eesti aktsiate osakaal ei tohiks tulla üle 5% seega 25 milj. krooni (väga ümmarguselt 5 milj. kuus, mis jaguneb HP, ETL ja NOR vahel),
seega tühine raha
aga kuidas see 500 milj. on saadud?
Kõik see muidugi eeldusel, et süüdimatud finantsinspektsiooni töötajad ka mõne litsentsi väljastada suudavad :-)
nonoh,
FI töötajad on vägagi süüdivad. aga kõike ei saa nad ka otse küsida taotlejatelt. taotlejal peab ikka nuppu ka olema
palju üks taotleja on nõus kontole x kandma, et ta saaks oma tegevusloa 01.04. kätte
ja konkurentide omi menetletakse 6 kuud. eks oleks see ju mõnus eelis või mis?
p.s. cynic ega sa delfis ii samba all sõna pole võtnud?
FI töötajad on vägagi süüdivad. aga kõike ei saa nad ka otse küsida taotlejatelt. taotlejal peab ikka nuppu ka olema
palju üks taotleja on nõus kontole x kandma, et ta saaks oma tegevusloa 01.04. kätte
ja konkurentide omi menetletakse 6 kuud. eks oleks see ju mõnus eelis või mis?
p.s. cynic ega sa delfis ii samba all sõna pole võtnud?
see 5 mln ei ole nii tühine ühti. See on raha, mis tuleb turule juurde ja jääb pikaajaliseks, mitte ei liigu investorite käest-kätte, nagu ta enamasti praegu on.
www.pensionikeskus.ee saidil on kirjas: Liitumisel kogumispensioniga ja tasudes kogumispensioni makseid olete valitud fondi osakute omanik ning see on Teie vara.
Tore ju!
Sama saidi lehel Kogumispension - "Väljamaksed" on teine tore lause: "Kogumispensioni väljamaksmise viis sõltub sellest, kui suures väärtuses on isikul pensionifondi osakuid ning tema enda valikust."
Mis te siin eelpool nutate, tore ju! Millel põhineb arvamus, et ma ei saa oma vara käsutada ja kasutada? Kas keegi oskaja on seadust teraselt lugenud?
Muuseas, juba paar nädalat tagasi esitasin teise toreda lubaduse peale ("Vastame Teile")pensionikeskusse küsimuse, seni vastuseta. Mis me siis veel väljamaksetest räägime...
Tore ju!
Sama saidi lehel Kogumispension - "Väljamaksed" on teine tore lause: "Kogumispensioni väljamaksmise viis sõltub sellest, kui suures väärtuses on isikul pensionifondi osakuid ning tema enda valikust."
Mis te siin eelpool nutate, tore ju! Millel põhineb arvamus, et ma ei saa oma vara käsutada ja kasutada? Kas keegi oskaja on seadust teraselt lugenud?
Muuseas, juba paar nädalat tagasi esitasin teise toreda lubaduse peale ("Vastame Teile")pensionikeskusse küsimuse, seni vastuseta. Mis me siis veel väljamaksetest räägime...
montezuma,
mis sa küsisid neilt? ma küsisin ka küsimuse, lihtsalt testiks, et kuidas nad vastavad.
minu küsimus oli:
kui ma pärin II samba fondi osakud ning soovin, et fondivalitseja need
tagasi võtaks, siis kas ja kuidas maksustatakse seda raha, mis ma päritud
osakutest saan?
ja vastus:
Tere,
> Vastuseks Teie küsimusele edastan Teile väljavõtted Tulumaksuseadusest ja
> Tulumaksuseaduse muudatuseadusest, mis reguleerivad kogumispensioni
> väljamaksete maksustamist:
>
> Tulumaksuseadus
> § 21. Soodusmääraga maksustatavad kindlustushüvitised ja väljamaksed
> pensionifondist
>
>
> (1) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse alljärgnevad
> kogumispensionide seaduse §-s 152 sätestatud tingimustele vastava
> täiendava
> kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale tehtavad
> väljamaksed:
> 1) pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie
aasta
> möödumist lepingu sõlmimisest kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
> 2) kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral kindlustusandja
> poolt tehtavad väljamaksed;
> 3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.
