Lugu selline, et ainult võlakirjadesse investeeriva fondi puhul on seatud maksimaalne määr 1,5% aastas ning ylejäänud fondidel 2,0%. 2.samba fondid maksavad ainult haldustasu ning ülejäänud kulud tasutakse sellest. Sellisteks ülejäänud kuludeks on muuhulgas: depootasu, registritasu, järelvalvetasu ning maksed garantiifondi. Olen veendumusel, et enamik fondivalitsejaid määrabki haldustasuks seadusega lubatud maksimumi ning edaspidi korrigeerib seda allapoole.
Kuigi mulle tundub II sammas huvi pakkuv, ei liitu ma kohe kindlasti lähiajal, kõigepealt ikka vaja kõrvalt vaadata, kuidas õpitakse käima, kas Sa liitud täna (loe aprillis) või 6 kuud hiljem, mind ei morjenda.
grumanka- litsents ongi tegevusluba, võid ka teistpidi proovida :).
grumanka- litsents ongi tegevusluba, võid ka teistpidi proovida :).
Õige investor kasutab kõik nn moonutused efektiivselt ära. Selge see, et 2 sambaga liitumine on üks tulusamaid investeeringuid, kuid seda on võimalik teha ainult 2% ulatuses.
Teiseks pensionikindlustus, mis sisaldab väiksemat efekti ja on võimalik kuni 15% ulatuses. Kui maksan näiteks ka õppemaksu, millelt intressid tulumaksust tagastatavad, siis ei oleks mul võimalik seda soodustust kasutada. Samuti on probleemiks väga suured tehingutasud, eriti isikliku müügi korral. Võib olla veel ka muid moonutusi, näiteks tööandja aktsiate soodsad ostmise võimalused. Kõik, mis passiivse investeerimisega üle 15% kasumit toob on minu enda jaoks liiga kahtlane. Välja arvates nn teadlikud moonutused maksuseadustest või firma poliitikast, mis tuleks maksimaalselt ära kasutada.
Tahaks veidi kommenteerida Lõhmuse raamatus Raha toodud arvamust investeeringute hajutamise kohta. Täiesti õige mõte oli see, et aktsiafondidest on index madalamate tehingukulude tõttu parem aktiivselt juhitavatest. Ei ole süüvinud Eesti numbritesse, kuid kui Eestis on Roberti hinnangul passiivsetel pensinifondidel see ikkagi 2%, on tegu kõrge numbriga, mis sööb ära väga suure osa kasumist. Mujal küsivad aktiivsed fondid 2%, index jääb sinna 0,5% juurde.
Ei olnud nõus aga kinnisvara kommentaariga. Kui praegune hüppeline hinnatõus välja arvata, siis peaks kinnisvara hinnatõus jääma vahemikku 3-4% aastas, mis jääb veidi alla inflatsioonile. Kinnisvaral on aga ka teine väärtus - nimelt võib teda välja üürida ja kui arvestada väärtuse tõus + üür - hoolduskulud saame jällegi korraliku 10-15% tulususe.
Kinnisvara on väga oluline ka selleks, et ta on ainus kaitse väga kiire inflatsiooni vastu, mis hävitab võlakirjade, hoiuste ning lööb segi ka majanduse sh firmade aktsiate väärtuse. Parim näide 90 algul, 91 aasta ootamatu hüperinflatsioon hävitas tegelikult esimesed pangad sh tartu kommertspanga. kinnisvara oleks ainsana sealt väärtuslikult läbi tulnud.
Probleem on tõesti siis, kui inimesed ostavad väga kalli kinnisvara ja elavad seal ise sees, kuigi see keskkond võib olla oluliselt üle nende vajaduste ja ka võimete. Siis on viga nende liigses kulutamises, kuid kinnisvara iseenesest on ja jääb investeerimisel ja riskide hajutamisel korralikuks vahendiks.
