Seda ma ütlengi, et küsi noortelt/sünnitusealistelt naistelt kas on hästi ja kas on läinud paremaks või halvemaks.
Somaalia, Mali või Afganistani suurema sündivuse taga peituvate põhjustega siinset sündivust ilmselt kasvatada ei taha, selles mõttes asjakohatu.
1 Like
No Lõuna-Korea puhul võib sõjahirmul mingi roll olla, aga seda küll ei tahaks uskuda, et mõni Itaalia noorik riigi sündivusteguri (1,2) selle kaela ajab, et mehed on kogu aeg sigalakku täis ja muudkui peksavad neid igapäevaselt.
3 Likes
Oled veendunud, et Eesti, Itaalia ja Korea noore naise madala sündivuskordaja põhjused on üks ühele samad, kusjuures sarnasusi kindalsti on, näiteks justnimelt ebakindlus tuleviku suhtes, majandusliku hakkamasaamise suhtes. Ma ütlen veelkord, küsi eelkõige noorelt naiselt, mis piirajad on olulisimad.
5 Likes
Sealt sa saad ainult vabandusi, mitte põhjuseid. Peamised põhjused on riiklikult mahitatud feminismi vohamine ühiskonnas ja naiste võimetus suurt pilti näha.
7 Likes
Selline on sinu maailmavaade ja osaliselt vbl. ka põhjustest miks lapsi ei taheta sünnitada.
Aga küsi ikkagi ja kuula vaata mis vabandusi tuleb.
Majandusliku heaolu ja sündivuse vahel valitseb täiesti ilmne seos. Fakt on see, et mitte üheski heaoluühiskonnas (v.a. ehk Iisrael (2,75)) ei küündi sündivus ligilähedaseltki ühiskonna taastootmistasemeni (2,1). Kui majanduslik heaolu ongi see common denominator, mis hääbuvaid ühiskondi peale tungivatest eristab, hävitades naistes emainstinkti ja soovi järglasi saada, pole mingit vahet, milliseid vabandusi asjaosalised ise sellele leiutavad (Jah, me teame, et kõik mehed on sead ja midagi pole selga panna.) Lõppjäreldus on igal juhul paratamatult sama - emantsipeerunud heaoluühiskond on inimkonna lühiajaline ummiktee, mille järel naaseb seisund tavapärase normaaloleku juurde, kus naiste koht on köögis.
13 Likes
Heaolu ei võrdu kindlusega tuleviku suhtes, alustame sellest, et heaoluühiskonnas läheb noorel perel potentsiaalselt lapse kasvatamiseks täna ja tulevikus kasutatavad vahendid elamispinna või laenu teenindamise kuludeks.
Töö kaotus peres, kus kasvab näiteks 2 või 3 väikest last on nn. keskmisele perele finantsiline katastroof, seda mitte vaid Eestis vaid kogu maailma heaoluühiskondades. Sündivus on kõrge seal, kus lapse kasvatamine (või ta elu) ei maksa midagi või kus ühe leibkonna teenistusega on võimalik perel kuidagi ära elada. Heaoluühiskonnas on see nii vaid väga rikaste puhul ja nendes peredes, kus ühe pereliikme tuludest elataksegi päriselt, seal üldiselt sünnibki rohkem lapsi.
5 Likes
Või siis teistsugusesse ühiskonna korraldusse, mida kirjeldas kunagi üks eesti kirjanik.
Tõele au andes leidub heaoluühiskonnas üks subkultuur, mis on sündivuse dilemma suutnud lahendada - Amišite sündivuskordaja on nimelt 6,8. Tänu sellele on nende arv järjepidevalt kahekordistunud iga viimase 20 aasta jooksul ning trendi jätkudes saavutavad nad USA-s enamuse ca 100-120 aasta pärast. Ühiskonnale olulist mõju avaldama hakkavad nad muidugi juba tükk aega enne seda.
5 Likes
Lisa sinna kompotti veel muud hirmud, ühiskondlikud, poliitilised ja majanduslikud arengud. jah ilmselt on mingi osa moevooludest ja muust tingitud faktoreid, aga peamised põhjused on palju ihulähedasemad. Et selgust saada tasuks ikkagi küsida asjaosalistelt endilt ja ei pea eeldama, et nad ei tea või et nad vaid vabandusi hakkavad tootma.
1 Like
Henn-Kaarel Hellati teosele saaks tänapäeval kirjutada aimekirjandusliku järje: “Vanamuttide maailm”, kus viimanegi eesti naine on jõudnud menopausi-järgsesse eluikka, kõik mehed on lühema eluea tõttu juba lusika nurka visanud ja allesjäänud kibestunud krõnksude kari parema puudumisel omavahel kasside pidamise üle nääkleb ja surma ootab.