>
>
> (2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse alljärgnevad
> kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku
> pensionifondi osakuomanikule tehtavad väljamaksed:
> 1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta
> möödumist osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;
> 2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad
> väljamaksed;
> 3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist
> tehtavad väljamaksed.
>
> Kogumispensioniseadusega vastuvõetud muudatused Tulumaksuseaduses
> vastu võetud 12.09.2001.
> 5) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 4(superscript: 1) ja
> 4(superscript:
> 2) järgmises sõnastuses:
>
>
> « (4(superscript: ja kohustusliku kogumispensioni
> kindlustuslepingu alusel soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.
>
>
> (4(superscript: 2)) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4(superscript: 1)
> nimetatud isik on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
> vanaduspensioni eas, maksustatakse tulumaksuga väljamaksed, mida isik
saab
> riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse alusel,
> välja arvatud täiendav kogumispension kokku osas, mis ületab kolmekordset
> maksuvaba tulu määra.»;
>
> TULUMAKSUSEADUSE JA SOTSIAALMAKSUSEADUSE MUUTMISE SEADUS
> Vastu võetud 24. oktoobril 2001. a
>
> 10) paragrahvi 20 lõige 4(superscript: 2) muudetakse ja sõnastatakse
> järgmiselt:
>
> « (4(superscript: 2)) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4(superscript: 1)
> nimetatud isik on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
> vanaduspensioni eas, maksustatakse tulumaksuga väljamaksed, mida isik
saab
> Eesti riigi poolt seaduse ja kogumispensionide seaduse alusel, välja
> arvatud täiendav kogumispension, kokku osas, mis ületab §-s 23 sätestatud
> kolmekordset maksuvaba tulu määra.»;
Siis palusin neil uuesti inimkeeli vastata ja saidki hakkama.
Vastavalt Tulumaksuseaduse § 20 lg 4 '1 "Tulumaksuga maksustatakse
kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku pärijale tehtud väljamakseid."
Siit lähtudes juhul, kui te pärite pensionifondiosakuid ja taotlete fondilt
1 aasta jooksul osakute tagasivõtmist, teostab fond Teile väljamaksed
pensionifondist Teile pärandatud fondiosakute väärtuses, millelt peetakse
kinni tulumaks. Täna kehtiv tulumaksu määr on 26%.
mis sa küsisid neilt? ma küsisin ka küsimuse, lihtsalt testiks, et kuidas nad vastavad.
minu küsimus oli:
kui ma pärin II samba fondi osakud ning soovin, et fondivalitseja need
tagasi võtaks, siis kas ja kuidas maksustatakse seda raha, mis ma päritud
osakutest saan?
ja vastus:
Tere,
> Vastuseks Teie küsimusele edastan Teile väljavõtted Tulumaksuseadusest ja
> Tulumaksuseaduse muudatuseadusest, mis reguleerivad kogumispensioni
> väljamaksete maksustamist:
>
> Tulumaksuseadus
> § 21. Soodusmääraga maksustatavad kindlustushüvitised ja väljamaksed
> pensionifondist
>
>
> (1) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse alljärgnevad
> kogumispensionide seaduse §-s 152 sätestatud tingimustele vastava
> täiendava
> kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale tehtavad
> väljamaksed:
> 1) pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie
aasta
> möödumist lepingu sõlmimisest kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
> 2) kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral kindlustusandja
> poolt tehtavad väljamaksed;
> 3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.
>
>
> (2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse alljärgnevad
> kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku
> pensionifondi osakuomanikule tehtavad väljamaksed:
> 1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta
> möödumist osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;
> 2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad
> väljamaksed;
> 3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist
> tehtavad väljamaksed.
>
> Kogumispensioniseadusega vastuvõetud muudatused Tulumaksuseaduses
> vastu võetud 12.09.2001.
> 5) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 4(superscript: 1) ja
> 4(superscript:
> 2) järgmises sõnastuses:
>
>
> « (4(superscript: ja kohustusliku kogumispensioni
> kindlustuslepingu alusel soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.
