Kui nüüd edasi minna (sorry kui analüüsiga puusse panen muidugi), siis tegemist on erakonnaga, kellele teeb muret Keskerakonna tugevus. Seega Reform, Res Publica või Isamaa?
Minu p6him6te rahajuhtimisel on : 2ra v6ta riske mida sa ei saa juhtida. Pensionisambad on ses m6ttes eriti halb variant.
Kui lyhiajalistes tehingutes saab v6tmefaktorid tasandada lineaarseteks trendideks (v6i veel parem kasutada ceteris paribust).. siis 40 aastases perspektiivis k2itub maailm nii lokaalselt kui globaalselt t2iesti prognoosimatult.
40 aastaks raha enda k2est 2ra andmine on MEGA SUUR RISK. Selle riski hinna saaks teada.. kui proovida osta oma pensionifondile PUT optsioon kestusega 40 aastat olukorras kus alusvara ei saa kaubelda 40 aastat. LHV mis hinnaga te myyksite mulle m6ne teie konkurendi pensionifondiosakutefondi puti 40 aastaks ytleme strike=fondiv22rtus praegu?
Paha on muidugi see et ma maksan nii v6i teisiti oma sots. maksuga teiste pensionipropaganda 6nge l2ind Eesti kodanike isiklikke pensionifonde kinni. Ma olen sellega n6us, sest see on mulle ikkagi kokkuv6ttes odavam.
Kui lyhiajalistes tehingutes saab v6tmefaktorid tasandada lineaarseteks trendideks (v6i veel parem kasutada ceteris paribust).. siis 40 aastases perspektiivis k2itub maailm nii lokaalselt kui globaalselt t2iesti prognoosimatult.
40 aastaks raha enda k2est 2ra andmine on MEGA SUUR RISK. Selle riski hinna saaks teada.. kui proovida osta oma pensionifondile PUT optsioon kestusega 40 aastat olukorras kus alusvara ei saa kaubelda 40 aastat. LHV mis hinnaga te myyksite mulle m6ne teie konkurendi pensionifondiosakutefondi puti 40 aastaks ytleme strike=fondiv22rtus praegu?
Paha on muidugi see et ma maksan nii v6i teisiti oma sots. maksuga teiste pensionipropaganda 6nge l2ind Eesti kodanike isiklikke pensionifonde kinni. Ma olen sellega n6us, sest see on mulle ikkagi kokkuv6ttes odavam.
mõttetera: ära trendista pikemalt, kui on algandmete periood. ehk siis 2 aastat tegutsenud fondi tootlusi hinda maksimaalselt 2 aastat tulevikku, 10 aasta fondi tootlusi 10 aastat tulevikku.
pealegi, kes paneb pea panti, et riik oma tammetõrud ikkagi lisab...
ehk negatiivne stsenaarium: mis juhtub, kui riik ei suuda oma protsente lisada? ja mis juhtub, kui riigieelarves on megasuur auk, ja seda saaks katta pensionifondide rahadega...?
mõtlemisainet on.
ajaloolane mart laar, võimuahne edgar savisaar - kes 15 aastat tagasi oli paadunud kommunist, nagu mõned vanemad inimesed räägivad, ega ka keegi teine korruptsioonipagunitega poliitik ei suuda vähemalt minus usaldust tekitada.
pealegi, kes paneb pea panti, et riik oma tammetõrud ikkagi lisab...
ehk negatiivne stsenaarium: mis juhtub, kui riik ei suuda oma protsente lisada? ja mis juhtub, kui riigieelarves on megasuur auk, ja seda saaks katta pensionifondide rahadega...?
mõtlemisainet on.
ajaloolane mart laar, võimuahne edgar savisaar - kes 15 aastat tagasi oli paadunud kommunist, nagu mõned vanemad inimesed räägivad, ega ka keegi teine korruptsioonipagunitega poliitik ei suuda vähemalt minus usaldust tekitada.
