Tõin selle Singapuri teema meelega nimelt siia jutulõime sisse just seetõttu, et siin kiputi palju riigikorra kohta ütlema.
Velikij, inimesed ei saa siiani aru, et pluralistlik demokraatia, sõnavabadus (ehk siis riigikorra elemendid) ei ole vajalikud selleks, et edukalt kapitalistlikku süsteemi runnida. Ma kuulen juba aastaid ja kümneid, et mitte öelda sadu protsente tootlust hiljem, et Venemaa on paha ja Putja on kahtlane mees... Ütled eestlasele (Hiina) kommunist või Venemaa ja juba ongi hirm ahnusest suurem.
Ütled mulle Hiina ja saad vastuseks parima tootlusega koht minu pisikeses portus teist aastat järjest. Ning ei mingit probleemi pläralistliku demokraatiaga.
Vaatasin oma portule peale ja sain samuti enam-vähem 4/5 rahast on paigutatud piirkondadesse, mis meie arusaamale demokraatiast ei vasta. Ainus kriteerium poliitilise riski hindamiseks on see, kas võimulolijad armastavad kapitalismi.
Karumõmm, 3 väikest küsimust ja targutus:
1) Kuhu on paigutatud see 1/5 ehk millist piirkonda Sa demokraatlikuks pead?
2) Miks Sulle küll demokraatia irmsasti meeldib, kui tegemist on n.ö. rahva (loe: lumpeni, sest neid on alati rohkem) võimuga?
3) Kas see, et võimulolijad armastavad kapitalismi, tähendab, et neid on võimalik ära osta?
a) "nad arvavad, et toote/teenuse väärtus (hind!) on sinna sisse pandud materiaalsete ressursside ja töö summa" - oh seda lolli Marxi küll, aga investeerimisguru, kes räägib ettevõtte sisemisest väärtusest ja hetke turuhinna (loe: nõudluse/pakkumise vahekorrast) ebaolulisusest, on tehtud mees.
b) "nad arvavad, et nn klassivõitluse lõpptulemus on pööbli lõplik võit - et nad teavad tulevikku ning omavad seega (moraalset) õigustust teiste üle otsustada" - siin pole muud öelda, kui et janu ei võida kunagi, aga on hetki, kus pööbel on lühikest aega Sprite ;-)
c) "nad seavad kollektiivse vajaduse kõrgemaks individuaalsest..."- eee, kas mitte kõige viletsamal järjel oleva indiviidi aitamine paremini elava arvel pole see põhimõte elik solidaarsus. Mu meelest kipub minema pigem sedapidi, et korporatsiooni (kollektiivi) huvid kipuvad indiviidi huvidest üle käima Sinu paljukiidetud kapitalistlikus süsteemis.
1) Kuhu on paigutatud see 1/5 ehk millist piirkonda Sa demokraatlikuks pead?
2) Miks Sulle küll demokraatia irmsasti meeldib, kui tegemist on n.ö. rahva (loe: lumpeni, sest neid on alati rohkem) võimuga?
3) Kas see, et võimulolijad armastavad kapitalismi, tähendab, et neid on võimalik ära osta?
a) "nad arvavad, et toote/teenuse väärtus (hind!) on sinna sisse pandud materiaalsete ressursside ja töö summa" - oh seda lolli Marxi küll, aga investeerimisguru, kes räägib ettevõtte sisemisest väärtusest ja hetke turuhinna (loe: nõudluse/pakkumise vahekorrast) ebaolulisusest, on tehtud mees.
b) "nad arvavad, et nn klassivõitluse lõpptulemus on pööbli lõplik võit - et nad teavad tulevikku ning omavad seega (moraalset) õigustust teiste üle otsustada" - siin pole muud öelda, kui et janu ei võida kunagi, aga on hetki, kus pööbel on lühikest aega Sprite ;-)
c) "nad seavad kollektiivse vajaduse kõrgemaks individuaalsest..."- eee, kas mitte kõige viletsamal järjel oleva indiviidi aitamine paremini elava arvel pole see põhimõte elik solidaarsus. Mu meelest kipub minema pigem sedapidi, et korporatsiooni (kollektiivi) huvid kipuvad indiviidi huvidest üle käima Sinu paljukiidetud kapitalistlikus süsteemis.
Demokraatia kui asi iseeneses on kõvasti ülehinnatud. Demokraatia peamine väärtus seisneb tegelikult hoopis selles, et ta pole mitte vili, vaid parim puu, mis tegelikult vajalikku vilja kannab. Vajalik vili on pluralism. Niikaua kuni huvigrupid omavahel sebivad ja konkureerivad ning kellegil liiga võimsaks saada ei lasta, niikaua on kõik korras.
Demokraatia on olenevalt vaatenurgast rohkem või vähemal määral sõnakõlks. Rahva võim? Kui teoreetiliselt on valge mehe ühiskonnas rahvas kõrgema võimu kandja sama palju kui ütleme "Qatari valitseja valitseb Qatari", siis tegelikult on seis rohkem nagu "Inglise kuninganna "valitseb" Ühendkuningriiki".