>
>
> (4(superscript: 2)) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4(superscript: 1)
> nimetatud isik on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
> vanaduspensioni eas, maksustatakse tulumaksuga väljamaksed, mida isik
saab
> riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse alusel,
> välja arvatud täiendav kogumispension kokku osas, mis ületab kolmekordset
> maksuvaba tulu määra.»;
>
> TULUMAKSUSEADUSE JA SOTSIAALMAKSUSEADUSE MUUTMISE SEADUS
> Vastu võetud 24. oktoobril 2001. a
>
> 10) paragrahvi 20 lõige 4(superscript: 2) muudetakse ja sõnastatakse
> järgmiselt:
>
> « (4(superscript: 2)) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4(superscript: 1)
> nimetatud isik on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud
> vanaduspensioni eas, maksustatakse tulumaksuga väljamaksed, mida isik
saab
> Eesti riigi poolt seaduse ja kogumispensionide seaduse alusel, välja
> arvatud täiendav kogumispension, kokku osas, mis ületab §-s 23 sätestatud
> kolmekordset maksuvaba tulu määra.»;
Siis palusin neil uuesti inimkeeli vastata ja saidki hakkama.
Vastavalt Tulumaksuseaduse § 20 lg 4 '1 "Tulumaksuga maksustatakse
kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku pärijale tehtud väljamakseid."
Siit lähtudes juhul, kui te pärite pensionifondiosakuid ja taotlete fondilt
1 aasta jooksul osakute tagasivõtmist, teostab fond Teile väljamaksed
pensionifondist Teile pärandatud fondiosakute väärtuses, millelt peetakse
kinni tulumaks. Täna kehtiv tulumaksu määr on 26%.
gurmanka, hea teada seda infot, annan pärijatelegi teada :)
Küsisin tegelikult, kuidas ja kui palju väheneb minu I sambast saadav summa, kui liitun II sambaga. Sellal polnud veel vastavaid kirjutisi kuskil olnud, mis sellest asjaolust üldse teavitaks.
Minu järgmine küsimus on juba kogutu kasutamisest, kui tegemist on minu varaga, kas minu ainuke võimalus seda eluajal käsutada on - anda see kandikul pensionifondile lootuses saada igakuiseid makseid. Ma ei räägi veel maksustamisest, vaid valikuvõimalusest.
Tundub, et kui Velikij'l ja teistel on õigus, siis oleme ju pensionifondi väljamaksete sätetega kenasti vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et inimese õigust käsutada oma vara ei või piirata muidu, kui üldiseks hüvanguks ühiskonna huvides, kusjuures see vara kuulub siis kohesele õiglasele hüvitamisele. Mine aga tea - ma pole jurist, äkki jurist leiab põhiseadusest midagi muud. Uba selles, et õigusriigis on põhiseadusega vastuolus olev seadus/määrus kehtetu.
Küsisin tegelikult, kuidas ja kui palju väheneb minu I sambast saadav summa, kui liitun II sambaga. Sellal polnud veel vastavaid kirjutisi kuskil olnud, mis sellest asjaolust üldse teavitaks.
Minu järgmine küsimus on juba kogutu kasutamisest, kui tegemist on minu varaga, kas minu ainuke võimalus seda eluajal käsutada on - anda see kandikul pensionifondile lootuses saada igakuiseid makseid. Ma ei räägi veel maksustamisest, vaid valikuvõimalusest.
Tundub, et kui Velikij'l ja teistel on õigus, siis oleme ju pensionifondi väljamaksete sätetega kenasti vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et inimese õigust käsutada oma vara ei või piirata muidu, kui üldiseks hüvanguks ühiskonna huvides, kusjuures see vara kuulub siis kohesele õiglasele hüvitamisele. Mine aga tea - ma pole jurist, äkki jurist leiab põhiseadusest midagi muud. Uba selles, et õigusriigis on põhiseadusega vastuolus olev seadus/määrus kehtetu.
Mina olen siiani saanud asjast aru nii (ma pole ka kahjuks jurist:( , et seadusandlus on jätnud suure lahtise koha sinna, kus peaks rääkima väljamaksetest.
