Pensionireformi II sammas käivitumas...

Mida arvate Pensioni II sambast? Kas liituksite? Ja kui, siis milliste mõtetega ja millise finantsasutuse pensionifondiga? Kuivõrd jõuliseks võib kujuneda võitlus liitujate pärast? Kuulda on, et enamikel II samba pensionifondiga väljatulijatel on antud teema tänavuse aasta prioriteet nr. 1.

Arvan II sambast positiivselt ja liitun igal juhul Hansapanga fondiga, sest usaldan seda panka kõige enam
mulle näiteks meeldivad võimalikult läbipaistvad, selgete ja madalate kuludega, (esimesel paarikümnel aastal) pigem agressiivsele kasvule orienteeritud fondid, mida soovitavalt juhivad inimesed, keda tean ja usaldan.

neile kriteeriumitele suudab täna vist üksnes LHV vastata, kindlasti mitte suur ja anonüümne Hansapank, kes muidu valdavat osa mu raha hoiab.
Ei liitu,kuna usaldus on kadunud.Töötasin ise kindlustuses nn.krahhi ajal ja sain ise ka tünga,hullem oli see, kui pidin klientidele silma vaatama ja tõdema olete rahast ilma ja kõik see ilus, mis lubasin, oli vale.Ma ei väida,et kindlustus on halb,aga usalduse võitmiseks läheb veel üsna palju aega.
kas keegi oskab öelda kui suur on kaotus I sambast saadava pensioni osas kui kui liituda teise sambaga
kui riigi poolt kantakse praegusest sots maksust 4% II sambasse siis väheneb ju tasutud sotsiaalmaksu suurus, mis mõjutab I samba pensioni suurust
igal juhul tasub liituda, et saada riigilt kätte 4%. see on ju puhas võit. minu usaldus pensionifondivaltisejate vastu on suurem kui riigi vastu. pole ju mõtet jätta seda raha musta auku kust seda poliitikute suva järgi jagatakse.
Kas see 4% on seadusega kuni pensionini garanteeritud? Või on võimalik, et vahepeal seda jaotust muudetakse? Kas see risk kaalub yles selle riski, et teisest sambast pole enam võimalik väljuda pärast sisenemist?
to Osama
see see ongi et see 4% pole puhas võit
selle võrra väheneb ju esimese samba pensioni suurus, kuna sinna ei arvestata enam 20% maksu vaid 16 ja sellest suurusest sõltub ju praegu I astme pensioni suurus
Tegelikult on võit veel suurem kui need 4%, mis riik juurde paneb. 2% palgast arvutatakse enne tulumaksu, nii et võit on veel tulumaksu võrra suurem. Kokku neljakordne võimendus kohe matsust. Ise kavatsen küll kohel liituda. Kuna see on väga pikaajaline investeering, on siin kindlus ja fondihalduri usaldusväärsus väga tähtis.
Mina liitun esialgu sellise Hansapanga fondiga, kus on 50% aktsiad ja 50% võlakirju. Mis teised arvavad?
Mulle väga meeldiks kui inimesed saaksid aru, et fondihaldus on hoopis midagi muud kui jaekaubandus ja et hunnik kontoreid ja logo igal tänavanurgal ei anna selles äris eelist.
siis jaepangandus muidugi mõtlesin...
Mina küll ei liitu, põhjused järgnevad:
1) arvestades maailmas toimuvat, ei tea keegi missuguste (mis riigi) seaduste järgi ca.30 aasta pärast pensioni makstakse ja seega hoolimata samba numbrist on jagamine kellegi suva.
2) võimatu on ennustada, kuidas toimub majanduse areng 30 aasta jooksul ja seetõttu pole kindel kas näiteks lubatava $100'000 -st piisab kasvõi 1 kuu normaalseks äraelamiseks
3) raske on leida kindlat argumenti, et mingi fond suudab minu vara minust paremini hallata
Suurem osa fonde haldab vara paremini kui suurem osa inimesi.
yanek, kui kõik liituks, väheneks esimese samba kaudu jaotatava raha hulk 4% võrra. sellest kaotaks kindlalt praegused pensionärid. kuna 1 sammas ei ole väga kindlalt sissetulekutega seotud, toimub mingi ümberjagamine, kaotaks tõenäoliselt tulevikus eelkõige need kes maksavad keskmisest vähem kuna jagamine toimub nende kasuks.