Qataris pruugid suud - Go directly to jail, do not pass go, do not collect $200. Valitseja peksab, käseb, poob ja laseb. UK-s aga, jah - kuningannat persse pole viisakas saata, kui tahad suurt mängu mängida ning vormiliselt peab nagu koogutama, sisuliselt aga mingit pulli mutil pole ning tema peamine funktsioon on umbes £20 miljoni eest aastas koos oma pereliikmetega tabloididele tööd anda. Reserve powerid küll teoreetiliselt on - praktikas PM ütleb what's what.
Vot valge mehe demokraatia on arenenud umbes sinna. Tahad poliitmängu mängida, jälgi reegleid. Kui reeglitest kinni pead, siis on kõik hästi. Jaga lubadusi, võta seisukohti "olulistel teemadel", kiida valija tarkust, räägi mida tuleks (teisiti) teha, teata kuidas sa inimestest hoolid ning pmst oled sa ringis sees. Jah, reaalselt pirukani pääsemiseks tuleb üldjuhul tööd teha, kuna tsunft on huvitatud ainult enese taastootmisest, mitte aga suurenemisest, aga kui kord sinna saad, siis pmst oled seotud ainult mängureeglitega. Näiteks, mis vahe on Igor Gräzinil või Kadi Pärnitsal? Kui üks neist mängust lahkub või välja surutakse, tuleb varem või hiljem mõni Gräzin või Pärnits asemele. Siit aga koorubki välja teema - demokraatlikus ühiskonnas valija küll valib, aga suurt sittagi sellest tegelikult ei muutu. Peamiselt toimub pidev pinnavirvendus. Aga järske muutusi enamasti vaja ei olegi. Tegelikud muutused kutsuvad esile mõjukad ja vähem-mõjukad huvigrupid omavahelistes hõõrumistes (huvigrupp võib katta ka osa või terviku mõnest parteist) ning väga tihti need lihtsalt vormistatakse rahva tahteavaldusena. Ja nii ongi, et iga valge mehe riigi parlament koosneb valdavalt (80%-95%) ulatuses broileritest, kes tegelikult suurt sittagi mõjutada ei suuda ega taha, vaid kes lihtsalt sobivad tooli ja nupu vahele neile 5%-20%, kes mängu suunavad. Ja see on see seltskond, kelle seas on ka tihti erinevate huvigruppide esindajaid, kes omavahel arengu välja nühivad :D. Iga X (näiteks 4) aasta tagant on siis vaja lihtsalt jälle nägu pähe maalida, sonks pähe teha, fotograafi juurde minna ja ühtlasi ka hästi palju jutustada reeglitejärgset möla. Ja uuele ringile.
Kui mina näiteks valimas käin, valin ma alati huvigruppide järgi, mitte selle järgi, mis mäda keegi parajasti suust välja ajab.
Demokraatia on olenevalt vaatenurgast rohkem või vähemal määral sõnakõlks. Rahva võim? Kui teoreetiliselt on valge mehe ühiskonnas rahvas kõrgema võimu kandja sama palju kui ütleme "Qatari valitseja valitseb Qatari", siis tegelikult on seis rohkem nagu "Inglise kuninganna "valitseb" Ühendkuningriiki".
Qataris pruugid suud - Go directly to jail, do not pass go, do not collect $200. Valitseja peksab, käseb, poob ja laseb. UK-s aga, jah - kuningannat persse pole viisakas saata, kui tahad suurt mängu mängida ning vormiliselt peab nagu koogutama, sisuliselt aga mingit pulli mutil pole ning tema peamine funktsioon on umbes £20 miljoni eest aastas koos oma pereliikmetega tabloididele tööd anda. Reserve powerid küll teoreetiliselt on - praktikas PM ütleb what's what.