Räägitakse annuiteedist...vanasti oli annuiteedil mingi periood, inimese eluiga ei saa kahjuks prognooosida (üksikisiku tasemel!)
Räägitakse "üldiselt" toimub asi nii etc
Minu meelest tuleks see kupatus Riigikokku tagasi saata ja enne käivitamist hoolega läbi lugeda ja mõelda...
Räägitakse annuiteedist...vanasti oli annuiteedil mingi periood, inimese eluiga ei saa kahjuks prognooosida (üksikisiku tasemel!)
Räägitakse "üldiselt" toimub asi nii etc
Minu meelest tuleks see kupatus Riigikokku tagasi saata ja enne käivitamist hoolega läbi lugeda ja mõelda...
Ma ei ole väga süvenenud asjasse. Seepärast võib-olla keegi kommenteeriks järgnevat rohkem:
Tegin kalkulaatoriga arvestuse (oletuslikult)
Näiteks palk 10000 tootlus 9% vanus 38 aastat.
Sain kogutava summa (63-ks eluaastaks) 639 185 ja garanteeritud pensioni elu lõpuni
4391. Kui nüüd arvutan kogutud summalt edasi tootlust 9%-i
(see on 639 185 kroonilt) siis saan 57 527 krooni. Samaaegselt makstakse mulle 12 x 4391= 52 692 krooni. Seega näeme, et makstakse vähem kui keskmine tootlus. See selleks (see vahe väike- kuigi mitte väga. Aga nagu näeme, ei puudutata minu kokku kogutud raha üldse. Siit küsimus: 1. Kas väljamakseid hakatakse tegema minu kokku korjatud summas, ja need enam intresse ei teenigi?
2. Või makstakse intressidelt ning minu kokku kogutud summa jääb alles ja minu surma korral pärandatakse.
3. Või see summa jääbki fondi käsutada ja tal kohustus ainult pensionimakseid teha (ja seda kuni minu summa ulatuses - s.t. kui enne suren, siis järgi jääv summa pärandatakse)
Olen aru saanud , et tegemist 3-a variandiga. Siis pole midagi ka imestada, miks fondid asjast huvitatud!
Ehk oskab keegi rohkem seletada?
Tegin kalkulaatoriga arvestuse (oletuslikult)
Näiteks palk 10000 tootlus 9% vanus 38 aastat.
Sain kogutava summa (63-ks eluaastaks) 639 185 ja garanteeritud pensioni elu lõpuni
4391. Kui nüüd arvutan kogutud summalt edasi tootlust 9%-i
(see on 639 185 kroonilt) siis saan 57 527 krooni. Samaaegselt makstakse mulle 12 x 4391= 52 692 krooni. Seega näeme, et makstakse vähem kui keskmine tootlus. See selleks (see vahe väike- kuigi mitte väga. Aga nagu näeme, ei puudutata minu kokku kogutud raha üldse. Siit küsimus: 1. Kas väljamakseid hakatakse tegema minu kokku korjatud summas, ja need enam intresse ei teenigi?
2. Või makstakse intressidelt ning minu kokku kogutud summa jääb alles ja minu surma korral pärandatakse.
3. Või see summa jääbki fondi käsutada ja tal kohustus ainult pensionimakseid teha (ja seda kuni minu summa ulatuses - s.t. kui enne suren, siis järgi jääv summa pärandatakse)
Olen aru saanud , et tegemist 3-a variandiga. Siis pole midagi ka imestada, miks fondid asjast huvitatud!
Ehk oskab keegi rohkem seletada?
nier,
fondid on asjast vähem huvitatud kui kindlustusseltsid. fondivalitsejal muidugi ka meel hea, sest alguses tuleb kogu papp perioodiks x nende kätte. niikaua kui sa annuiteeti ei osta, on su osakud pärandatavad ja su pärijatel võimalus papp ilma suurema ripita kätte saada. kui annuiteedi ostad, siis sinu vaevaga kogutud ja fondivalitseja poolt sinu riisikol investeeritud papilt võtab kindlustusselts maha oma "lepingukulud või misiganes muud kulud" tema poolt heaks arvatavas suuruses. selle lükke tõttu ei klapi Su pension vara tootlusega. ja kui maha sured, siis võtab kindlustusselts: a) kohe kogu kogutud papi endale või b) maksab aasta x jooksul Su pärijatele natuke kommiraha ja võtab siis papi omale.
