robert, mida alltoodu sisuliselt võiks tähendada (tekst EÜP saidilt selgitusest tulevaste II samba väljamaksete kohta)?
"Juhul aga kui saadav igakuine annuiteet ületaks 3 rahvapensioni määra (praegu siis 2’400 EEK), on Sul kaks võimalust kindlustuslepingu sõlmimisel: kas tasuda ikkagi kõigi pensioniosakute väärtus kindlustusseltsile ning hakata sellevõrra suuremaid väljamakseid saama, või tasuda ainult piisav summa, mis tagaks kolmekordse rahvapensioni määra suuruse annuiteedi, ning ülejäänud osakute eest saada annuiteeti otse kohustuslikust pensionifondist."
Mille poolest on parem/halvem annuiteedi saamine otse pensionifondist - kas jääk p.fondis teenib/kasvab edasi? Samas kindlustusselts ainult maksab ja kulutab, ei kasvata ta edasi su summat??
Annuiteet on leping kindlustusega, pensionifondi osakud aga sinule kuuluvad väärtpaberid. Väärtpabereid omades säilivad sul kõik privileegid - pärandatavus, õigus osa saada fondi tootlusest jne. Annuiteeti sõlmides aga kaotad sa need privileegid. Seega soovitan kindlustusega teha nii väike annuiteet kui võimalik ning ülejäänud raha fondis hoida.
täiendaks roberti soovitust:
meestel on kasulik käituda nii, nagu robert soovitas.
naised peaksid kaaluma kogu raha eest annuiteedi ostmist (eelkõige pikema oodatava eluea ning unisex tabeli kasutamise tõttu).
meestel on kasulik käituda nii, nagu robert soovitas.
naised peaksid kaaluma kogu raha eest annuiteedi ostmist (eelkõige pikema oodatava eluea ning unisex tabeli kasutamise tõttu).
Robert & loit,
thanks vähemasti 2 alternatiivi selgitamise eest! Nüüd palun selgita, robert, kuidas see kõik toimub...:
"või tasuda ainult piisav summa, mis tagaks kolmekordse rahvapensioni määra suuruse annuiteedi, ning ülejäänud osakute eest saada annuiteeti otse kohustuslikust pensionifondist."
Milline summa on piisav summa?
Kes selle kehtestas?
kas 1 kordne rahvapensioni määr on 2400 EEK/kuu? Või on see kolmekordne?
Kuidas toimub annuiteedi saamine otse pensionifondist kui kõik kogutud väärtpaberid sundvõõrandatakse kindlustusseltsi kasuks?
thanks, juba ette!
thanks vähemasti 2 alternatiivi selgitamise eest! Nüüd palun selgita, robert, kuidas see kõik toimub...:
"või tasuda ainult piisav summa, mis tagaks kolmekordse rahvapensioni määra suuruse annuiteedi, ning ülejäänud osakute eest saada annuiteeti otse kohustuslikust pensionifondist."
Milline summa on piisav summa?
Kes selle kehtestas?
kas 1 kordne rahvapensioni määr on 2400 EEK/kuu? Või on see kolmekordne?
Kuidas toimub annuiteedi saamine otse pensionifondist kui kõik kogutud väärtpaberid sundvõõrandatakse kindlustusseltsi kasuks?
thanks, juba ette!
rahvapension on täna 800.- seega 2400=3*rahvapens
summa ongi reguleeritud seaduses rahvapensi määraga ehk seega summa on ujuv.
annuiteedi saamine pensionifondist toimub Finantsinspektsiooni kehtestatud reeglite alusel. neid reegleid hetkel ei teadaolevalt ei ole.
minu arusaam on selline, et kolmekordse rahvapensioni eest on ratsionaalne teha annuiteet. ülejäänud osakud jätta võõrandamata ehk jätta fondi.
summa ongi reguleeritud seaduses rahvapensi määraga ehk seega summa on ujuv.
annuiteedi saamine pensionifondist toimub Finantsinspektsiooni kehtestatud reeglite alusel. neid reegleid hetkel ei teadaolevalt ei ole.
minu arusaam on selline, et kolmekordse rahvapensioni eest on ratsionaalne teha annuiteet. ülejäänud osakud jätta võõrandamata ehk jätta fondi.