Vot valge mehe demokraatia on arenenud umbes sinna. Tahad poliitmängu mängida, jälgi reegleid. Kui reeglitest kinni pead, siis on kõik hästi. Jaga lubadusi, võta seisukohti "olulistel teemadel", kiida valija tarkust, räägi mida tuleks (teisiti) teha, teata kuidas sa inimestest hoolid ning pmst oled sa ringis sees. Jah, reaalselt pirukani pääsemiseks tuleb üldjuhul tööd teha, kuna tsunft on huvitatud ainult enese taastootmisest, mitte aga suurenemisest, aga kui kord sinna saad, siis pmst oled seotud ainult mängureeglitega. Näiteks, mis vahe on Igor Gräzinil või Kadi Pärnitsal? Kui üks neist mängust lahkub või välja surutakse, tuleb varem või hiljem mõni Gräzin või Pärnits asemele. Siit aga koorubki välja teema - demokraatlikus ühiskonnas valija küll valib, aga suurt sittagi sellest tegelikult ei muutu. Peamiselt toimub pidev pinnavirvendus. Aga järske muutusi enamasti vaja ei olegi. Tegelikud muutused kutsuvad esile mõjukad ja vähem-mõjukad huvigrupid omavahelistes hõõrumistes (huvigrupp võib katta ka osa või terviku mõnest parteist) ning väga tihti need lihtsalt vormistatakse rahva tahteavaldusena. Ja nii ongi, et iga valge mehe riigi parlament koosneb valdavalt (80%-95%) ulatuses broileritest, kes tegelikult suurt sittagi mõjutada ei suuda ega taha, vaid kes lihtsalt sobivad tooli ja nupu vahele neile 5%-20%, kes mängu suunavad. Ja see on see seltskond, kelle seas on ka tihti erinevate huvigruppide esindajaid, kes omavahel arengu välja nühivad :D. Iga X (näiteks 4) aasta tagant on siis vaja lihtsalt jälle nägu pähe maalida, sonks pähe teha, fotograafi juurde minna ja ühtlasi ka hästi palju jutustada reeglitejärgset möla. Ja uuele ringile.
Kui mina näiteks valimas käin, valin ma alati huvigruppide järgi, mitte selle järgi, mis mäda keegi parajasti suust välja ajab.
ehki suffiks on abielus, on ta arvamus demokratiast ysna kokkuv6tvalt meeldiv! ;)
kommuism täägib töölisklassist. kui hetkel koik räägivad "teadmuspõhisest majandusest" siis kust pekist tuleb lumpen?
kas mitte spetsialistidest ehk neist kes töö ära teevad ehk töölisklassist polegi meil puudus? kapitalism oma börside, juhtide., haldurite ja konsutantidega on nagu kaanid. kas neid hmm.. ärimehi meil liiast pole? ja konkurents on, ma kordan, motivaator m6ttetule mehele. head asjad synnivad kirest, mitte hirmust ilma bemmita elada.
looduses on karja juht. kes on tugevam. aga see tugevam saab kyll nikku, aga selle-eest peab ka esimesena minema vaenlasele vastu. saad hyvesid, siis maksa oma eluga. aga meie demokraatias saavad hyvesid vähesed, neid ylalpeavad aga need kes surma saavad. seega pole systeem stabiilne!
kommuism täägib töölisklassist. kui hetkel koik räägivad "teadmuspõhisest majandusest" siis kust pekist tuleb lumpen?
kas mitte spetsialistidest ehk neist kes töö ära teevad ehk töölisklassist polegi meil puudus? kapitalism oma börside, juhtide., haldurite ja konsutantidega on nagu kaanid. kas neid hmm.. ärimehi meil liiast pole? ja konkurents on, ma kordan, motivaator m6ttetule mehele. head asjad synnivad kirest, mitte hirmust ilma bemmita elada.
looduses on karja juht. kes on tugevam. aga see tugevam saab kyll nikku, aga selle-eest peab ka esimesena minema vaenlasele vastu. saad hyvesid, siis maksa oma eluga. aga meie demokraatias saavad hyvesid vähesed, neid ylalpeavad aga need kes surma saavad. seega pole systeem stabiilne!
riq, kui võib küsida, miks sa seda foorumit külastad? Kui enamus, kes siia sihipäraselt satuvad on "kaanid" ja "liigsed". Miks sa hängid siin "mõtetutega"? Kui sa nii riil mees oled, miks sind häirivad inimesed, kes ei mõtle sinu moodi, kes ei ole sinu sotsiaalsest taustast, kes kuuluvad teise "klassi"?
Muide, sa ei ole kuulnud, et selline mõtlemine ei ole enam moes? need mõtted, see sõnavara... nii kahekümnendad.
gurmanka, karumõmm ei ole nii väike mees, et sulle nende targutuste peale vastata. Ja need ei sobi targutusteks, vaid küsimusteks alustajate foorumis.
Muide, sa ei ole kuulnud, et selline mõtlemine ei ole enam moes? need mõtted, see sõnavara... nii kahekümnendad.
gurmanka, karumõmm ei ole nii väike mees, et sulle nende targutuste peale vastata. Ja need ei sobi targutusteks, vaid küsimusteks alustajate foorumis.
madis, pole m6tet suhelda inimestega kes sinuga n6us on. see on igav, mittearendav.
suhtlemiseks on vaja yhisosa (et oleks voimalik suhelda) ja erienvust (et oleks m6tet suhelda).
iga kriitikanool rekommunismi promomisele annab võimaluse seda teooriat parandada..
järgmine kord saab seda edukalt pareerida. kogemus junou..
seet6ttu on nö tootearenduse tsyklis vaja saada tagasisidet, eriti kriitilist.
kahjuks enamus kriitikat on juba nö been there done that mis ei veena :(
vabandan kui kedagi kaani m6istega solvasin.. aga finantssysteem ei täida enam ammu oma "teoreetilist" rolli.