Tegelikult oli eelnev veidi vildakas, sest sisuliselt saab kindlustuselts kohe annuiteedi müümisega kogu Su papi kätte ning kohustub Sulle enda poolt arvutatud pensioni maksma enda poolt määratud tingimustel.
Kogu selle II samba suurim probleem ongi väljamaksetega seotu puudulik reguleerimine. Teisalt on ametnik pragmaatik - esimesi väljamakseid ei tule enne 5 aastat, seega aega maailm, samas süsteem tuleb edukalt käivitada ja kohe.
fondid on asjast vähem huvitatud kui kindlustusseltsid. fondivalitsejal muidugi ka meel hea, sest alguses tuleb kogu papp perioodiks x nende kätte. niikaua kui sa annuiteeti ei osta, on su osakud pärandatavad ja su pärijatel võimalus papp ilma suurema ripita kätte saada. kui annuiteedi ostad, siis sinu vaevaga kogutud ja fondivalitseja poolt sinu riisikol investeeritud papilt võtab kindlustusselts maha oma "lepingukulud või misiganes muud kulud" tema poolt heaks arvatavas suuruses. selle lükke tõttu ei klapi Su pension vara tootlusega. ja kui maha sured, siis võtab kindlustusselts: a) kohe kogu kogutud papi endale või b) maksab aasta x jooksul Su pärijatele natuke kommiraha ja võtab siis papi omale.
Tegelikult oli eelnev veidi vildakas, sest sisuliselt saab kindlustuselts kohe annuiteedi müümisega kogu Su papi kätte ning kohustub Sulle enda poolt arvutatud pensioni maksma enda poolt määratud tingimustel.
Kogu selle II samba suurim probleem ongi väljamaksetega seotu puudulik reguleerimine. Teisalt on ametnik pragmaatik - esimesi väljamakseid ei tule enne 5 aastat, seega aega maailm, samas süsteem tuleb edukalt käivitada ja kohe.
Seadus keelab kindlustusseltsil annuiteedi arvutamisel kasutada suuremat tulumäära kui 3% aastas. Seega teenib sinu papp, mille sa kindlustusseltsile annad ning milles kindlustusselts oma kulud maha arvab, kuni 3% nn. garanteeritud intressi. Mujal maailmas on kombeks, et kindlustusseltsid maksavad ligi 100% oma investeerimistulemist klientidele lisaintressina välja.
Väljamaksete tegemise ajal on Eesti tõenäoliselt Euroopa Liidus ning meil on teoreetiliselt valida kõikide EU elukindlustusseltside annuiteetpensionite vahel. See peaks tagama tugeva konkurentis ning madalad lepingu sõlmimiskulud. Eks kohalikud kindlustajad peavad siis ka oma tooted kliendisõbralikumaks tegema.
Tegin ühe turuosalise kodukal pensionikindlustuse ja pensionifondi kogutava raha kasvude võrdluse. Sama tulususe juures ning samal ajaperioodil tuleb võrdse summa kogumiseks kindlustusse umbes 1/3 võrra rohkem sisse maksta :-(((
Väljamaksete tegemise ajal on Eesti tõenäoliselt Euroopa Liidus ning meil on teoreetiliselt valida kõikide EU elukindlustusseltside annuiteetpensionite vahel. See peaks tagama tugeva konkurentis ning madalad lepingu sõlmimiskulud. Eks kohalikud kindlustajad peavad siis ka oma tooted kliendisõbralikumaks tegema.