Alo, teema huvitav, et kellele kesk pinda käib, aga sellega võiks kolida parteide ja maksude foorumisse, pole nagu tegelikult rahakompassi teema
Taavi,
Kahtlemata käitub maailm 40 aastases perspektiivis ettearvamatult. Kahtlemata võib juhtuda ühte kui teist. Milliseks aga sa hindaksid 100% võlakirjafondi tulusust ja riski järgmiseks 40 aastaks? Milline oleks sinu arvates halvim stsenaarium tootluse osas võlakirjafondi puhul? 0%? -10%? -100%? Ma ei mõtle siinkohal stsenaariume, et maa põrkab asteroidiga kokku, ma mõtlen realistlikku ootust tüüpilise võlakirjafondi puhul, mille varad on laiali erinevate riiklike ja ettevõtete võlakirjade vahel. Kas sul on mõni argument, miks peaks võlakirjafond teenima alla 0% 40 aasta keskmisena? 0% aastatootlusega arvutades tuleks ise investeerimise "nõutav tulumäär" veel +8% kanti p.a.
Kumma investeeringu risk on siis suurem:
1) anda raha käest ära 2.samba võlakirjafondi ja eeldada tootluseks vähemalt 0%
2) investeerida ise lootuses jupikaupa raha paigutades saavutada vähemalt 8% p.a.?
Ma möönan, et risk selles osas, et selle riigi 4% lisamine lõpetatakse, eksisteerib ja minu eelnev jutt ja arvutused eeldasid selle 4% lisamise püsimist.
Kahtlemata käitub maailm 40 aastases perspektiivis ettearvamatult. Kahtlemata võib juhtuda ühte kui teist. Milliseks aga sa hindaksid 100% võlakirjafondi tulusust ja riski järgmiseks 40 aastaks? Milline oleks sinu arvates halvim stsenaarium tootluse osas võlakirjafondi puhul? 0%? -10%? -100%? Ma ei mõtle siinkohal stsenaariume, et maa põrkab asteroidiga kokku, ma mõtlen realistlikku ootust tüüpilise võlakirjafondi puhul, mille varad on laiali erinevate riiklike ja ettevõtete võlakirjade vahel. Kas sul on mõni argument, miks peaks võlakirjafond teenima alla 0% 40 aasta keskmisena? 0% aastatootlusega arvutades tuleks ise investeerimise "nõutav tulumäär" veel +8% kanti p.a.
Kumma investeeringu risk on siis suurem:
1) anda raha käest ära 2.samba võlakirjafondi ja eeldada tootluseks vähemalt 0%
2) investeerida ise lootuses jupikaupa raha paigutades saavutada vähemalt 8% p.a.?
Ma möönan, et risk selles osas, et selle riigi 4% lisamine lõpetatakse, eksisteerib ja minu eelnev jutt ja arvutused eeldasid selle 4% lisamise püsimist.
aga kui suur on inflatsiooni % 40 aasta pärast
ja kas keegi teab jaapani pensionifondide tootlikust viimase 20 aasta lõikes
ja kas keegi teab jaapani pensionifondide tootlikust viimase 20 aasta lõikes
Enz ma ei sea kuidagi kahtluse alla LHV ja teiste fondide poolt v2lja toodud tootlusnumbreid, mis baseeruvad mingil keskmisel. Tulust r22kides tuleb paraku alati k6neleda riskist (ilma riskide laia loomaaeda siinkohal lahkamata) mille tingimustes see tulu saavutatakse. Minu v2ide on lihtsalt, et ehkki ennustatav keskmine fonditootlus v6ib ajaloolisi andmeid ekstrapoleerides olla suht normaalne, siis selle keskmise stsenaariumi realiseerumise standardh2lve ehk RISK on megasuur 40 aastases perspektiivis.
L2henen sinu kombel siis dualistlikult. Sul on silmapiiril sinu unistustemaa. Sul on v6imalus kahe auto vahel. Kumma rooli sa asuksid, kas selle:
1) kus sa saad igal hetkel vajutada pidurit, gaasi ja rooli p88rata?
2) kus sa saad ainult vaadata kuhu suunas auto s6idab ning ainult minimaalselt s6idusuunda m6jutada (fondi saad vahetada vist aastas korra)
L2henen sinu kombel siis dualistlikult. Sul on silmapiiril sinu unistustemaa. Sul on v6imalus kahe auto vahel. Kumma rooli sa asuksid, kas selle:
1) kus sa saad igal hetkel vajutada pidurit, gaasi ja rooli p88rata?
2) kus sa saad ainult vaadata kuhu suunas auto s6idab ning ainult minimaalselt s6idusuunda m6jutada (fondi saad vahetada vist aastas korra)
Taavi, Su võrdlus on pisut vale - valida on kahe variandi vahel:
1) auto, kus sa saad igal hetkel ise vajutada pidurit, gaasi ja rooli pöörata?
2) buss, kus sama asja teeb kogenud bussijuht (fondijuht).