demokraatia polnud ka moes nii umbes paar tuhat aastat.. lihtsalt ma näen et inimesed kes suudavad midagi muuta ei esita enam kysimusi vaid arvavad et " we have reached what seems eternally high plateau of society model" ja kes arvab teistmoodi seda demoniseeritakse voi soimatakse lolliks.. igav
suhtlemiseks on vaja yhisosa (et oleks voimalik suhelda) ja erienvust (et oleks m6tet suhelda).
iga kriitikanool rekommunismi promomisele annab võimaluse seda teooriat parandada..
järgmine kord saab seda edukalt pareerida. kogemus junou..
seet6ttu on nö tootearenduse tsyklis vaja saada tagasisidet, eriti kriitilist.
kahjuks enamus kriitikat on juba nö been there done that mis ei veena :(
vabandan kui kedagi kaani m6istega solvasin.. aga finantssysteem ei täida enam ammu oma "teoreetilist" rolli.
demokraatia polnud ka moes nii umbes paar tuhat aastat.. lihtsalt ma näen et inimesed kes suudavad midagi muuta ei esita enam kysimusi vaid arvavad et " we have reached what seems eternally high plateau of society model" ja kes arvab teistmoodi seda demoniseeritakse voi soimatakse lolliks.. igav
1) gurmanka, 1/5 on kuld + arenenud maailma energiasektor;
2) einoh, demokraatia - see meeldib mulle sellepärast, et teema 1 hääl per nupp ongi kõige lähedasem sellele võrdsusihalusele, millest siin eri nurkade alt kogu aeg räägime;
3) "armastavad kapitalismi..." See tähendab eelkõige seda, et nende loogika ja motivatsioon on mõistetavam, kui neil, kes mingist ideoloogiast jahuvad.
Muudel teemadel arutleks juba jäätise taga ja sinu pool ;-)
Ja, madis43 - tunnen gurmankat aastast 1999 - ta võib mu kallal nokkida, palju süda lustib. :-) Aga tänud komplimentide est.
2) einoh, demokraatia - see meeldib mulle sellepärast, et teema 1 hääl per nupp ongi kõige lähedasem sellele võrdsusihalusele, millest siin eri nurkade alt kogu aeg räägime;
3) "armastavad kapitalismi..." See tähendab eelkõige seda, et nende loogika ja motivatsioon on mõistetavam, kui neil, kes mingist ideoloogiast jahuvad.
Muudel teemadel arutleks juba jäätise taga ja sinu pool ;-)
Ja, madis43 - tunnen gurmankat aastast 1999 - ta võib mu kallal nokkida, palju süda lustib. :-) Aga tänud komplimentide est.
Riq, Sinu "teooria parandamise" jutt ning kirjutamise stiil paneb mõtlema, et kas Sul on relv juba ostetud millega kooli kõmmutama minna?
heh, ka mina olen jah käinud markoliniga kopli tiirus ja ka männikul kõmmutamas :D
aga süütut lihtrahvast maha lasta on alandav, mage, yöäk.
8 inimese mahatapmine ei vii kuhugi. pigem 8 inimese üleskasvatamine.
olen ohutu, ma ainult räägin :)
aga süütut lihtrahvast maha lasta on alandav, mage, yöäk.
8 inimese mahatapmine ei vii kuhugi. pigem 8 inimese üleskasvatamine.
olen ohutu, ma ainult räägin :)
Jutt on tihti ohtlikum kui relv. Sõdasid algatavad jutumehed, mitte kindralid. ;)
True, This! —
Beneath the rule of men entirely great,
The pen is mightier than the sword. Behold
The arch-enchanters wand! — itself a nothing! —
But taking sorcery from the master-hand
To paralyse the Cæsars, and to strike
The loud earth breathless! — Take away the sword —
States can be saved without it!
True, This! —
Beneath the rule of men entirely great,
The pen is mightier than the sword. Behold
The arch-enchanters wand! — itself a nothing! —
But taking sorcery from the master-hand
To paralyse the Cæsars, and to strike
The loud earth breathless! — Take away the sword —
States can be saved without it!
Tarantel, alati Delfi kommentaare lugedes (muide, ma ei tee seda tihti) tekib mul tunne, et tasuks vaid olukorral veidikenegi muutuda, oleks meil olemas nii need, kes inimesi loomavagunitesse ajavad, kui need, kes peldiku taga kulakutele ja intellektuaalidele kuule pähe kõmmutavad. Sõdasid alustavad jutumehed, selles on sul õigus - ja alati on väikeseid inimesi, kes oma väikluse vägivallaks keeravad.
Ja aastate pärast kõrge poliitiku seisuses väidavad, et täitsid ainult käsku!
Ja üleüldse õõnestasid vaenulikku süsteemi seestpoolt!
Ja üleüldse õõnestasid vaenulikku süsteemi seestpoolt!