Teiseks pensionikindlustus, mis sisaldab väiksemat efekti ja on võimalik kuni 15% ulatuses. Kui maksan näiteks ka õppemaksu, millelt intressid tulumaksust tagastatavad, siis ei oleks mul võimalik seda soodustust kasutada. Samuti on probleemiks väga suured tehingutasud, eriti isikliku müügi korral. Võib olla veel ka muid moonutusi, näiteks tööandja aktsiate soodsad ostmise võimalused. Kõik, mis passiivse investeerimisega üle 15% kasumit toob on minu enda jaoks liiga kahtlane. Välja arvates nn teadlikud moonutused maksuseadustest või firma poliitikast, mis tuleks maksimaalselt ära kasutada.
Tahaks veidi kommenteerida Lõhmuse raamatus Raha toodud arvamust investeeringute hajutamise kohta. Täiesti õige mõte oli see, et aktsiafondidest on index madalamate tehingukulude tõttu parem aktiivselt juhitavatest. Ei ole süüvinud Eesti numbritesse, kuid kui Eestis on Roberti hinnangul passiivsetel pensinifondidel see ikkagi 2%, on tegu kõrge numbriga, mis sööb ära väga suure osa kasumist. Mujal küsivad aktiivsed fondid 2%, index jääb sinna 0,5% juurde.
Ei olnud nõus aga kinnisvara kommentaariga. Kui praegune hüppeline hinnatõus välja arvata, siis peaks kinnisvara hinnatõus jääma vahemikku 3-4% aastas, mis jääb veidi alla inflatsioonile. Kinnisvaral on aga ka teine väärtus - nimelt võib teda välja üürida ja kui arvestada väärtuse tõus + üür - hoolduskulud saame jällegi korraliku 10-15% tulususe.
Kinnisvara on väga oluline ka selleks, et ta on ainus kaitse väga kiire inflatsiooni vastu, mis hävitab võlakirjade, hoiuste ning lööb segi ka majanduse sh firmade aktsiate väärtuse. Parim näide 90 algul, 91 aasta ootamatu hüperinflatsioon hävitas tegelikult esimesed pangad sh tartu kommertspanga. kinnisvara oleks ainsana sealt väärtuslikult läbi tulnud.
Probleem on tõesti siis, kui inimesed ostavad väga kalli kinnisvara ja elavad seal ise sees, kuigi see keskkond võib olla oluliselt üle nende vajaduste ja ka võimete. Siis on viga nende liigses kulutamises, kuid kinnisvara iseenesest on ja jääb investeerimisel ja riskide hajutamisel korralikuks vahendiks.
väike näpukas. 15% maksustatava tulu vähendamise alla ei kuulu mitte koolituskulu intressid vaid õppelaenu intressid ja koolituskulud.
suur näpukas. õppelaen ja koolituskulud ei vähenda võimalust täiendavasse kogumispensionisse tehtud makseid kuni 15% ulatuses aastasest maksustatvast tulust maha arvata.
ja mille kohta õigupoolest käis 'Samuti on probleemiks väga suured tehingutasud, eriti isikliku müügi korral.' ?
ja mille kohta õigupoolest käis 'Samuti on probleemiks väga suured tehingutasud, eriti isikliku müügi korral.' ?
to: Artjomik
õige jah, kogumispensioni 15% ei sõltu teistest kulutustest. saamegi targemaks.
Isikuliku müügist niipalju, et kõik need tuttavad, kes helistavad ja pensionikindlustust müüa pakuvad saavad selle eest väga suure protsendi teie esimese aasta sissemaksest. Tegelikult niivõrd suure, et ilma maksusoodustust arvestama jõuate alles umbes 5. aastaks tagasi nulli ehk ei ole selleks ajaks veel mingit kasumit teeninud. Ma küsiksin endalt - miks ma peaksin seda maksma? Vahest siis, kui ma ei teaks midagi investeerimisest... Öeldakse, et pensionikindlustust ei osteta vaid seda teile müüakse.
On muidugi väheseid erandeid, sealhulgas lhv, kes pakub passiivselt väga soodsatel tingimustel seda teenust. (pean kohe aga ka ütlema, et ei ole lhv klient - tundub veel liiga väike ja vähest aega tegutsenud pank sedavõrd pikaajalise ja suure investeeringu jaoks). Kuigi tingimused on neil head.