Eeldad, et näed ise alati paremini ette kui fondijuht - kas see ikka on nii? Kui ikka pensionifondi investeeringud muutuvad ümbritseva keskkonna mõjul ebatulusaks on võimalus neid samuti ümber suunata - vajadusel ka fonditingimuste muudatuse teel, ka seadusemuudatused ei ole selle tarbeks välistatud, kuna kõne all on ikkagi suure osa kodanikkonna (valijaskonna) pensionisäästude säilimine.
Sellest, et saad ise gaasi või pidurit vajutada on vähe abi kui Sa seda vajadust ette ei näe. Minu väide on see, et bussijuht näeb tunduvalt kaugemale ja ehkki buss manööverdab halvemini, saab bussijuht varem reageerides vajaliku manöövri ikka edukalt sooritatud.
1) auto, kus sa saad igal hetkel ise vajutada pidurit, gaasi ja rooli pöörata?
2) buss, kus sama asja teeb kogenud bussijuht (fondijuht).
Eeldad, et näed ise alati paremini ette kui fondijuht - kas see ikka on nii? Kui ikka pensionifondi investeeringud muutuvad ümbritseva keskkonna mõjul ebatulusaks on võimalus neid samuti ümber suunata - vajadusel ka fonditingimuste muudatuse teel, ka seadusemuudatused ei ole selle tarbeks välistatud, kuna kõne all on ikkagi suure osa kodanikkonna (valijaskonna) pensionisäästude säilimine.
Sellest, et saad ise gaasi või pidurit vajutada on vähe abi kui Sa seda vajadust ette ei näe. Minu väide on see, et bussijuht näeb tunduvalt kaugemale ja ehkki buss manööverdab halvemini, saab bussijuht varem reageerides vajaliku manöövri ikka edukalt sooritatud.
10 punkti Taavi, minu mõte.
Fondijuht (bussijuht) on käsist seotud kui investeeritakse indeksitesse.
Fondijuht (bussijuht) on käsist seotud kui investeeritakse indeksitesse.
Taavi, ma püüan selgitada, miks ma valiks teise auto.
* esimesel autol on käsipidur peal ja seda ei saa välja võtta (vajalik min 8% tootlus vs vajalik 0% tootlus sama tulemuse saavutamiseks) ning unistustemaale jõudmiseks tuleb seega kulutada oluliselt rohkem kütust (enda aeg)
* esimese auto roolimehhanism on korrast ära ja ta vingerdab teel oluliselt rohkem (ise investeerimise tulususe oodatav standardhälve vs 100% võlakirjafondi tulususe oodatav standardhälve)
* valides esimese auto, pean jälgima selle auto rooli, pidurit ja gaasi ning ei saa tegeleda muuga. Teise auto võin seevastu panna autopiloodi peale ja istuda ümber hoopis kolmandasse autosse, veoautosse (kolmas sammas, isiklik väärtpaberiportfell, kinnisvara). Nii võin keskenduda veoauto rooli keeramisele, piduri andmisele ja gaasi vajutamisele.
* Oleks muidugi veel variant, et tõsta teine auto veoauto peale (liita igakuine 1.48% oma muude isiklike investeeringutega). Siin on aga probleem, et iga kilomeetri tagant, tuleb veoauto kinni pidada ja teine auto korraks veoautolt maha laadida (probleem, kuidas igakuiseid 1.48% juppe pidevalt oma muudele investeeringutele lisada ilma, et teenustasud asja mõttetuks ei teeks)
* esimesel autol on käsipidur peal ja seda ei saa välja võtta (vajalik min 8% tootlus vs vajalik 0% tootlus sama tulemuse saavutamiseks) ning unistustemaale jõudmiseks tuleb seega kulutada oluliselt rohkem kütust (enda aeg)
* esimese auto roolimehhanism on korrast ära ja ta vingerdab teel oluliselt rohkem (ise investeerimise tulususe oodatav standardhälve vs 100% võlakirjafondi tulususe oodatav standardhälve)
* valides esimese auto, pean jälgima selle auto rooli, pidurit ja gaasi ning ei saa tegeleda muuga. Teise auto võin seevastu panna autopiloodi peale ja istuda ümber hoopis kolmandasse autosse, veoautosse (kolmas sammas, isiklik väärtpaberiportfell, kinnisvara). Nii võin keskenduda veoauto rooli keeramisele, piduri andmisele ja gaasi vajutamisele.
