Rahakompass 2002

Ja siis hea vaadata kuidas teised lennukiga üle sõidavad
Kes seal ülevalpool kahtles, et kas riik ikka paneb ka 40 a pärast 4% juurde? Aga selles sa ei kahtle, et riik võiks I sammast vähendada? Mõlemad otsused käivad läbi Riigikogu.

Näiteks: 25 aastane, palk 10000, lisapension 6172 kr/kuus (fondi tootlus 7%)
40 aastane, palk 5000, lisapension 972 kr/kuus (fondi tootlus 7%)
30 aastane, palk 8000 kr, lisapension 3445 kr/kuus (fondi tootlus 7%)
Mis näiteid veel?

Toimub inflatsioon, aga ka palgad tõusevad. Kuolete ära - teie lastel on juba mingi seeme olemas. Ega lääne inimesedki 1 põlvkonnaga rikkaks ei saanud.
...ja minu meelest on üldse naeruväärne nii kõvat tolmu 1,48% pärast üles keerutada. Jätke mõned õlled a´25-30kr/tk joomata.

Ega pea jah mõtlema PEALE MEID TULGU VÕI VEEUPUTUS. Mul on küll hea vaadata, kuidas II sammas kasvab. Reaalseid numbreid nähes leitsin, et õige valik. Laristaja nagu ma olen, on hea vaadata, kuidas midagi tuleviku tarvis koguneb. Mis siis, kui kasvõi 0% tootlusega
Praeguste tingimuste juures ei ole II sambale teist paremat alternatiivi kui sellega liitumine juhul kui oled palgatöötaja. Alternatiiv on loobuda palgatööst. Palgatöötajad(ehk need kes ikka palka saavad mida ikka palgaks võib nimetada)=keskklass. II sammas aga on rikaste vandenõu keskklassi vastu. Tootluste üle võib spekuleerida, aga paremat alternatiivi lihtsalt praegu ei ole. Igal juhul on see parem kui I sammas ja see ongi kõik. Ma ei saa aru mille üle on siin nii palju muliseda. Kui ollakse nii kõva investor, et optsioonidega raha paksult kokku aetakse, siis II sammas ei peaks üldse sellist inimest kottima.
2 asja:

1) kui sama makroökonoomika puhul tagab pensionifond parema tootluse (12%-14%),
miks siis yldse riske v6tta, kui pikaajaliselt ei lööda indekseid ja yle 10% kestvat tootlust ei saa enivei?

2)Ei ole v6imalik et eesti kodanikul on eesti opensionifondiga suurem risk 40 jooksul kui omaette investeerides eestisse. välismaale investeerides väheneks kyll eesti risk kuid välismaa risk suureneks - Sa ei saa riski vältida, void vaid yhest kohast teise nihutada (v6i maksta, aga ka see kellele maksad on ju risk ikkagi)
einoh mul suht pohh ja eks ma liitun ka, tahtsin lihtsalt natuke skeptilisust lisada
yks elut6de tuli meelde,
p6e vähem, tee ära. kui jama juhtub, kyll siis klaarid

see käib nii naiste, raha kui ka v6imu kohta :)
Mitte millestki ei teki miski. Ka need kohustusliku kogumispensioni "boonus" protsendid tulevad maksumaksja taskust. Kes kurat on riigile andnud volitused minu investeeringuid v22rtpaberitesse suunata?. 2kki soovin ma investeerimisfondide asemel oma sammaste "boonus" protsendid investeerida hoopis metsa, lastesse, v6i kinnisvarasse v6i yksk6ik kuhu mujale. Mulle meenutab igatahes pensionisammaste v2rk natuke n6ukogude aegset sundkorras riigiv6lakirjade ostmist (ehkki praegune v2rk on siiski lahjem).. nyyd saavad poliitilise ladviku asemel sellest kasu ainult fondivalitsejad.