Kõik on hoolega võrrelnud esimest ja teist sammast, aga järsku viitsiks keegi asjatundja analüüsida ka teist ja kolmandat sammast. Võib-olla oleks hoopis alternatiivne lisada niigi kohustuslikule esimesele sambale hoopis kolmas, jättes teise vahele...
3. samba analüüsimisega pole väga vaeva näinud. Kui 2. samba diil on, et investeerid 1kr ja sellest saab 4kr, siis 3. samba diil on, et investeerid 3 ja saad 4.
Tegelikult ei ole 3s sammas midaig muud, kui vabatahtlik kogumine, millele keegi(riik) veel natuke juurde annab. Enda rikkust kasvatada peaks olema kõikide huvides; riikluk motivatsioon (maksusoodustus) omab siin vaid sekundaarset rolli.
Tegelikult ei ole 3s sammas midaig muud, kui vabatahtlik kogumine, millele keegi(riik) veel natuke juurde annab. Enda rikkust kasvatada peaks olema kõikide huvides; riikluk motivatsioon (maksusoodustus) omab siin vaid sekundaarset rolli.
robert, kuldsed sõnad:
2. samba diil on, et investeerid 1kr ja sellest saab 4kr,
NB! sellest saab 4kr. raha saab selts, sina saad ilmselt vastu pükse!
siis 3. samba diil on, et investeerid 3 ja saad 4.
NB! vähemalt saad ise midagi kätte!
2. samba diil on, et investeerid 1kr ja sellest saab 4kr,
NB! sellest saab 4kr. raha saab selts, sina saad ilmselt vastu pükse!
siis 3. samba diil on, et investeerid 3 ja saad 4.
NB! vähemalt saad ise midagi kätte!
velikij
ära siis nii pessimist ka ole, 4 kr ei saa selts, ikka sina saad. ka väljamaksete parioodil on see raha võimalik jätta pärandatavaks, nii et pole hullu midagi..
ja veel, ei ole viitsinud ise kontrollida, kuid kindlustuse tegevust regleerivas seadusandluses / kindlustustoodete tingimustes pidi olema säte, mis võimaldab garantiiperioodi maksete summat kohe ja sulas välja võtta. kui see tõsi on, siis on võimalik kogu pensiraha järgmisel päeval sulas välja võtta. kindlasti see osadele inimestele meeldib, kuid ilmselt ei ole see seaduandja eesmärk.
ära siis nii pessimist ka ole, 4 kr ei saa selts, ikka sina saad. ka väljamaksete parioodil on see raha võimalik jätta pärandatavaks, nii et pole hullu midagi..
ja veel, ei ole viitsinud ise kontrollida, kuid kindlustuse tegevust regleerivas seadusandluses / kindlustustoodete tingimustes pidi olema säte, mis võimaldab garantiiperioodi maksete summat kohe ja sulas välja võtta. kui see tõsi on, siis on võimalik kogu pensiraha järgmisel päeval sulas välja võtta. kindlasti see osadele inimestele meeldib, kuid ilmselt ei ole see seaduandja eesmärk.
vabandust, aga kuidas saab 1kr-st 4kr, kui riik kingib mulle lisaks minu poolt makstud 2%-le minu I samba pensioni arvelt 4%???
robert, kust saaks seda RM-i vinget koefitsentide tabelit, mis näitab I samba pensioni suhtelist suurust liitumisel II sambaga ja ilma?
loit, kui siuke säte on, siis selline toode (mis võimaldab kogutud raha korraga kätte saada) ei tohiks FI-st läbi minna.
robert, kust saaks seda RM-i vinget koefitsentide tabelit, mis näitab I samba pensioni suhtelist suurust liitumisel II sambaga ja ilma?
loit, kui siuke säte on, siis selline toode (mis võimaldab kogutud raha korraga kätte saada) ei tohiks FI-st läbi minna.
gurmanka, aga miks ei tohiks? Mi selles halba oleks, selgita palun kõigile!
robert
"Ehk siis täna 40.a. kodanik, kes teenib 10000 bruto kuus saab palka enne pensi 20133 kätte. (Eeldusel, et palga kasv on 4%.a.). Pensifondi tootluseks on arvestatud 7.6%p.a. Kui ta ei liitu, siis tema 1. sammas on 5032kr ehk 25% palgast. 1. sammas liitudes on 4595. 2. samba pens on 8656 ning kaks sammast kokku on 43%. "
Kas see 8656 on siis esimene ja teine sammas kokku, sest muidu tuleks:
4595+8656=13251 (I+II sammas)
13251/20133=66%
43% oleks küll häbematult vähe!!!