* Oleks muidugi veel variant, et tõsta teine auto veoauto peale (liita igakuine 1.48% oma muude isiklike investeeringutega). Siin on aga probleem, et iga kilomeetri tagant, tuleb veoauto kinni pidada ja teine auto korraks veoautolt maha laadida (probleem, kuidas igakuiseid 1.48% juppe pidevalt oma muudele investeeringutele lisada ilma, et teenustasud asja mõttetuks ei teeks)
bussijuhid on eestis olnud aina rohkem ja rohkem purjus...
Veel variante, :)
1) esimest autot pole olemas, käid esialgu jala ja kogud raha selle ostmiseks - ikka 1,48% kuus. Puudutab vist enamust Eesti elanikkonnast. Teise auto saad ostad järelmaksuga, juba sõidad ja maksad sama raha kuus.
2) olemas uhke auto, ise ka hea juht - kas 1,48% on palju maksta autokindlustuseks, oma Ferrarile Sa selle raha eest ei saa isegi mitte lõhnakuuske, :)
1) esimest autot pole olemas, käid esialgu jala ja kogud raha selle ostmiseks - ikka 1,48% kuus. Puudutab vist enamust Eesti elanikkonnast. Teise auto saad ostad järelmaksuga, juba sõidad ja maksad sama raha kuus.
2) olemas uhke auto, ise ka hea juht - kas 1,48% on palju maksta autokindlustuseks, oma Ferrarile Sa selle raha eest ei saa isegi mitte lõhnakuuske, :)
Me omame raha selleks osta endale vabadust. Sul on valida :
1) Garanteeritud vangistus 40 aastat, AGA peale vangistust v6ib elu asjaolude kokkusattumisel elu olla nagu paradiisis (kui sa juhtud elus olema)
2) 40 aastat elu sinu oma soovide kohaselt (t88ea jooksul), AGA p2rast on v6imalus, et asjaolude kokkusattumisel pead elama vanglas (kui sa juhtud elus olema)
1) Garanteeritud vangistus 40 aastat, AGA peale vangistust v6ib elu asjaolude kokkusattumisel elu olla nagu paradiisis (kui sa juhtud elus olema)
2) 40 aastat elu sinu oma soovide kohaselt (t88ea jooksul), AGA p2rast on v6imalus, et asjaolude kokkusattumisel pead elama vanglas (kui sa juhtud elus olema)
tuleb hoopis investeerida perekonda, lapsed hakkavad toetama...
Alkoholijoobes roolist kätte saadud bussijuhtide arv protsentuaalselt kõigist Eesti bussijuhtidest on kindlasti kordi väiksem kui sama probleemiga autojuhtide arv kõigist autojuhtidest.
Paljud rullnokad panevad ka kaine peaga bambusesse, tihti põhjuseks just see peetakse ennast tõeliseks ässaks ja tahetakse kõigist kaasliiklejaist ette jõuda, :)
Paljud rullnokad panevad ka kaine peaga bambusesse, tihti põhjuseks just see peetakse ennast tõeliseks ässaks ja tahetakse kõigist kaasliiklejaist ette jõuda, :)
ka maani täis bussijuhid pole õnneks ükski bambusesse pannud indiferentselt rullnokkadest
jah, on saanud isegi politsei märguande peale pidama.
a mis rullnoksidesse puutub, peaks kõik bmw omanikud maksma vähemalt kolmekordset liikluskindlustust. õudne mõelda, mis saab siis kui mootorsõidukimaks kaotatakse-- kõik kel vähegi midagi on, toovad oma vagunid välja...
praegu on ikka jube testida ennast kell 5pm autoroolis kaubamaja juures: kas sa suudad ikka oma agressiivsust ja viha taltsutada...?
a mis rullnoksidesse puutub, peaks kõik bmw omanikud maksma vähemalt kolmekordset liikluskindlustust. õudne mõelda, mis saab siis kui mootorsõidukimaks kaotatakse-- kõik kel vähegi midagi on, toovad oma vagunid välja...
praegu on ikka jube testida ennast kell 5pm autoroolis kaubamaja juures: kas sa suudad ikka oma agressiivsust ja viha taltsutada...?
Soren, mina tahaks hoopis lapsi toetada.
Taavi, see ei ole 1,48% ei ole ju Su ainus raha, vabadust saad osta ülejäänu eest, peadki seda nagunii tegema, sest II sammas ei taga Sulle mõnusat elu, vaid ainult pisut lisaraha, aga enam rohkem vabadust saa II sambasse pandud raha eest ei saa.