Olen endiselt seisukohal, et pole riigi asi otsustada, kas ma tahan osta 6una v6i banaani.. investeerida laevaehitusse v6i v22rtpaberitesse...
Võiks tõmmata paralleele EVP-de eest ettevõtete erastamisega. See oli ka nagu rahvuslik kapital ja puha, mida oleks pidanud saama põlvest-põlve pärandina edasi anda. Millegipärast on enam-vähem kõik müüdud aktsiad väikeinvestoritel pihust libisenud? Ilusamad näited on vaid Saku, Kaubamaja ja Rakvere LK. Müüdi mitukümmend ettevõtet. Miks need investeeringud ei taganud turvalist pensionipõlve????
Taavi,
saa ykskord aru: tegemist on pensioni tarvis kogutava rahaga,
mitte investeeringuga. lihtsalt investeerimine annab ajalooliselt parima kaitse inflatsiooni vastu..

niikaua kuni enamus inimesi on lollid ja ei hoolitse ise oma pensioni eest peab seda tegema riik.
iseasi kas ta suudab end kehtestada ja erasektorilt (=fondivalitsejad) valja kaubelda soodsa diili riigielanike kasuks. minu arvates ei suuda.
Taavi, aga mis takistab sind sellist fondi loomast? Kui sa usud, et sul on mõttekaaslasi, siis tee oma 2.samba fond ja investeeri oma maitse kohaselt (mets, kinnisvara, üksõik kus mujal...). Et tagada sadade ja tuhandete inimeste raha turvalisus, pead muidugi täitma riigi regulatsioone (minimaalne kapital, litsentsid, hajutamise nõue jne). Kui sul on mure, et fondivalitsejad pistavad hõlptulu endale taskusse ja pealegi investeerivad paljude inimesten soovide vastaselt, siis mine ja paku konkurentsi ja löö kliendid üle! Võib-olla vahetaksin ka ise oma fondi mõne aasta pärast sinu fondi kasuks.
Personaalselt olen mina viimased 20 aastat investeerinud enda harimisse (keskharidus kyll riigi subsideerimisega) ja j2rgmised 20 aastat kavatsen investeerida oma lastesse ja abistada oma vanemaid. Sorri need on MINU prioriteedid. Pensionifondidesse investeerides kaldun ma lihtsalt oma prioriteetidest k6rvale ja see on mulle strateegiliselt kahjulik.

Me v6ime riigi rolli l6putuseni tugevdada: kogu oma sissetuleku maksudena riigile maksta ja lasta riigil otsustada kas yxikisik investeerib haridusse v6i lastesse, s88b riisi v6i kartulit, m6tleb lillede v6i liblikate yle...

Kyssa on selles, et riik on moodustatud teatud funktsioonide t2itmiseks. Pensionifondide kontekstis ei kuulu nende funktsioonide hulka riiklik otsustamine:
a) kas ja kui palju ma oma sisse tulekust investeerin investeerimisfondidesse
b) kuidas ma jaotan oma sissetulekud oma eluaja jooksul (palju kulutan nooruses palju vanaduses)
c) millised skeemid on mul enda pensioni kindlustamiseks (kas mind toetavad lapsed, v6i elan investeeringutest, s88n prygikastist vms.)
Taavi,

Kui vaidlus läheb vasak-parempoolsuse teljele, siis kipun siin sind pigem toetama ja pean ka end pigem parempoolsete toetajaks. Ka mina olen pigem väiksema kui suurema riigi poolt. Eelnev arutelu käis puhtalt tasandil "mida oleks arukam teha praeguses olukorras". Aga okei, võib ju ka arutada, et kas see praegune süsteem on hea.

Mina näen pensioni 2.samba taga ka näiteks riigi muretsemist kodanike tulevase (füüsilise) turvalisuse eest. Turvalisuse tagamine ju peaks olema riigi ülesanne? Kui ma oleks täiega parempoolne, siis ma vist ka esmalt pooldaks, et las iga mees olgu hunt ja ise enda eest väljas (las igaüks kindlustagu ise oma tulevik omale meeldival moel). Mis aga saab nendest, kes seda ei tee? (kulutavad kogu raha praegu, investeerivad ise kuid hävivad, panustavad lastesse kuid hävivad jne) Jama ongi selles, et sellised ei tekita tulevikus probleeme mitte ainult endale, vaid ka sulle ja mulle ja meie lastele. Võimalike sinule ja minule tekitatavate probleemide ring on lai, alustades näiteks vähem turvalisest koduümbrusest (nälgiv pensionär sinu privaatsuse ja vara kallal), jätkates maksukoormusega (nälgivad pensionärid Toompeal nõudmas maksude tõstmist suurema riikliku pensioni heaks - ehk nõudes raha sinu ja minu lastelt) jne.