Tehingutasudest veel niipalju, et kui ainult võlakirjade fondi puhul on aastane tasu fondile 1,5% ja eeldatav tulusus seejärel kokku 4%. Päris suur protsent haldajatele? Kas muidugi Eestis suhteliselt paljude fondide ja suhteliselt väikeste mahtude korral paremini saaks on iseasi.
õige jah, kogumispensioni 15% ei sõltu teistest kulutustest. saamegi targemaks.
Isikuliku müügist niipalju, et kõik need tuttavad, kes helistavad ja pensionikindlustust müüa pakuvad saavad selle eest väga suure protsendi teie esimese aasta sissemaksest. Tegelikult niivõrd suure, et ilma maksusoodustust arvestama jõuate alles umbes 5. aastaks tagasi nulli ehk ei ole selleks ajaks veel mingit kasumit teeninud. Ma küsiksin endalt - miks ma peaksin seda maksma? Vahest siis, kui ma ei teaks midagi investeerimisest... Öeldakse, et pensionikindlustust ei osteta vaid seda teile müüakse.
On muidugi väheseid erandeid, sealhulgas lhv, kes pakub passiivselt väga soodsatel tingimustel seda teenust. (pean kohe aga ka ütlema, et ei ole lhv klient - tundub veel liiga väike ja vähest aega tegutsenud pank sedavõrd pikaajalise ja suure investeeringu jaoks). Kuigi tingimused on neil head.
Tehingutasudest veel niipalju, et kui ainult võlakirjade fondi puhul on aastane tasu fondile 1,5% ja eeldatav tulusus seejärel kokku 4%. Päris suur protsent haldajatele? Kas muidugi Eestis suhteliselt paljude fondide ja suhteliselt väikeste mahtude korral paremini saaks on iseasi.
Gnoom, litsents ja tegevusluba on kaks erinevat asja - see et nad 90 algul E(NS)V-s segamini aeti, pole vabandus.
montini, esiteks pole lhv pank, teiseks on pensionifond parem kui pensionikindlustus ja kolmandaks on õigus Robertil, et II samba fondide puhul tõmmatakse haldustasu allapoole. Teiste fondide valitsemistasud on sellepärast nii kõrged, et fondide mahud on ikka kaunis pisiksed...
montini, esiteks pole lhv pank, teiseks on pensionifond parem kui pensionikindlustus ja kolmandaks on õigus Robertil, et II samba fondide puhul tõmmatakse haldustasu allapoole. Teiste fondide valitsemistasud on sellepärast nii kõrged, et fondide mahud on ikka kaunis pisiksed...
montini
ära aja segamini pensionifondi ja pensionikindlustust. kindlustuse puhul läheb suur osa sinu esimeste aastate sissemaksetest agendi komisjonideks ning kindlustusseltsi kasumiks, nulli jõuad sa alles cca 15 - 20 aasta pärast. pensionifondi puhul on asi palju lihtsam, tehingukulud on ca 1% investeeritavast summast ehk oluliselt väiksemad. 500 kroonise makse puhul on su tehingukulud vaid 5 krooni. Eesti kliendisõbralikumad pensionikindlustustooted võtavad sult keskmiselt ära ca 10% sissemaksetest - sellest ka nende nõrk tulusus.
Võlakirjafondide tänane management fee on ca 0,75% aastas. Võrreldes muude maailma võlakirjafondidega on suurusjärk sama - 0,6% - 0,75%.
ära aja segamini pensionifondi ja pensionikindlustust. kindlustuse puhul läheb suur osa sinu esimeste aastate sissemaksetest agendi komisjonideks ning kindlustusseltsi kasumiks, nulli jõuad sa alles cca 15 - 20 aasta pärast. pensionifondi puhul on asi palju lihtsam, tehingukulud on ca 1% investeeritavast summast ehk oluliselt väiksemad. 500 kroonise makse puhul on su tehingukulud vaid 5 krooni. Eesti kliendisõbralikumad pensionikindlustustooted võtavad sult keskmiselt ära ca 10% sissemaksetest - sellest ka nende nõrk tulusus.