10 000 kuupalga puhul loobud 5 kroonist päevas ...
Kui Sul see raha vägisi ära võetaks pangakontolt ja Sa oma kontoseisu iial ei kontrolli - kuna Sa seda märkaksid?
OK, kõige õigem on omada II sammast + III sammast + IV sammast ..... IX sammast ... jne.
Mida rohkematest kohtadest Sul raha jookseb seda parem, aga alustada võiks soodsaimast & kättesaadavaimast.
Lõpetuseks mõned head vastused otse elust küsimusele: miks ja kuidas liitusin II sambaga?
Üks muhe onkel (kõrgepalgaline IT mees): Kõik on jama ja raha nagunii kätte ei saa, aga oluline on ühine sotsiaalne kogemus: pensionipõlves taatidega õlut võttes kõik räägivad kuidas iga kuu panid ... krooni ja ei saanud lõpuks mitte midagi, kui ma ise ei liitu, siis ei saagi vestluses sõna kaasa öelda, :)
Noor blondiin (klienditeenindaja): noh, surfasin Internetis ja läksin korra Hanzanetti ja siis tegin seal midagi .... ja siis tuli teade, et mul on nüüd mingi K3 .... a mis asi see üldse on selline? (OI OI OI, nii võib ju igasuguseid asju külge saada, :)
Taavi, see ei ole 1,48% ei ole ju Su ainus raha, vabadust saad osta ülejäänu eest, peadki seda nagunii tegema, sest II sammas ei taga Sulle mõnusat elu, vaid ainult pisut lisaraha, aga enam rohkem vabadust saa II sambasse pandud raha eest ei saa.
10 000 kuupalga puhul loobud 5 kroonist päevas ...
Kui Sul see raha vägisi ära võetaks pangakontolt ja Sa oma kontoseisu iial ei kontrolli - kuna Sa seda märkaksid?
OK, kõige õigem on omada II sammast + III sammast + IV sammast ..... IX sammast ... jne.
Mida rohkematest kohtadest Sul raha jookseb seda parem, aga alustada võiks soodsaimast & kättesaadavaimast.
Lõpetuseks mõned head vastused otse elust küsimusele: miks ja kuidas liitusin II sambaga?
Üks muhe onkel (kõrgepalgaline IT mees): Kõik on jama ja raha nagunii kätte ei saa, aga oluline on ühine sotsiaalne kogemus: pensionipõlves taatidega õlut võttes kõik räägivad kuidas iga kuu panid ... krooni ja ei saanud lõpuks mitte midagi, kui ma ise ei liitu, siis ei saagi vestluses sõna kaasa öelda, :)
Noor blondiin (klienditeenindaja): noh, surfasin Internetis ja läksin korra Hanzanetti ja siis tegin seal midagi .... ja siis tuli teade, et mul on nüüd mingi K3 .... a mis asi see üldse on selline? (OI OI OI, nii võib ju igasuguseid asju külge saada, :)
Aga kõik siinkirjutajad võiksid külastada mõnda LHV investeerimistunid, kus saab ennast kogumispensioni teemal välja elada, :) (heas mõttes muidugi!).
Vt. lähemalt: https://www.lhv.ee/pension/seminar.cfm?nocache=1
Vt. lähemalt: https://www.lhv.ee/pension/seminar.cfm?nocache=1
Minu meelest Taavi räägib ekstreemsetest näidetest. Ma arvan, et 90% II sambaga liitunutest ei oska niimoodi raha investeerida, et tootluseks oleks 8 ja rohkem protsenti.
Ja sellest ülejäänud kümnest protsendist enamus omab piisavalt vara, et pidada seda 1.48% oma palgast tühiseks ja II sammast palju lihtsamaks lahenduseks kui selle raha kuhugi investeerimist.
Lisaks veel ja veel kitsendusi ning ehk 0.2% võiks olla see protsent liitunutest kellel on mõistlikum ise investeerida.
Ja sellest ülejäänud kümnest protsendist enamus omab piisavalt vara, et pidada seda 1.48% oma palgast tühiseks ja II sammast palju lihtsamaks lahenduseks kui selle raha kuhugi investeerimist.
Lisaks veel ja veel kitsendusi ning ehk 0.2% võiks olla see protsent liitunutest kellel on mõistlikum ise investeerida.