Siin ongi küsimus, milline on odavaim viis selliste probleemide vältimiseks või vähemalt vähendamiseks? Kas praegune 2.sammas või mõni muu lahendus? Või polegi probleemi üldse olemas ja inimeste sissetulekud kasvavad tulevikus sellise kiirusega, mis võimaldab ka väheneva rahvastiku tingimustes norm riiklikku pensioni maksta?

oh kui vasakpoolne jutt välja kukkus...
v6rdleksin inimese-riigi suhet nagu lapse-lapsevanema suhtega.
riik peab olema see tark kes inimese läbi ta lolluseperioodi viib ja sunnib teda
tegema asju mis pikas perspektiivis on vajalikud kuid lyhikeses ebameeldivad.

ja pensionifond on enivei parem variant kui et riik kogub maksude naol selle raha,
sest siis saab ka erasektor osaleda ja riigil pole vaja seda byrokraatiat.

riiki tuleb väiksemaks teha, kuid elu on naidanud et eriti eestis ei saa
erasekotor oieti mitte millegagi hakkama, samamoodi nagu ei saa ka riigisektor ega
kolmas sektor. miski äpude kari pyyab end demoda parempoolsetena, samas tehes
vasakpoolseid otsuseid ja tegelikkus on hoopis mingi oligarhia moodi monstrum.

oieti mitte millegagi hakkama saamine = oma kukru taitmine kuid filosoofilise rolli taitmatajatmine (ala erasekotor kui konkurents jne)
Kui võrrelda riigi ja kodaniku suhet, siis on tegu küll lapse ja vanema suhtega. Olen ammu ammu seda teemat kunagi käsitlenud aga psühholoogilisest aspektist ja Freudi teooria läbi. Et lapsed on vanemate peegel ja sellest võib palju välja lugeda. Ja see peenise hirm ja tütre isa suhe jms.

Aga majanduslikus mõttes on jah riik see, kes pakub oma elanikele välja võimalused... Ka see peaks piisavalt olema mõistetav. Eks ka pensioni sambad ole ju selle eesmärgiga.

Taavi - Ka mina loopisin algul sõnu, kuid kui järgi mõtlesin, siis ei ole mul mõtet mingit tühipaljast protsenti oma palgast ise investeerida. Ma võin ju seda nii või teisiti teha ja maksta veel lisaks sellele ka pensionisambasse raha. Topelt efektne. Ja krt, mõtlesin ikka selle peale ka, et kui näiteks olen 45 ja ullu papi kokku investeerinud ja ühel hetkel põleb maja maha, auto varastatakse ära, naine teeb pangaarve tühjaks, lastest üks on lits ja teine joodik ning vanemaid põle enam. Ehhh, siis on mul ju PENSION ikke olemas ja kopsakas teine.
Kurat võtaks, kui ma pensioniikka jõuan, siis on kõik penskarid nii rikkad, kõigil ju siuke pension. Huvitav, kuidas see majandusele mõjub.
Ravimifirmad ja reisifirmad rõkkavad.
Taavi

Riigi funktsioonid ei ole kusagil nii üheselt määratletud.
Laste toetamine ja vanemate abistamine on kõigi normaalsete inimeste jaoks prioriteedid, 1,48% ei kahjusta seda küll kuidagi - pealegi on II sammas samuti laste ja lähedaste toetamine, liitunu surma korral enne pensionile jäämist see pärandub, kui pensionifondi on kogunenud piisavalt raha sarnaneb see selles mõttes elukindlustusega, ka pensionile jäädes puudub kohustus see raha kuumaksetena välja võtta, väga paljusid paelubki just igakuise pensionilisa asemel võimalus riigi abiga kopsakas summa päranduseks jätta - ja nagu eelpool sai arvutustega tõestatud, siis 1,48% ise investeerides sama summat kokku saada on enamuse inimeste puhul välistatud.
...Mõõdukate hüüdlause: "üks eluterve mõte päevas"

seega, pensionikindlustamise valem võiks olla:

soetage endale 2 last ja riik annab 4 juurde,
seega on teie pensioni tagamas 6 tööealist elanikku
;)))
...jah, aga eesti rahvas on ju kohutava kiirusega kahanemas. Kui palju on neid, kus peres on ainult 1 või 0 last! Lastel võivad olla omad probleemid, s t laste üleskasvatamine.