriivõit, kui mõtlema hakata. Oleks kasvõi üks nendest miljonitest komistanud ja lõpetanud dinosauruse lõugade vahel või katkuhauas, enne kui järglane saadud, poleks praegu võimalik siin foorumis lõugu laiutada. Elu jätkamine on elu kõige fundamentaalsem tung ja omadus üldse.
Siia kõrvale vingumine: “Ei saa!” “Ei taha!” “Raha pole!” kõlab absurdselt naeruväärselt, arvestades kõiki kannatusi ja katsumusi, mida meie esivanemad on pidanud läbi elama ja milliseid ohvreid laste nimel tooma. Kõik see vaev tuulde visata, jäädes oma paranoiade tõttu kuivanud oksaks inimkonna puul, kelle kõik elusaavutused pärivad kellegi teise järglased, on lihtsalt tobe otsus. “Joosep, pane kumm peale, äkki elektri hind läheb nii kõrgeks, et ei jõuaks enam lapse kõrvalt maksta.” Öhh…
14 Likes
Naeruvääristamine küll, aga kahjuks reaalne elu, tuba kahjuks või õnneks võiks soe olla ja soe söök võiks laual olla ja kindlus, et see kõik on homme ja ülehomme ka olemas. Ajaloost rääkides, siis muidugi me võime unistada ühiskonna juurte juurde tagasi pööramisest, aga no seda ei juhtu, et 10 last tehtaks, kes Sul kunagi mähkmeid vahetavad, Sind toidavad ja üleval peavad.
Ma ei tea kas oled lapsetegemise eas, aga mis sind takistab? Kas naised kes lapsi ei taha??? Mulle tundub, et mis iganes sa ka ei vastaks on pigem egoistlik vingumine ja vabanduste otsimine muidugi oma ajaloolise võimaluse tuulde viskamine. Anna pihta!
Soovitan veelkord: küsi päriselt neilt, kes sünnituse ja lapsetegemise eas on, küsi mis neid hetkel kõige rohkem takistab või piirab.
Mind piirab küll rahaline pool ja kindlus tuleviku osas. Vanus on seal, et võiks ehk isegi veel, aga no ei hakka hammas peale ja senise olukorragagi veel kõvasti pusimist koolitamised ja muu kõik pooleli veel, väljaminekuid veel ilmselt vähemalt dekaadiks kuhjaga, kuigi ilmselt ei ole ma niiväga isegi seal “keskmiku” grupis oma võimaluste ja varudega.
1 Like
Kui keegi kõrvaltvaataja konteksti teadmata su juttu loeks, jääks talle mulje, nagu oleks Eesti mingi jumalast hüljatud hädade org, maailma täielik perseauk, kus inimesed pingutavad hing paelaga kaelas napilt eluspüsimise künnisel ning kus iga eksimus tähendab seda, et pere külmub surnuks või sureb nälga. Sellel pole ju reaalsusega mingit puutepunkti! Ilmselt pole Eestis veel kunagi nii hästi elatud, kui praegu.
9 Likes
See on sinu arusaam mu kirjutisest. Meil siiski sünnib lapsi, paljudel on võimalused ja ehk ka kindlus ja hea tugivõrgustik ja osadel on ka poogen, et mis homme saab, paljudel on ilmselt ka kohustus ja mõnel ehk isegi taob aeg jalaga peesse, ehk kas nüüd või mitte kunagi, küsimus on, et mis piirab (täiendavat) sündivuse kasvu hetkel. Miks ei sünni rohkem?
Siinkohal kiputakse kogu ühiskonna ja enda, ka enda tutvusringkonna vahele võrdusmärki tõmbama. Aga on veel teine ja kolmas Eesti ja võibolla ka neljas, igaühel omad mured ja väljakutsed, kui mul iga kolmas uus värvatu ei oma kohtutäituri nõuet on juba hästi, pigem on iga neljas ilma mingite jamadeta, kümned tuhanded elavad sellest, mis kohtutäitur talle jätab. Reaalselt on ka inimesed sellises olukorras, et maksavad 1000-1500 euri talvel kokku puhtalt eluaseme kuludeks (kommunaalid, rent või pangalaen), no pekki ei jää väga üle, kuhu sa mahutad selle lapse?
On lapsi kes päriselt ka saavad päeva ainukese sooja söögi koolis ja neid ei ole vähe, tean mida räägin, usu, olen kokku puutunud.
Ehk see on siis see kes juba on hädas, potentsiaalsed sünnitajad, siis on grupp kes saab hakkama, aga ei kujuta ette kuidas sinna mahutada 500-1500 euri igakuist täiendvat kulu järgmised 15-20 aastat. Okei, mahutan 1000- (1-2 last), aga kui sellest kujuneb hoopis 1500 või 2000? ja siis riik virutab mingi küüru, tõstab veel käibemaksu jne.jne, euribor paneb taas taevasse. Võib ju naeruvääristada aga need on täna elu alustavate tegelikud mured ja olukorrad. See on reaalne elu, ei ole mingi teine maailm, täitsa meie enda Eesti elu.
Raskused on ületatavad ja neile on lihtne vastu astuda kui on mingi lootus, et läheb paremaks(või et ei lähe halvemaks vähemalt) ja rasketel aegadel sünnib ka lapsi, nagu 90date alguses, elu oli raske aga lootused suured. Praegu on ühiskonnas ilmselt kogu taasiseseisvusaja suurim osakaal nendest, kes tunnevad, et siit läheb veel halvemaks ja väljavaated on üsna tumedates toonides, ebakindlustunne on kogu taasiseseisvusaja kõrgeim.
7 Likes
Inimkonna vaatepunktist vaadates pole inimkond mitte kadumas vaid hoopis ise aktiivselt muud maailma ära kaotamas – hävitamas. Inimkond on muutunud looduse halvaloomuliseks kasvajaks, kui kujundlikult asjale vaadata.
Seega on kõik inimkonna esivanemad oma pateetilises sigimiskihus väga edukad olnud, sest inimesi on maailma peale siginenud 8,2 miljardit ja paljunemine on senimaani aina kiirenevas tempos toimunud. Alles viimastel aastatel räägitakse, et millalgi veidi enne aastat 2100 võib inimkonna arvukus lae saavutada ja siis võib kahanema hakata.
Seega ei peaks üldse arvama, et igaüks peab olema see kes oma esivanemate tegevust – paljuneda – kiivalt ja pateetiliselt järgima peab, mistahes põhjustel - inimkond kasvab sellele vaatamata edasi.
3 Likes
Alustada tuleks ikka A ja O-st. Paljud värskemad uuringud tõdevad üheselt, et nooremad põlvkonnad teevad seksiasja ûha harvem ja alustavad ûha hiljem. Muud huvid you know… Kui ikka pole enam kihku vastas sugupoole püksi pääseda, vaid pigem nutikas vedeleda ega sìis saagi neid lapsi tulla.
Mis aitaks, ei tea…põhikooli lõpureis litsimajja , et hammas verele saada 
3 Likes
Ja, vabalt. Ma olen enne hobisi, mida nüüd on teatud põhjustel vähe, kasvatanud ka kaks last üles ja olnud kasvatamises veel kahele osaline.
Sinu targutus oma raha jms osas on veider - ma viitasingi, et on lihtsalt imelik vaadata-kuulda, et eelmise kuu kassi raviarve oli tonn. Inimese enda valik loomulikult.
Minu point oli see, kui aru ei saanud, et kui sinu ees järves on uppumas inimene ja kass (vmi muu loom), siis kellele appi lähed?