Võlakirjafondide tänane management fee on ca 0,75% aastas. Võrreldes muude maailma võlakirjafondidega on suurusjärk sama - 0,6% - 0,75%.
Kuigi kohustuslik pensionikindlustus on tänaste algandmete järgi maksumaksjale pea ülisoodne tehing jäävad mulle arusaamatuks finantseerimise allikad. Oleks eraõiguslik ettevõtmine, siis ytleks, et püramiidskeem, aga Eesti riigi puhul pean väga tõenäoliseks, et tänased tingimused muutuvad niipea, kui riigile hakkab see 4% ylejõu käima. Kuidas meie riik äkki nii rikkaks sai, et jaksab iga pensionikroonile kolm juurde maksta??
Watch me - kui pensionikindlustusega ühineb ca 60% potentsiaalsest klientuurist, siis läheb kas tänane 2+4 vastu taevast või tõstetakse makse. Heh.
Watch me - kui pensionikindlustusega ühineb ca 60% potentsiaalsest klientuurist, siis läheb kas tänane 2+4 vastu taevast või tõstetakse makse. Heh.
loit:
no see 15-20 aasta üldistus on nüüd ikka natuke ülepingutatud ;) selline tulemus võib tulla, kui võtad aluseks traditsioonilise pensionikindlustuse, kus on garanteeritud intress ja kohustuslik kindlustuskaitse ning seltsi kasumi arvelt makstakse lisaintressi ka. nagu isegi väga hästi tead, ei saa seda toodet fondiga võrreldavatele alustele viia - ülesehitus on täiesti teise loogika järgi.
õigem on kõrvutamiseks võtta unit-link toode, nagu Kasvuportfell ÜP-s või Hansa fondiplaan HP-s. Kasvuportfelli sõlmimistasu on 1000, fondiplaanil 750-1000 kr, haldustasud jäävad 0,5-1,5% vahele olenevalt investeerimisstruktuurist ja mahust. võib arvata, et kasum peaks märksa varem tulema kui 20 aasta pärast ;)
seega - kui jätame kindlustuskaitse üldse kõrvale, siis kulude tase on fondist väga vähe kõrgem, aga selle eest
1) võid ise valida, milliste fondidega raha seotakse, keegi ei keela 100% aktsiafonde valida, samas kui pensionifond võib aktsiatesse ja teistesse fondidesse panna ainult kuni 60% rahast (kui ma nüüd ei eksi). ja me oleme ju kõik näinud LHV presentatsioonidel neid graafikuid, kus on toodud aktsiate tootlus ja võlakirjade tootlus ning milline erinevus 30-aastasel investeeringul tuleb ;)
2) aja jooksul võid lepingu siseselt piiramatu arv kordi maksuvabalt fondide vahel switchida. no päris trade-ida ei anna, aga vastavalt vanusele riskiastet muuta küll.
no see 15-20 aasta üldistus on nüüd ikka natuke ülepingutatud ;) selline tulemus võib tulla, kui võtad aluseks traditsioonilise pensionikindlustuse, kus on garanteeritud intress ja kohustuslik kindlustuskaitse ning seltsi kasumi arvelt makstakse lisaintressi ka. nagu isegi väga hästi tead, ei saa seda toodet fondiga võrreldavatele alustele viia - ülesehitus on täiesti teise loogika järgi.