Tegin ühe turuosalise kodukal pensionikindlustuse ja pensionifondi kogutava raha kasvude võrdluse. Sama tulususe juures ning samal ajaperioodil tuleb võrdse summa kogumiseks kindlustusse umbes 1/3 võrra rohkem sisse maksta :-(((
Tegin ühe turuosalise kodukal pensionikindlustuse ja pensionifondi kogutava raha kasvude võrdluse. Sama tulususe juures ning samal ajaperioodil tuleb võrdse summa kogumiseks kindlustusse umbes 1/3 võrra rohkem sisse maksta :-(((
just-just, ja turuosalised fondivalitsejad ei saa seda kõva äälega rääkida, sest samasse kontserni kuuluva elukindlustaja tegevus ju kokkuvõttes tulusam...julge oled :-)
just-just, ja turuosalised fondivalitsejad ei saa seda kõva äälega rääkida, sest samasse kontserni kuuluva elukindlustaja tegevus ju kokkuvõttes tulusam...julge oled :-)
gurmanka,
Asi ju sellega lihtne ja liigutav, elik siis see, mida ma öelda tahtsin ja miks tuleks seadus tagasi saata. Väljamakseid puudutav on lõpuni lahti kirjutamata ning seetõttu asi ka poolik. Ma ei teagi, miks üldse inimesed peaks liituma pooliku asjaga?
Loit, mis sina arvad?
Asi ju sellega lihtne ja liigutav, elik siis see, mida ma öelda tahtsin ja miks tuleks seadus tagasi saata. Väljamakseid puudutav on lõpuni lahti kirjutamata ning seetõttu asi ka poolik. Ma ei teagi, miks üldse inimesed peaks liituma pooliku asjaga?
Loit, mis sina arvad?
aitäh, Velikij, gurmanka,
andsite tegelikult idee, kuidas poolikust ära kasutada. Ongi hea minu kui liituja seisukohast, kui seadus poolik - peaasi, kui määrab ära, et sissemaksetega KOGUTU on MINU VARA. Kui nüüd väljamaksete aeg kätte jõuab, siis ei saa keegi üle ega ümber põhiseaduses määratud tõsiasjast, et mul on võõrandamatu õigus KASUTADA ja KÄSUTADA OMA VARA. Oluline on tegelikult see, milliste PIIRANGUTEGA vara kasutamiseks/käsutamiseks olen LIITUDES nõustunud. Seega, kui liitumisleping ja olemasolev seadus eriti väljamakseid ei käsitle, seda parem! Selle aja peale - Euroopa Liit ja kasvõi Euroopa Kohus! Ja milline kõlapind ja kui paljusid inimesi puudutab - ai-ai-ai!
Tõsi küll, minevik õpetab, et ühtäkki võib vara omamine olla karistatav, kuid see on siis vist miski teine Liit...
andsite tegelikult idee, kuidas poolikust ära kasutada. Ongi hea minu kui liituja seisukohast, kui seadus poolik - peaasi, kui määrab ära, et sissemaksetega KOGUTU on MINU VARA. Kui nüüd väljamaksete aeg kätte jõuab, siis ei saa keegi üle ega ümber põhiseaduses määratud tõsiasjast, et mul on võõrandamatu õigus KASUTADA ja KÄSUTADA OMA VARA. Oluline on tegelikult see, milliste PIIRANGUTEGA vara kasutamiseks/käsutamiseks olen LIITUDES nõustunud. Seega, kui liitumisleping ja olemasolev seadus eriti väljamakseid ei käsitle, seda parem! Selle aja peale - Euroopa Liit ja kasvõi Euroopa Kohus! Ja milline kõlapind ja kui paljusid inimesi puudutab - ai-ai-ai!
Tõsi küll, minevik õpetab, et ühtäkki võib vara omamine olla karistatav, kuid see on siis vist miski teine Liit...
LHV sai 2. samba pensionfondide litsentsi!
Õnnitlen, robert!
Mida hüva siis LHV siinse vestlusringi murevalutajatele pakub - kas raha idandavat fondivalitsemist ja kas annate kogutu ühel ilusal päeval kenasti täiega kätte?
Kui vaimustun, millal võin LHV alla liituma hakata?
Mida hüva siis LHV siinse vestlusringi murevalutajatele pakub - kas raha idandavat fondivalitsemist ja kas annate kogutu ühel ilusal päeval kenasti täiega kätte?
Kui vaimustun, millal võin LHV alla liituma hakata?