"Ehk siis täna 40.a. kodanik, kes teenib 10000 bruto kuus saab palka enne pensi 20133 kätte. (Eeldusel, et palga kasv on 4%.a.). Pensifondi tootluseks on arvestatud 7.6%p.a. Kui ta ei liitu, siis tema 1. sammas on 5032kr ehk 25% palgast. 1. sammas liitudes on 4595. 2. samba pens on 8656 ning kaks sammast kokku on 43%. "
Kas see 8656 on siis esimene ja teine sammas kokku, sest muidu tuleks:
4595+8656=13251 (I+II sammas)
13251/20133=66%
43% oleks küll häbematult vähe!!!
Mina ka ei liitu ning põhjendused on järgmised:
- mitte ükski pensionifondi haldur ei ole siiani öelnud, millised on tema kulud ning palju ta sisse makstud summadelt omale võtab;
- küsimusele vastati otse, et see on panga saladus ning avaldamisele ei kuulu;
- ka seda, et vastavad protsendid ja valemid on kinnitanud finantsinspektsioon, seega olevat kõik väidetavalt korras ja seaduslik;
- sama vastati ühest suurest pangast ka selle peale, kui ma tahtsin teada kogumis-elukindlustuse aastaste lepingumaksete ja nn.riskisummade kohta.
Te mõelge vaid, asi puudutab minu isiklikku raha ning kuidas siis ei võiks mina ise teada, midaminu rahaga tehakse.
Kui kellelgi on teada ja informatsiooni pankade pensionikindlustusega seotud kulude kohta, palun kirjutage!
Seni kutsub kõiki üles II sambaga mitte ühinema.
- mitte ükski pensionifondi haldur ei ole siiani öelnud, millised on tema kulud ning palju ta sisse makstud summadelt omale võtab;
- küsimusele vastati otse, et see on panga saladus ning avaldamisele ei kuulu;
- ka seda, et vastavad protsendid ja valemid on kinnitanud finantsinspektsioon, seega olevat kõik väidetavalt korras ja seaduslik;
- sama vastati ühest suurest pangast ka selle peale, kui ma tahtsin teada kogumis-elukindlustuse aastaste lepingumaksete ja nn.riskisummade kohta.
Te mõelge vaid, asi puudutab minu isiklikku raha ning kuidas siis ei võiks mina ise teada, midaminu rahaga tehakse.
Kui kellelgi on teada ja informatsiooni pankade pensionikindlustusega seotud kulude kohta, palun kirjutage!
Seni kutsub kõiki üles II sambaga mitte ühinema.
rekka, ma ei tea kellega Sa rääkisid ning kes Sulle niimoodi vastas, et kulud on pangasaladus. Täielik jamps. Fondi kulud on Tingimustes kirjas ja Tingimused on AVALIK.
Ennist kirjutasin siin ülalpool, et aktsiatesse mitteinvesteeriva fondi kulude piirmäär on 1,5%p.a. ning aktsiatesse investeeriva fondi oma 2,0%. Seda tasumäära hakkab kasutama ka LHV. Erinevusena tavalistest ning täiendavatest pensionifondidest kuulub kohustuslike pensionifondide haldustasust maksmisele kõik ülejäänud kulud. S.h. depootasu, registritasu, järelvalvetasu ning maksed tagatisfondi.
LHV võtab fondi ostutehingult ning müügitehingult 1%. Seega, kui Sul liiguks 2.samba fondi 101krooni, siis 1 jääks LHVle (tegelikult maksab LHV selle EVKle edasi) ning 100 liiguks fondi.