õigem on kõrvutamiseks võtta unit-link toode, nagu Kasvuportfell ÜP-s või Hansa fondiplaan HP-s. Kasvuportfelli sõlmimistasu on 1000, fondiplaanil 750-1000 kr, haldustasud jäävad 0,5-1,5% vahele olenevalt investeerimisstruktuurist ja mahust. võib arvata, et kasum peaks märksa varem tulema kui 20 aasta pärast ;)
seega - kui jätame kindlustuskaitse üldse kõrvale, siis kulude tase on fondist väga vähe kõrgem, aga selle eest
1) võid ise valida, milliste fondidega raha seotakse, keegi ei keela 100% aktsiafonde valida, samas kui pensionifond võib aktsiatesse ja teistesse fondidesse panna ainult kuni 60% rahast (kui ma nüüd ei eksi). ja me oleme ju kõik näinud LHV presentatsioonidel neid graafikuid, kus on toodud aktsiate tootlus ja võlakirjade tootlus ning milline erinevus 30-aastasel investeeringul tuleb ;)
2) aja jooksul võid lepingu siseselt piiramatu arv kordi maksuvabalt fondide vahel switchida. no päris trade-ida ei anna, aga vastavalt vanusele riskiastet muuta küll.
artjomik,
ma olen huvi pärast võtnud pensionikindlustuse pakkumisi nii ühisest, hansast kui seesamist ning 15 - 20 aastat on konkreetnr number. Kindlasti sõltub see kogumise perioodist ja kogumise summast, aga nullpunkt (minu raha väärtus kindlustusseltsis = minu poolt sinna tehtud sissemaksed) on ca 20 aasta juures. Siinkohal muutuvad kindlustusseltside lisaintressid ka täitsa mõttetuks - paar päeva tagasi kirjutas Äripäev kindlustusseltside lisaintressidest. Lihtsameelsed inimesed arvavadki ilmselt, et nende poolt sisse makstud raha tulusus on ca 10% - ja sealjuures riskivabalt :-)
Fondiplaan / Kasvuportfell on sobivad keskmisest kõrgema riskiga III samba kogumispensioni koostamiseks. Sellisel juhul on lisahaldustasu (lisaks fondide haldustasudele) maksmine õigustatud. FP / KP n.ö. halduskulude tase võib ulatuda ca 2,5 - 3,5% varade mahust aastas, tingimusel, et portfelli maht on ligi 100.000 krooni. Väiksema portfelli juures on kulutase oluliselt suurem.
Praeguse info põhjal on kartlikud eestlased oma KP koostanud siiski suures osas võlakirjafondidest - ka müüjad soovitavad seda, sest aktsiariske ikka kardetakse.
Maksuvabal switchimisel on kindlasti plussid, arvesse tuleb aga võtta fondide väljalasek- ja tagasivõtmistasusid (üldjuhul 1% sisse ja 1% välja).
Seega, kui sa oma portfelli keerad 1x aastas ringi, on sinu kulud ca 5% varade mahust, mis on päris kõrge. Strateegia võiks olal: istu globaalses hajutatud aktsiafondis ning jäta investeerimisotsused fondijuhile. Sellisel juhul on kulud minimeeritud.
Ma ise loodan, et uude investeerimisfondide seadusesse kirjutatakse sisse umbrella fondide põhimõtted, sellisel juhul oleks ka fondide vahel võimalik switchida ilma tulumaksukohustust tekitamata.
ma olen huvi pärast võtnud pensionikindlustuse pakkumisi nii ühisest, hansast kui seesamist ning 15 - 20 aastat on konkreetnr number. Kindlasti sõltub see kogumise perioodist ja kogumise summast, aga nullpunkt (minu raha väärtus kindlustusseltsis = minu poolt sinna tehtud sissemaksed) on ca 20 aasta juures. Siinkohal muutuvad kindlustusseltside lisaintressid ka täitsa mõttetuks - paar päeva tagasi kirjutas Äripäev kindlustusseltside lisaintressidest. Lihtsameelsed inimesed arvavadki ilmselt, et nende poolt sisse makstud raha tulusus on ca 10% - ja sealjuures riskivabalt :-)
Fondiplaan / Kasvuportfell on sobivad keskmisest kõrgema riskiga III samba kogumispensioni koostamiseks. Sellisel juhul on lisahaldustasu (lisaks fondide haldustasudele) maksmine õigustatud. FP / KP n.ö. halduskulude tase võib ulatuda ca 2,5 - 3,5% varade mahust aastas, tingimusel, et portfelli maht on ligi 100.000 krooni. Väiksema portfelli juures on kulutase oluliselt suurem.
