Rahakompass 2002

kristjane,
tegelikult mitte mingit, kui lähtuda sellest aspektist, et mõlemad himustavad sinu raha.
soren, kui juhtumisi peaks turgudel selleks ajaks jälle väike tõus tulema, siis ei tohiks järgmiselgi aastal huvilistest puudust olla. praegu investeerimismessi korraldamine on rohkem nagu poodu majas nöörist rääkimine. pension on aktuaalne, aga paraku suht igav teema, kõik tahaks ikka ruttu rikkaks saada, onju.
Just, ja siis keegi ei räägi lühikeseks müümisest - olevat riskantne ja värki...
kuivõrd maksuamet töötab ühiskonna ühiste eesmärkide nimel ...

seega pätid ja ühiskond = ühed maiad mõlemad
;-)


p.s. lühikeseks müümist ei taheta propageerida kuna siis kõik pensionifondid (aktsia)
näitavad miinust :))
Rahvast ei olnudki Rahakompassil nii vähe, aga enamusel oli huvi konkreetsete ürituste vastu, niisama boksist boksi käijaid eriti ei näinud. Üritused olid ka päris head. Boksides keskenduti eelkõige kogumispensionile - 31.10 lähedust arvestades igati mõistetav, toode on muidu täiesti OK, enamusel Eesti elanikel tasuks sellega liituda, paraku on asja maine agressiivsete ja ebaprofessionaalsete müüjate poolt nii alla kistud, et kuuldes sõna "kogumispension" tekib koheselt negatiivne eelhäälestus ja ei soovita sel teemal rohkem rääkida.
eriti on selle mainet alla kiskunud Sampo, kes reklaamib oma teist sammast aktiivsemalt kui Savisaar keskerakonda :-)