Ennist kirjutasin siin ülalpool, et aktsiatesse mitteinvesteeriva fondi kulude piirmäär on 1,5%p.a. ning aktsiatesse investeeriva fondi oma 2,0%. Seda tasumäära hakkab kasutama ka LHV. Erinevusena tavalistest ning täiendavatest pensionifondidest kuulub kohustuslike pensionifondide haldustasust maksmisele kõik ülejäänud kulud. S.h. depootasu, registritasu, järelvalvetasu ning maksed tagatisfondi.
LHV võtab fondi ostutehingult ning müügitehingult 1%. Seega, kui Sul liiguks 2.samba fondi 101krooni, siis 1 jääks LHVle (tegelikult maksab LHV selle EVKle edasi) ning 100 liiguks fondi.
kui LHV maksab selle saadud 1 krooni edasi EVKle, siis mis LHVle endale jääb?
Minu teada LHV ei ole heategev organisatsioon?
Minu teada LHV ei ole heategev organisatsioon?
selle 1 krooni poolelt on nii, et EVK võtab sellelt tegevuselt 50 senti. Seega 50 senti LHV kasum...
rekka, ytle Finantsinspektsioonile ka millisest pangast Sulle niimoodi vastati või veel parem- ära tylita FI-d, vaid pöördu vastava panga sisekontrolli poole ja sel tarkpeal tehakse kõrvad tuliseks.
robert, kas tõesti on nii, et EVK võtab 0,5% II samba sissemaksetest omale?
robert, kas tõesti on nii, et EVK võtab 0,5% II samba sissemaksetest omale?
50 senti per tehing (s.t. iga sotsmaksustatav makse) ning 0,024% p.a. fondi mahult
LHV võtab fondi ostutehingult ning müügitehingult 1%. Seega, kui Sul liiguks 2.samba fondi 101krooni, siis 1 jääks LHVle (tegelikult maksab LHV selle EVKle edasi) ning 100 liiguks fondi.
101 kroonilt 1% on 1.01 krooni. Kas fondi liigub siis 99.99 krooni?
Allpool mingisugune 50 senti tehing? Mitte kuidagi ei saa võetavatest tasudest aru!!
Palju siis 200 kroonilt tasusid läheb? Palju siis ikkagi maha läheb? Ja kas on selgust ka palju väljamaksete pealt kooritakse (kui ükskord asi sinnamaani jõuab)
101 kroonilt 1% on 1.01 krooni. Kas fondi liigub siis 99.99 krooni?
Allpool mingisugune 50 senti tehing? Mitte kuidagi ei saa võetavatest tasudest aru!!
Palju siis 200 kroonilt tasusid läheb? Palju siis ikkagi maha läheb? Ja kas on selgust ka palju väljamaksete pealt kooritakse (kui ükskord asi sinnamaani jõuab)
loit,
räägi sina parem, kuidas selle raha kättesaamisega ikka on? Kas oled täpsustanud?
Mina kutsuks ka kõiki mitte ühinema senikaua, kuni töö on poolikult tehtud ja vastav kord kinnitamata. Kuni ikka FI (või keegi teine, kellel on selleks õigus) pole kehtestanud vastavaid reegleid (annuiteedi saamine näiteks), pole ka mingit mõtet riski võtta.
Üldse on tobe süüdistada fondihaldureid selles, et vastava seaduasndliku paketi ette valmistanud ametnikud on oma töö poolikult teinud. Küll aga selles, et nad poolikut asja promovad, mitte ei saada seda tagasi sinna kust ta tuli...
räägi sina parem, kuidas selle raha kättesaamisega ikka on? Kas oled täpsustanud?
Mina kutsuks ka kõiki mitte ühinema senikaua, kuni töö on poolikult tehtud ja vastav kord kinnitamata. Kuni ikka FI (või keegi teine, kellel on selleks õigus) pole kehtestanud vastavaid reegleid (annuiteedi saamine näiteks), pole ka mingit mõtet riski võtta.
Üldse on tobe süüdistada fondihaldureid selles, et vastava seaduasndliku paketi ette valmistanud ametnikud on oma töö poolikult teinud. Küll aga selles, et nad poolikut asja promovad, mitte ei saada seda tagasi sinna kust ta tuli...