Praeguse info põhjal on kartlikud eestlased oma KP koostanud siiski suures osas võlakirjafondidest - ka müüjad soovitavad seda, sest aktsiariske ikka kardetakse.
Maksuvabal switchimisel on kindlasti plussid, arvesse tuleb aga võtta fondide väljalasek- ja tagasivõtmistasusid (üldjuhul 1% sisse ja 1% välja).
Seega, kui sa oma portfelli keerad 1x aastas ringi, on sinu kulud ca 5% varade mahust, mis on päris kõrge. Strateegia võiks olal: istu globaalses hajutatud aktsiafondis ning jäta investeerimisotsused fondijuhile. Sellisel juhul on kulud minimeeritud.
Ma ise loodan, et uude investeerimisfondide seadusesse kirjutatakse sisse umbrella fondide põhimõtted, sellisel juhul oleks ka fondide vahel võimalik switchida ilma tulumaksukohustust tekitamata.
Pensionifondide seadusest jäi silma üks ebameeldiv asi. Siin foorumis korra juba mainitud unisex süsteemi, so kohustusliku pensionikindlustuse korral peab meestele ja naistele kohandama ühtset suremustabelit. Meeste ja naiste eluea vahe samas 10 aastat. Kas ei ole tegemist mitte meeste diskrimineerimisega? Ja kuidas on see lahendatud vabatahtliku pensionikindlustuse puhul?
alo54
mehena ma kindlasti protesteerin unisex tabeli kasutamise vastu.
eraldi suremustabelite kasutamise korral saaksid naised sama raha eest väiksema annuiteetpensioni, seega võiksid nemad rääkida diskrimineerimisest. antud juhul kotitakse mehi ja mitte vähe !
vabatahtliku pensioni puhul on üldjuhul kasutusel meeste ja naiste suremustabelid eraldi, nii et siin on lutisaamine väiksem.
mehena ma kindlasti protesteerin unisex tabeli kasutamise vastu.
eraldi suremustabelite kasutamise korral saaksid naised sama raha eest väiksema annuiteetpensioni, seega võiksid nemad rääkida diskrimineerimisest. antud juhul kotitakse mehi ja mitte vähe !
vabatahtliku pensioni puhul on üldjuhul kasutusel meeste ja naiste suremustabelid eraldi, nii et siin on lutisaamine väiksem.
Loit, oled vist 2 sambas käsi? Mulle on jäänud segaseks I ja II samba koosmõjud? St mis juhtub I sambaga, kui ma liitun II sambaga?
Sekundeerin kolleeg Loidule. Pensionikindlustus on korralik hämamine küll. Räägitakse garanteeritud intressist 4% vms. Tehke lihtne arvutus: inimene kogu pensionikindlustusse 1000kr kuus. 24kuuga ehk 2.a. peaks sellest saama 24000 krooni pluss intressid ehk kokku 25000. No ja küsige pensionikindlustusagendilt, et kas 2.a. pärast saab siis 25t kätte. EI SAA. Kuludest kliendile tavaliselt ei räägita.
Gnoom:I sammas tiba väheneb, kuna 2. sambaga liitudes väheneb isikustatud sotsiaalmaks. Samas on kasu 2. sambast oluliselt suurem, kui 1. samba loss.
Proovin tuua siia mingisuguse tabeli:Eeldused: Bruto praegu 10000. Inflatsioon (ehk bruto kasv) 4%p.a. Pensioniiga: 63. Pensionifondi tootlus 7,5% neto.