Kõige karmimad solkijad on ikka igasugused vabaturu fundamentalistid (ja muud hard- ja softcore parempoolsed). Neil on nimelt jätkuvalt kolm täiesti umbselt vale eeldust :
a) nad arvavad, et toote/teenuse väärtus (hind!) on alati see, mis kujuneb sellele tootele/teenusele nõudluse ja pakkumise tulemusena vabaturul. Mida vähem riigi poolset sekkumist läbi erinevate nõuete, reeglite ja maksude, seda parem (odavam ja efektiivsem). Tootmises tekkiv solk on ju kõige lihtsam maha valada või õhku paisata (õhk ja vesi meie ümber on ju tasuta - mäherdune raiskamine mingeid keskkonnamakse maksta), kõige odavam on kasutada Aafrikast kalapaatides kohaletoodud orjatööjõudu (tööjõud sõbrahinnaga) ja üldse on ametiühingud juba oma olemuselt ju mafioossed struktuurid ja peaks keelustatama.
b) nad arvavad, et lõppkokkuvõttes on täielik vabaturumajandus kasulik kõigile, ka pööblile, kuna see tagab ju efektiivseima ressursikasutuse, millest võidavad läbi odavamate hindade ja madalamate maksude kõik. Pööbel on aga lihtsalt liiga loll, et sellest aru saada seega tuleb mingil viisil pööbel elimineerida otsustusprotsessist. Nad arvavad endal olevat moraalne õigus teiste eest otsustada, kuna "teised ei saa ju aru mis neile hea on" ja peaks suunatama kõigepealt makrot- ja soovitavalt ka mikrot õppima enne kui neile hääleõigus anda. Üldse, igasugused ebaproduktiivsed kunstiinimesed, boheemid ja muidu elukunstnikud võiks päris tööle minna ja midagi kasulikku teha parem, mitte päev otsa ainult niisama ringi töllerdada ja õhku rikkuda;
c) nad seavad individuaalse vajaduse kõrgemaks kollektiivsest. Kui tarbija soovib näiteks püstolkuulipildujat supermarketist osta, siis peab seda talle ju võimaldama, vastasel juhul ju "sekkutakse tarbija individuaalsetesse õigustesse osta oma raha eest millal ja mida ta soovib," mis on ju vabaturuühiskonnas mõeldamatu. See oleks ju jälle mingite imbetsillidest sotsiaaldemokraatide turusolkimine.
a) nad arvavad, et toote/teenuse väärtus (hind!) on alati see, mis kujuneb sellele tootele/teenusele nõudluse ja pakkumise tulemusena vabaturul. Mida vähem riigi poolset sekkumist läbi erinevate nõuete, reeglite ja maksude, seda parem (odavam ja efektiivsem). Tootmises tekkiv solk on ju kõige lihtsam maha valada või õhku paisata (õhk ja vesi meie ümber on ju tasuta - mäherdune raiskamine mingeid keskkonnamakse maksta), kõige odavam on kasutada Aafrikast kalapaatides kohaletoodud orjatööjõudu (tööjõud sõbrahinnaga) ja üldse on ametiühingud juba oma olemuselt ju mafioossed struktuurid ja peaks keelustatama.
b) nad arvavad, et lõppkokkuvõttes on täielik vabaturumajandus kasulik kõigile, ka pööblile, kuna see tagab ju efektiivseima ressursikasutuse, millest võidavad läbi odavamate hindade ja madalamate maksude kõik. Pööbel on aga lihtsalt liiga loll, et sellest aru saada seega tuleb mingil viisil pööbel elimineerida otsustusprotsessist. Nad arvavad endal olevat moraalne õigus teiste eest otsustada, kuna "teised ei saa ju aru mis neile hea on" ja peaks suunatama kõigepealt makrot- ja soovitavalt ka mikrot õppima enne kui neile hääleõigus anda. Üldse, igasugused ebaproduktiivsed kunstiinimesed, boheemid ja muidu elukunstnikud võiks päris tööle minna ja midagi kasulikku teha parem, mitte päev otsa ainult niisama ringi töllerdada ja õhku rikkuda;
c) nad seavad individuaalse vajaduse kõrgemaks kollektiivsest. Kui tarbija soovib näiteks püstolkuulipildujat supermarketist osta, siis peab seda talle ju võimaldama, vastasel juhul ju "sekkutakse tarbija individuaalsetesse õigustesse osta oma raha eest millal ja mida ta soovib," mis on ju vabaturuühiskonnas mõeldamatu. See oleks ju jälle mingite imbetsillidest sotsiaaldemokraatide turusolkimine.