kuldar1, 2. samba raha (ka 4%riigilt saadav) kantakse isiku arvele. loomulikult on oht et ka sealt võetakse kunagi raha ära nagu võib ju riik su raha ära võtta arvelduskontolt. samas on see konkreetse isikuga seotud raha ära võtmine ebatõenäolisem kui riigieelarve ümberjagamine. ise liitun esimesel võimalusel et riigilt oma 4% kätte saada.

sCandal, kas sul on mõningaid näiteid tuua lhv poolt juhitavatest eriti edukatest agressivsele kasvule orienteeritud fondidest, näidisportfellidest, aktsiasoovitustest. minul on pigem mitmeid vastupidiseid näiteid, kasvõi global crossing.
To Kuldar1:
Ma ei taha küll sinu võimeid alahinnata, aga ma ei suuda kuidagi uskuda, et sa suudad 25-30 aasta jooksul iga aasta keskmiselt vähemalt 300% tulusust teenida(sellisel juhul oleksid sa ka Warren Buffetist 10 korda kõvem investor), mida teine sammas võimaldab. Paned näiteks iga kuu brutopalgast 100 krooni sisse, riik paneb veel 200 krooni juurde ja oled kohe seisus, kus ostsid 300 kroonise portfelli 74 krooni eest(sest sinu palgast läheks maha vaid 74 krooni, kuna 100 krooni oli tulumaksueelne summa).Lisaks teenib see 300 krooni veel stabiilselt keskmiselt ca 5% tulu juurde. Kui suudad mulle mingit teist paremat investeerimisalternatiivi välja pakkuda, siis jään huviga ootama ja pakuksin Sind kohe Nobeli majanduspreemia laureaadiks.
kuldar1, võid seda 2+4 protsenti ju vaadata ka diversifitseerimisena.
garu: ostuhind on suurem kui 74 krooni, sest I sambast saad hiljem vähem.
aga ma niisama torgin, tegelikult on ikka mõnusalt kasulik mumeelest see II s.
Kellele sissemaksed lahevad kui ei ela pensionini?
pärijatele
Tänan sCandal LHV-le tehtud komplimendi eest.

Kas teise sambaga liituda või mitte? Liituda.
Miks? Minu jaoks on 2 argunti:
1. Saan ISE investeerida (s.t. ise teostada fondi valiku) oma pensioniraha. Ma ei maksa 4% ühisesse katlasse, kus toimub ümberjagamine ning riigi käitumise risk on 100% sisse programmeeritud. Õigus, ka 2. samba puhul tuleb riigi risk sisse, kuid see on samas suurusjärgus kui võimalus, et Sinult maaregistris maa arvelt ära kustutatakse või pangas kontolt raha ära võetakse. Eriti tugev argument on aga see, et mu kogutud raha on minu nimelisel kontol ja see on pärandatav
2. 300% tootlust ikka kuidagimoodi muidu ei teeni oma sissemaksetele. See on nii suur riigipoolne kompensatsioon või boonus, mida tuleks igal juhul ära kasutada.

Kui need argumendid ei müünud, siis mõelge nii, et mida Teil kaotada on?

Osama - Global Crossing oli Rain Lõhmuse isiklik panus ja ost. Ma ei ole kuulnud, et keegi Hansapanga juhtides on mõne isikliku tehingu avalikustanud teades, et kõik investeerimisnõud ei pruugugi head olla.

Et aimu saada, mida plaanime 2. sambas, kannatab vaadata meie vabatahtliku pensionifondi portfelli. 60% on puhast aktsia ning 40% võlakirjariski. Aktsiad oleme ostnud rahvusvahelistelt turgudelt indeksite või JPMF fondidena lisaks veel näputäis Hansapanka. Veel LHV Soovitusi? Maybe kasvukonto? Direct 100, Direct 80 ja Direct 50 on ikka veel agressiivsemad kui näiteks Ühispanga pensionifondi või Sampo pensionifond. Ämbrite poole peal kasvõi Kasvuportfell, mis iseenesest on ka väga agressivne, kuid seda portfelli pole tükk aega uuendanud ja investeerimisideid välja pakkunud. Samas on ta kõrval Bettie portfell...

Tulles tagasi 2. samba juurde, siis konkurents saab siin kõva olema: turule tuleb 2 täiesti uut fondivalitsejat (ERGO & Seesam) ning kokku üle 10 fondi. Mis on kellegi head/vead ei oska kuidagi öelda, kuna ühtegi fondi pole veel. Vaadates olemasolevaid fonde ja nende reklaame, siis Hansa võidab mängu niikuinii, küsimus on, kas 60 või 10 punktiga.