P.S ise liitusin ka Sampos, aga fondi valisin ikkagi ühe teise panga oma...
Velikij, kuidas nad selle löögi üle elasid? :)
Ise mõtlesin sama asja teha: minna Ühispanka ja liituda ühe teise fondiga - huvitav oleks olnud tellerite reaktsiooni jälgida, aga ei viitsind kunagi, lõpuks tegin Internetis ära.
Sampol on eriti kõva raadioreklaam, kus mingi tädi Maali pikalt-laialt sõna võtab - huvitav milline on nende marketingirahva arust selle sihtgrupp?
boulder, ma tean mõningaid, kes Sinu soovitud eksperimendi hansas sooritasid. tellerite reaktsioon oli huvitav. kahju, et Sa sellest ilma jäid.
Huvitav, miks kõik arvavad, et ainuke koht II samba tegemiseks on pank? Kui kunagi tuleks niikuinii kindlustusseltsiga liituda, võibla tuleks teha II sammas kindlustuse juures - tuleks tulevikus liitumine tõenäoselt odavam?
No tegelikult on pankadel ka elukindlustused.
Tegelt ma tean. Kõik käivad aegajalt ikka pangas, ja tellerid saavad teatud arvu lepingute sõlmimise pealt kuupreemiat.
Veel paar valiku mõtet: palju on hooldustasu? milline on rahade paigutamise strateegia? LHV paneb USA indeksitesse, Ergo ja Trigon panevad rohkem Ida-Euroopa tõusupotensiaaliga aktsiatesse. Kuhu panevad teised? Milline oleks potensiaalselt parim?
Sry matrox, Ühispanga või Ühispanga fondi vastu pole mul midagi, tegelt olite oma kampaaniaga kevadel selged võitjad: võtsite vähemalt minu arust oluliselt (?) üle oma panganduse & kindlsustuse turuosa kliente, endalgi oli Ühispanga pensionifond Top 3 hulgas - investeerimispoole pealt vaadates siis, küll häirivad aga Teie edasimüüjad ja mõned tellerid (loodan siis tõesti, et pealetükkivaid & ebaprofessionaalseid müügiinimesi on Teil viimaste hulgas vähe ja mul lihtsalt ei ole EYP kontorit külastades vedanud), kes suhteliselt agressiivselt ja valimatute vahenditega seda müüa üritavad - ilmselt jäi nende osa muidugi müüginumbrites väikeseks, :)
Sa oled viimasel ajal siin foorumites vähe sõna võtnud - kuna Sind võib ka investeerimisalal üheks arvamusliidriks pidada, siis ootan aktiivsemat osavõttu ... seinast-seina arvamusi on tunduvalt kasulikum lugeda kui pidevalt ühtede-samade seisukohtade domineerimist.
Rahakompassi foorum hakkab küll teemast välja minema, aga veel paar mõtet kogumispensioni müügi teemal:
Tellerid ei saa mitte kuupreemiat, vaid iga lepingu pealt lisatasu, võib-olla neil oma vahel käib ka mingi võistlus lisaks või makstakse kuupreemiaid, eks seetõttu üritataksegi iga hinna eest pakkuda seda. Tundub ka, et info hankimine on neil hästi korraldatud, peale seda kui ära liitusin ei mainitud asja kusagil enam poole sõnagagi, liitumine on isikukoodi abil hõlpsasti kontrollitav - huvitav kas pangaprogrammides tehakse aegajalt vastav update ja tellerile viskab teate ette, et mind pole mõtet moosida?
Huvitav kui palju on liitunute mingi panga fondiga liitunute % nende hulgas, kes tulid samasse panka eluasemelaenu, liisingut, krediit- või järelmaksukaarti taotlema - pakun, et ligineb 100%-le: aja kokkuhoiu mõttes oleks vabalt võinud taotlused ühele blanketile koondada - kas mitte Ühispanga fondi liitumisavaldusel ei olnudki mõned huvitavad lisaküsimused a la soovin EYP deebetkaarti, Magnet kaarti jne?
boulder, kas mitte ei ole telleritel mingi siht 7 klienti kuus? Võibla on see alatu laim?
Vihale ajab kui teller moosib klienti, see tähendab, ei tegele oma põhitööga, ja sina ootad järjekorras.
Kui s...l ajal müüakse ettevõtteid eimillegi eest, siis võiks seda üle kanda ka börsile. Eesti börsile. Miks ei osta sa siis näiteks Klementi aktsiaid? Reverse-split muutis aktsia tõesti odavaks.

Pensionist. Kummaline, samal ajal kui inimesed ei julge aktsiaid osta, liituvad nad pensionisambaga? Psühholoogiline kihutustöö kannab vähemalt selles vallas vilja. Arvestades kui palju vapustusi on Eestist viimasel aastatuhandel üle käinud, ei julge küll mingi sambaga liituda ja raha pikaks ajaks ära anda. Pigem ostaks ise Eestist ja USA-st mõne ettevõtte aktsiaid ja hoiaks pensionini. Huvitav, millised Eesti ettevõtted võiksid kvalifitseeruda?
Toetan mio arvamust, et prohmakad ei ole veel möödas. Pigem teen ise mingisuguse prtfelli ja investeerin sinna. Jah loomulikult ei saa ma võistelda EYP või HP või SAMPOga selles, kui osavalt ma oma portfelli kokku panen, kuid ma ei lähe kaasa ka suure liitumistuhinaga. Ma arvan, et ma olen EYPle ja HPle piisavalt väheväärtuslik, et ma neid edasise 10 aasta jooksul grammigi ei koti ja nad mulle helistama ei hakka. See aeg mis ma kulutan pensionifondi haldaja leidmisele teen parem mõned head tehingud ja teenin oma esimese miljoni... irv.
Jah Aimar, kogu see II samba tutvustamise kampaania on sinust jälge jätmata mööda läinud. Sulle peab vist uuesti seletama mis asi on investeeringute hajutamine ja mitu % inimesi/fondihaldureid suudavad indekseid lüüa. :-)
Lase käia
Aimar,

Puht sportlikust huvist tegin excelis ühe mudelikese, et sinu mõttekäiku ise investeerimisest kas siis toetada või ümber lükata. Jutt on siis vaidlusest, et kas liituda 2.sambaga või investeerida ise.