riq, marksismi tuleb vaadata kui teatud ajajärgul teatud tingimustes tekkinud mõtlemise umbkäiku. 19 sajandi keskpaiku, kui üks ühiskondlik süsteem oli läbi saamas oli vaja midagi uut, oli vaja pakkuda lahendusi. Kui sa pole tähele pannud, siis viimase 150 aastaga on töölisklass riikides, mis ei ole proovinud Marxi õpetusi ellu viia, hakanud nautima enamusi neid hüvesid, mis tol ajal olid kätte saadavad ainult kõige rikkamatele. Hüvesid, mis on tänapäeval kättesaadavad ainult kõige rikkamatele on oluliselt vähemaks jäänud. mul on isegi raskusi selliste hüvede leidmisel. See jura, et rikkad saavad rikkamateks ja vaesed jäävad vaesemateks ei tundu ühelegi ajalugu õppinud (ja sellest ka aru saanud) inimesele kuigi tõsiseltvõetavana. Vastupidine on rohkem tõsi. Mitte ainult ei suutnud Marksi süsteem lahendusi pakkuda probleemile, mida ta lootis lahendada, vaid selle probleemi lahendas just see süsteem, mis tema arvates oli tööliste vaenlane.
Seega peaks Marxi mõlgutusi pidama viljatuteks mõistuse eksirännakuteks, naljaks, mis ammendas ennast juba 20. aastatel. Filosoofide seas räägitakse Marxist ainult kahel põhjusel - et see suures mastaabis praktikasse viidi ja seetõttu, et filosoofidel ei ole oluliselt targemaid teemasid, mida arutada. Kuidagi tuleb leib lauale saada..
Seega peaks Marxi mõlgutusi pidama viljatuteks mõistuse eksirännakuteks, naljaks, mis ammendas ennast juba 20. aastatel. Filosoofide seas räägitakse Marxist ainult kahel põhjusel - et see suures mastaabis praktikasse viidi ja seetõttu, et filosoofidel ei ole oluliselt targemaid teemasid, mida arutada. Kuidagi tuleb leib lauale saada..
Ohoo, vasakliberaal mykoloog STRIKES BACK! Retoorika kiiduväärne, vorm täiuslik - justkui tark ja andekas inimene oleks läbi närinud Kesknädala, Michael Moore'i ja Janno Reiljani majandusteoreetiliste ideede parimad palad. Tubli. 5. Istu. mykoloogi teos on suisa nii hea, et selles sisalduvatele mõningatele pointidele võiks kahe käega alla kirjutada....
Nimelt...
a) et toote/teenuse väärtus (hind!) on alati see, mis kujuneb sellele tootele/teenusele nõudluse ja pakkumise tulemusena vabaturul. Mida vähem riigi poolset sekkumist läbi erinevate nõuete, reeglite ja maksude, seda parem (odavam ja efektiivsem). Maailmas korduvalt tõestust leidnud asjaolu - madalad maksud mõjuvad kapitalile magnetina ning loovad rikkust;
b) lõppkokkuvõttes on täielik vabaturumajandus kasulik kõigile, ka pööblile, kuna see tagab ju efektiivseima ressursikasutuse, millest võidavad läbi odavamate hindade ja madalamate maksude kõik. Heaks näiteks USA-Reagan, mitmed Aasia riigid...
c) individuaalse vajaduse kõrgemaks kollektiivsest. Kui tarbija soovib näiteks püstolkuulipildujat supermarketist osta, siis peab seda talle ju võimaldama, vastasel juhul ju "sekkutakse tarbija individuaalsetesse õigustesse osta oma raha eest millal ja mida ta soovib," mis on ju vabaturuühiskonnas mõeldamatu.
Vasakpoolse mõtteviisi üks kindlaid alustalasid on see, et relvad on pahad. Väike vihje - guns don't kill people, people kill people. Relv on vaba mehe tunnus ja vaatamata selle steitmendi äärmisele ebapopulaarsusele viimase aja sündmuste kontekstis, leian mina, et JAH, relva soetamine vastava treeningu läbinud psüühhiliselt terve inimese poolt ei tohiks olla palju raskem, kui näiteks patareide ostmine. Kui kaugemale mõelda, siis on gun control paras (vasakpoolne?) vandenõu selleks, et riigile kui vägivalla aparaadile oleks raskem vastu hakata.
Nimelt...
a) et toote/teenuse väärtus (hind!) on alati see, mis kujuneb sellele tootele/teenusele nõudluse ja pakkumise tulemusena vabaturul. Mida vähem riigi poolset sekkumist läbi erinevate nõuete, reeglite ja maksude, seda parem (odavam ja efektiivsem). Maailmas korduvalt tõestust leidnud asjaolu - madalad maksud mõjuvad kapitalile magnetina ning loovad rikkust;
b) lõppkokkuvõttes on täielik vabaturumajandus kasulik kõigile, ka pööblile, kuna see tagab ju efektiivseima ressursikasutuse, millest võidavad läbi odavamate hindade ja madalamate maksude kõik. Heaks näiteks USA-Reagan, mitmed Aasia riigid...
c) individuaalse vajaduse kõrgemaks kollektiivsest. Kui tarbija soovib näiteks püstolkuulipildujat supermarketist osta, siis peab seda talle ju võimaldama, vastasel juhul ju "sekkutakse tarbija individuaalsetesse õigustesse osta oma raha eest millal ja mida ta soovib," mis on ju vabaturuühiskonnas mõeldamatu.