12 Likes
…oleks see nii lihtne, tegelikult sureksid nad kõik koos, sest pole enam kedagi, kes neil sellise külmaga kui täna toa sooja hoiaks ja kust küll süüa saada, kõht on nii tühi, pole ammu enam sooja sööki saanud
1 Like
Kui juba jutt koduloomadele läks, siis ma olen täheldanud, et paljud lastetud naised võtavad sublimatsiooniks endale mingi kodulooma, kellele oma hoolitsemis- ja nunnutamistungid kanaliseerida. Tavaliselt koer. Kindlasti tõupuhas ja Eesti kliimasse täiesti sobimatu elukas, kellele jahedama ilmaga mingi tobe vestike selga sikutatakse ja arstide vahet jooksma kukutakse, kui peni korragi köhatama peaks. Siis pläkutatakse omavahel “titejutte” sellest, mida kellegi koer oskab ja teeb ja sööb ja milliseid delikatesstoite keegi enda koerale tellib (“Minu Päntu ei taha neid poekrõbunaid näha ka!”). Siis muidugi koeraga “koolis” käimine, reisile mineku korral Pet Villa reserveeringute sebimine jne. Aega ja pappi kulub nagu muda.
20 Likes
Kuidas saab tuleviku suhtes üldse mingit kindlust olla? Homnepäev võib igaüks ennast täiesti juhuslikult ratastooli kukkuda, -võib Yellowstowne vastu taevast lennata, -võib tulla teade Maaga kokkupõrkekursil olevast asteroidist jne. jne.
Kuna tulevikku ei saa kuidagimoodi ette ennustada, siis ei saa ka kunagi olema mingit kindlust selle tuleviku suhtes. Ei Isrelis, Somaalias, ega Eestis.
7 Likes
Saad ju ise ka aru et millega võrdled on võrreldamatud: asteroid või Yellowstone on kontrollimatud asjad, palju kaugem on ka ratastooli kukkumine, kuigi selles osas on võimalik isegi kindlustada end. Inflatsioon ja töökaotus, päevapoliitika või sõda uksetaga, võimalikud tariifid ja majanduslangus ja kallis elamispind ja kasvavad elmaiskulud on oluliselt käegakatsutavamad ja ihule palju lähedamad mõjurid. Kui 1 tuhandest ehk jätabki lapse saamata ratastooli kukkumise kartuse pärast, siis teine või kolmas laps jääb oluliselt suurema tõenäolisusega sündimata mitte selle pärast et mingid moevoolud vms, vaid kuna ei tea kas üldse suudan neid lapsi ja ennast ülal pidada.
1 Like
Aga kus need asjad siis nii kohutavalt valesti on läinud, et amišite pere kasvatab peaaegu ilma tehnoogiat kasutamata lõdva randmega üles 6-8 last, kes kõik omakorda teevad sama jne., aga samas kõiki teaduse saavutusi ja tootmisvahendeid rakendav lääneühiskonna perekond on juba esimese lapse peale käpuli elamiskulude orjuses, tundes eksistentsiaalset hirmu oma elu ja elatisallikate pärast?
4 Likes
Millised on Amiśite elamiskulud lapse kohta kuus või aastas? Kas me kõik tahame Amiśite elustiili, kas peaksime tahtma seda elustiili suurema sündivuse nimel, kas see võiks mingeid muid ohte tekitada riigile, ühiskonnale, kui kõik seda teed läheksime nüüd, no ei saa ju võtta nii mustvalgelt. Samahästi võib ju küsida, et kuidas on elu läinud nii valesti, et miljonärid suudavad 5+ last hankida, ja miks teised küll seda ei tee ja suuda, ehk siis sisutühi küsimus. 100% elanikkonnast oleks amiśhid siis ei pruugi see sündivus sugugi selline olla aegade lõpuni.
Amishid saavad suurepäraselt aru, et nende põhiline tootmissisend on lapsed. AI/Bolt/Wolt/traktor ei ole neil tootmisvahenditena aksepteeritavad.
Puhas nõudluse-pakkumise kõver 
5 Likes
Ma saan aru küll, et see ajab igasugu farmiloomadel ja muudel fundamentalistidel “s**a keema”, aga rasestumisvastaste vahendite keelustamine ja naiste hariduse piiramine ei ole moodsas ühiskonnas aktsepteeritavad lahendused.
6 Likes
Njah, kui sa nüüd teisendusid noorte naiste mõttemaailma…