Võtsin esmalt sellised, enda arvates küllaltki konservatiivsed eeldused, et mitte tahtmatult toetada 2.sambaga liitumist:

inimese vanus: 30 a
inimese brutopalk praegu (palgatöötaja): 20 000 kr
keskmine inflatsioon järgmise 33 aasta jooksul: 3% p.a.
keskmise palga keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a.
inimese palga keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a.
sotsiaalmaksu laekumiste keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a. (see on nüüd küll julgelt oletatud, aga pigem räägib just 2.samba kahjuks, seega on konservatiivne eeldus)
2.samba fondi oodatav keskmine tootlus aastas järgmise 33 aasta jooksul: 4% p.a.
Inimese oodatav eluiga: 80 aastat

Seejärel leidsin riiklike pensionimaksete väärtuse kokku 63ndaks eluaastaks (kõik sotsiaalmaksust sõltuvad riikliku pensioni maksed vanuses 63-80 eluaastat diskonteeritud 63ndasse eluaastasse) nii 2.sambaga liitudes kui mitteliitudes. Summa mitteliitumisel tuli mõistagi suurem kui liitumisel.

Seejärel lõin kokku 2.samba fondist teenitud summa 63ndaks eluaastaks.

Seejärel võrdlesin summasid mitteliitumisel (vaid riiklike pensionimaksete koguväärtus 63 eluaastal) ning liitumisel (riiklike maksete kogusumma 63 aastasena + 2.samba fondist teenitud summa). Tuli oluline vahe liitumise kasuks.

Seejärel vaatasin asja 30 aastase mitteliituja seisukohast, kes sooviks 1.48% kuus netopalgast ise investeerida ja arvutasin kui suur peaks olema tema investeeringute keskmine aastatootlus, et ta teeniks tasa 2.sambaga liitumise võidu (vt eespool). Eelnevalt toodud eelduste korral oleks vaja 33 aasta keskmiseks tootluseks ca 11.7% aastas. Nii et, kui oled võimeline seda 1.48% kuhugi paigutama nii, et saaksid 33 aasta keskmiseks tootluseks vähemalt 11.7% aastas, siis tõepoolest poleks nagu mõtet liituda.

Kui nüüd aga tõsta 2.samba fondi oodatavat tootlust näiteks 7%-ni aastas, tõuseb ise investeerija nõutav aastane tulumäär 14,3%-ni. Seega pead ise investeerides aastas keskmiselt teenima 2-3x rohkem kui fondis, et saavutada sama tulemust.

mudel on veel toores, aga mingi sõnumi peaks andma. Kritiseerige, kui kuskil loogikaviga märkate.
Enzi loogikaga nõus, lisan siia fakti, et 1.48% palgast pole võimalik investeerida nii, et teenustasud seda ei hävitaks. Seega peaks paar aastat koguma ja siis selle summa investeerima. Mis omakorda tähendaks kaotust ajas ja madalamat tootlust.

Seega mina ei näe põhjendatuks ise investeerimist PF asemel . Investeerida tuleb ja II sammas peaks ka olema.
Velikij, kui sinu võrdlust II samba müügi osas nüüd Freudi ideede najal analüüsida (mida ma küll tegelikult üldse ei valda :))), siis kandideerid ise ka?
Hmm, väga huvitav? Milliseid Freudi ideid sa silmas pead? Alateadvuse jagunemist? Kaht põhiinstikti ja nende domineerimist eri eluetappidel? Unenägusid?

Kunagi ammu pidin Freudist mingi referaadi kirjutama, raamatud siiani õnneks alles :-) Kuigi venekeelsed :-(