Vasakpoolse mõtteviisi üks kindlaid alustalasid on see, et relvad on pahad. Väike vihje - guns don't kill people, people kill people. Relv on vaba mehe tunnus ja vaatamata selle steitmendi äärmisele ebapopulaarsusele viimase aja sündmuste kontekstis, leian mina, et JAH, relva soetamine vastava treeningu läbinud psüühhiliselt terve inimese poolt ei tohiks olla palju raskem, kui näiteks patareide ostmine. Kui kaugemale mõelda, siis on gun control paras (vasakpoolne?) vandenõu selleks, et riigile kui vägivalla aparaadile oleks raskem vastu hakata.
Keskknädalal ja Michael Moore'l ei ole majandusteooriaga just kuigivõrd pistmist, Janno Reilijan õpetas vähemalt minu ajal TÜs väliskaubandusteooriat, mis oli OK ja tema poliitilistest seisukohavõttudest meenub mulle vaid võitlus põllumajandustoodete kaitsetollide nimel ja hiljem suuremahuliste välislaenud propageerimine. Aga asi ei ole vasak- või paremliberaalsuses, vaid ekstremismi erinevates ilmingutes, milledest üks on klassikaline "kui ei ole meiega, oled meie vastu" stiilis mustvalge, õige-väär jaotus parem-vasakskaalal. Või milleks saab pidada siis arvamust, et ainuõige maailmakorraldus on jäik vabaturumajanduslik liberaalsus ja igasugune vasakpoolsuse alge on kõikide hädade algus. Eriti kõva on muidugi sotsiaaldemokraatia seostamine Gulagi ja peldiku taga mahalaskimistega. Ehk peaks hakkama tõmbama ka paralleele reformierakonna poolt hääle andmise ja Pinocheti aegse Tshiili või näiteks Türgis viljeldava huntarezhiimi vahel (varsti võib vist lisada siia ka Venemaal valitseva rezhiimi).
Aga:
a) et toote/teenuse väärtus (hind!) on alati see, mis kujuneb sellele tootele/teenusele nõudluse ja pakkumise tulemusena vabaturul. Mida vähem riigi poolset sekkumist läbi erinevate nõuete, reeglite ja maksude, seda parem (odavam ja efektiivsem). Maailmas korduvalt tõestust leidnud asjaolu - madalad maksud mõjuvad kapitalile magnetina ning loovad rikkust. Tõsi, aga mis hinnaga? Kas kui US firmad saavad konkurentsieelise, kuna nende valitsus ei ole ratifitseerinud Kyoto lepet ja seetõttu pole neil kohustust limiteerida CO2 emisiooni tõestab parempoolse poliitika supremacy't? Kas hea ja odav Brasiilia suhkur, mille kasvatamiseks võetakse maha Eesti pindala jagu vihmametsa aastas tõestab riigipoolse sekkumise minimiseerimimise vajadust?;
b) lõppkokkuvõttes on täielik vabaturumajandus kasulik kõigile, ka pööblile, kuna see tagab ju efektiivseima ressursikasutuse, millest võidavad läbi odavamate hindade ja madalamate maksude kõik. Heaks näiteks USA-Reagan, mitmed Aasia riigid... Vastupidiseid näiteid, ehk siis edukas majanduspoliitika mis hõlmab endas ka sotsiaalset aspekti, ei pea kaugelt otsima. Põhjamaad, Saksamaa, Iirimaa, Shveits jne. Elukvaliteedi indeksis on need riigid üldjuhul eespool kui US ja Aasia.
c) Vasakpoolse mõtteviisi üks kindlaid alustalasid on see, et relvad on pahad. Väike vihje - guns don't kill people, people kill people. Relv on vaba mehe tunnus ja vaatamata selle steitmendi äärmisele ebapopulaarsusele viimase aja sündmuste kontekstis, leian mina, et JAH, relva soetamine vastava treeningu läbinud psüühhiliselt terve inimese poolt ei tohiks olla palju raskem, kui näiteks patareide ostmine. Keegi ei räägi relvade keelamisest. Minu poolt toodud näide oli mõeldud illustreerimaks vajadust tagada relvade leviku kontroll sellisel viisil, et oleks miinimumini viidud võimalus, et relvad jõuavad nende kätte, kes ei vasta nõutavatele kriteeriumitele. Selleks on vaja suuremat riigi poolset kontrolli relvade tootmise, impordi-ekspordi, müügi, kasutamise, hoidmise üle. Või lõppude lõpuks, mis on relvade leviku juures suurem probleem, kas see et teatud vasakpoolsed riigid ei suuda ohjeldada vabameelseid, kes riiklikule vägivallaaparaadile vastu hakkavad või see et teatud vabameelsetes riikides võib foori taga seistes tina saada kui piisavalt kiiresti ei suuda autost välja kobida kui keegi silmini cracki täis tegelane seda sul teha soovitab.