Vanus praegu | Palk enne pensioni | 1 samba pension | 1 samba pension % | 1 samba pension | 1+2 samba pension | 1+2 samba pension % |
|
| EI LIITU | LIITUB |
| ||
18 | 47714 | 13024 | 27% | 11274 | 34919 | 73% |
19 | 45879 | 12566 | 27% | 10880 | 33098 | 72% |
20 | 44115 | 12120 | 27% | 10499 | 31308 | 71% |
21 | 42418 | 11682 | 28% | 10126 | 29541 | 70% |
22 | 40786 | 11264 | 28% | 9770 | 27814 | 68% |
23 | 39218 | 10780 | 27% | 9375 | 26081 | 67% |
24 | 37709 | 10364 | 27% | 9027 | 24488 | 65% |
25 | 36259 | 10001 | 28% | 8712 | 23018 | 63% |
26 | 34864 | 9580 | 27% | 8365 | 21595 | 62% |
27 | 33523 | 9168 | 27% | 8027 | 20250 | 60% |
28 | 32234 | 8770 | 27% | 7700 | 18986 | 59% |
29 | 30994 | 8384 | 27% | 7382 | 17790 | 57% |
30 | 29802 | 8013 | 27% | 7076 | 16671 | 56% |
31 | 28656 | 7657 | 27% | 6783 | 15624 | 55% |
32 | 27554 | 7315 | 27% | 6500 | 14637 | 53% |
33 | 26494 | 6986 | 26% | 6227 | 13709 | 52% |
34 | 25475 | 6669 | 26% | 5964 | 12839 | 50% |
35 | 24495 | 6366 | 26% | 5712 | 12024 | 49% |
36 | 23553 | 6075 | 26% | 5469 | 11259 | 48% |
37 | 22647 | 5796 | 26% | 5236 | 10544 | 47% |
38 | 21776 | 5530 | 25% | 5013 | 9873 | 45% |
39 | 20939 | 5275 | 25% | 4800 | 9244 | 44% |
40 | 20133 | 5032 | 25% | 4595 | 8656 | 43% |
41 | 19359 | 4799 | 25% | 4399 | 8104 | 42% |
42 | 18614 | 4576 | 25% | 4211 | 7558 | 41% |
43 | 17898 | 4364 | 24% | 4031 | 7014 | 39% |
44 | 17210 | 4158 | 24% | 3857 | 6507 | 38% |
45 | 16548 | 3963 | 24% | 3690 | 6035 | 36% |
46 | 15912 | 3774 | 24% | 3529 | 5594 | 35% |
47 | 15300 | 3604 | 24% | 3383 | 5193 | 34% |
48 | 14711 | 3440 | 23% | 3243 | 4819 | 33% |
49 | 14145 | 3284 | 23% | 3109 | 4472 | 32% |
50 | 13601 | 3134 | 23% | 2979 | 4150 | 31% |
51 | 13078 | 2993 | 23% | 2857 | 3853 | 29% |
52 | 12575 | 2854 | 23% | 2736 | 3574 | 28% |
53 | 12092 | 2671 | 22% | 2590 | 3284 | 27% |
54 | 11627 | 2566 | 22% | 2491 | 3061 | 26% |
55 | 11179 | 2442 | 22% | 2382 | 2843 | 25% |
Ehk siis täna 40.a. kodanik, kes teenib 10000 bruto kuus saab palka enne pensi 20133 kätte. (Eeldusel, et palga kasv on 4%.a.). Pensifondi tootluseks on arvestatud 7.6%p.a. Kui ta ei liitu, siis tema 1. sammas on 5032kr ehk 25% palgast. 1. sammas liitudes on 4595. 2. samba pens on 8656 ning kaks sammast kokku on 43%.
võibla rumal küsimus, aga millistel eeldustel põhinevad numbrid 5032 ja 4595? ehk siis, kuidas prognoosida rahvapensionimäära tulevikus?
kasutasin mingit ylisuurt (ja keerulist) rahaminis tehtud kalkulaatorit. Seal oli terve suur tabelitäis erinevaid koefitsiente, millega opereeriti. Kogu au endale ei võta.
robert, aitäh vastuse eest, pilt selgem. Palju I samba "tiba" vähenemine on, kui liitun II sambaga?
ülal tabelis on ju olemas tulp I samba pension II sambaga liitumata ja ülejärgmine tulp liitudes.