Kui palju on fondi haldamiskulud pensionireformi ii sambaga liitujatel
To Velikij
Mõnes mõttes tuleks poliitikutest aru saada - esimesed väljamaksed hakkavad toimuma alates 2009 aasta algusest. Seega nagu aega seaduse täpsustamiseks oleks.
Minu arust on väljamaksete põhimõtted täna suhteliselt selged - enamik inimesi peab kogu raha eest võtma annuiteedi, kõrgepalgalistel on optsioon võtta osa raha välja otse fondist.
Kõrgepalgalistel naistel on niikuinii kasulik osta ka kogu raha eest annuiteet (tänu unisex tabelile, mis annab naiste jaoks pensioniperioodi prognoosimisel eelise).
Anglosaksi maades on üldjuhul kohustuslik kogu raha eest annuiteet võtta, nii et siin on meie valik isegi liberaalne.
Aga eks ole fondijuhtide huvides enne 2009 aastat lobistada seadusemuudatusi, mis vähendaks minimaalse annuiteedi nõuet (näiteks 2-le või 1-le rahavapensionile). Samuti oleks vaja käile võtta täiendavate pensionifondide väljamaksetele elukindlustusega sarnaste soodustuste taotlemine (elukindlustuse kaudu tehtavad pensionmaksed on tulumaksuvabad, fondist tehtavad maksed aga maksustatud 10%-ga).
Mõnes mõttes tuleks poliitikutest aru saada - esimesed väljamaksed hakkavad toimuma alates 2009 aasta algusest. Seega nagu aega seaduse täpsustamiseks oleks.
Minu arust on väljamaksete põhimõtted täna suhteliselt selged - enamik inimesi peab kogu raha eest võtma annuiteedi, kõrgepalgalistel on optsioon võtta osa raha välja otse fondist.
Kõrgepalgalistel naistel on niikuinii kasulik osta ka kogu raha eest annuiteet (tänu unisex tabelile, mis annab naiste jaoks pensioniperioodi prognoosimisel eelise).
Anglosaksi maades on üldjuhul kohustuslik kogu raha eest annuiteet võtta, nii et siin on meie valik isegi liberaalne.
Aga eks ole fondijuhtide huvides enne 2009 aastat lobistada seadusemuudatusi, mis vähendaks minimaalse annuiteedi nõuet (näiteks 2-le või 1-le rahavapensionile). Samuti oleks vaja käile võtta täiendavate pensionifondide väljamaksetele elukindlustusega sarnaste soodustuste taotlemine (elukindlustuse kaudu tehtavad pensionmaksed on tulumaksuvabad, fondist tehtavad maksed aga maksustatud 10%-ga).
montezuma,
ei soovita põhiseaduse üksikuid sätteid liialt südamesse võtta - õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ei ole absoluutne nt. omades relva ei või sa sellega lihtsalt oma lõbuks linna vahel õhku tulistada, omades kasti viina ei või sa seda turule müüma minna jne.
mis puutub elektroonilisse väärtpaberisse, siis omandiküsimus on vähemalt õigusteoreetiliselt siin üsna komplitseeritud, aga seda küsimust pole siin mitte-juristidega mõtet eriti arutada...
Loit, õnneks või kahjuks pole fondiinimesed ainukesed lobistajad.
Robert, palju õnne! kusjuures tegevusloa saite, mitte litsentsi ;-)))
ei soovita põhiseaduse üksikuid sätteid liialt südamesse võtta - õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ei ole absoluutne nt. omades relva ei või sa sellega lihtsalt oma lõbuks linna vahel õhku tulistada, omades kasti viina ei või sa seda turule müüma minna jne.
mis puutub elektroonilisse väärtpaberisse, siis omandiküsimus on vähemalt õigusteoreetiliselt siin üsna komplitseeritud, aga seda küsimust pole siin mitte-juristidega mõtet eriti arutada...
Loit, õnneks või kahjuks pole fondiinimesed ainukesed lobistajad.
Robert, palju õnne! kusjuures tegevusloa saite, mitte litsentsi ;-)))
Minu meelest on kõige tähtsam, kas EI või JA. Samas ka fondi halduri õiged sammud minu raha kasvatamisel. Ikkagi, kui palju üks või teine haldaja teenustasu kärbib. Teab keegi?