Aga:
a) et toote/teenuse väärtus (hind!) on alati see, mis kujuneb sellele tootele/teenusele nõudluse ja pakkumise tulemusena vabaturul. Mida vähem riigi poolset sekkumist läbi erinevate nõuete, reeglite ja maksude, seda parem (odavam ja efektiivsem). Maailmas korduvalt tõestust leidnud asjaolu - madalad maksud mõjuvad kapitalile magnetina ning loovad rikkust. Tõsi, aga mis hinnaga? Kas kui US firmad saavad konkurentsieelise, kuna nende valitsus ei ole ratifitseerinud Kyoto lepet ja seetõttu pole neil kohustust limiteerida CO2 emisiooni tõestab parempoolse poliitika supremacy't? Kas hea ja odav Brasiilia suhkur, mille kasvatamiseks võetakse maha Eesti pindala jagu vihmametsa aastas tõestab riigipoolse sekkumise minimiseerimimise vajadust?;
b) lõppkokkuvõttes on täielik vabaturumajandus kasulik kõigile, ka pööblile, kuna see tagab ju efektiivseima ressursikasutuse, millest võidavad läbi odavamate hindade ja madalamate maksude kõik. Heaks näiteks USA-Reagan, mitmed Aasia riigid... Vastupidiseid näiteid, ehk siis edukas majanduspoliitika mis hõlmab endas ka sotsiaalset aspekti, ei pea kaugelt otsima. Põhjamaad, Saksamaa, Iirimaa, Shveits jne. Elukvaliteedi indeksis on need riigid üldjuhul eespool kui US ja Aasia.
c) Vasakpoolse mõtteviisi üks kindlaid alustalasid on see, et relvad on pahad. Väike vihje - guns don't kill people, people kill people. Relv on vaba mehe tunnus ja vaatamata selle steitmendi äärmisele ebapopulaarsusele viimase aja sündmuste kontekstis, leian mina, et JAH, relva soetamine vastava treeningu läbinud psüühhiliselt terve inimese poolt ei tohiks olla palju raskem, kui näiteks patareide ostmine. Keegi ei räägi relvade keelamisest. Minu poolt toodud näide oli mõeldud illustreerimaks vajadust tagada relvade leviku kontroll sellisel viisil, et oleks miinimumini viidud võimalus, et relvad jõuavad nende kätte, kes ei vasta nõutavatele kriteeriumitele. Selleks on vaja suuremat riigi poolset kontrolli relvade tootmise, impordi-ekspordi, müügi, kasutamise, hoidmise üle. Või lõppude lõpuks, mis on relvade leviku juures suurem probleem, kas see et teatud vasakpoolsed riigid ei suuda ohjeldada vabameelseid, kes riiklikule vägivallaaparaadile vastu hakkavad või see et teatud vabameelsetes riikides võib foori taga seistes tina saada kui piisavalt kiiresti ei suuda autost välja kobida kui keegi silmini cracki täis tegelane seda sul teha soovitab.
Mykoloog, Soomes on kontroll relvade omamise ja kasutamise üle täiesti olemas. Oluliselt rangem, kui paljukirutud USA-s. Panen nüüd demagoogi ja küsin, et kui vinget kontrolli oleks tarvis, et eile toimunud tragöödia oleks olemata jäänud? Ja kas mingeid vabadusi omav ühiskond on üldse võimeline selliste sündmuste toimumist välistama?
Mis Sinu eelmisesse mõtteavaldusse puutub, siis ajaloos leidub etappe, mil ametiühingud ongi olnud maffia käepikenduseks.
Põhjamaade ametiühingud on samas selline jõud riigis, kes räägib usinasti kaasa seadusloome juures, aga kes ei ole selleks otseselt valitud. Võib ju rääkida "osalusdemokraatiast", aga põhjamaiste ametiühingute suur ja hierarhiline bürokraatia ei erine mitte millegi poolest mõne suurpartei või suurkorporatsiooni omast. Miskipärast on aga sedasi, et parteid=talutavad, ametiühingud=head ja korporatsioonid=kapitalistlikud sead. Kus on loogika?
Mis Sinu eelmisesse mõtteavaldusse puutub, siis ajaloos leidub etappe, mil ametiühingud ongi olnud maffia käepikenduseks.
Põhjamaade ametiühingud on samas selline jõud riigis, kes räägib usinasti kaasa seadusloome juures, aga kes ei ole selleks otseselt valitud. Võib ju rääkida "osalusdemokraatiast", aga põhjamaiste ametiühingute suur ja hierarhiline bürokraatia ei erine mitte millegi poolest mõne suurpartei või suurkorporatsiooni omast. Miskipärast on aga sedasi, et parteid=talutavad, ametiühingud=head ja korporatsioonid=kapitalistlikud sead. Kus on loogika?