Just nimelt, kogu pensioniraha tuleb investeerida välismaale, siis on Eesti selle raha võrra vaesem ja pensionid tunduvad suurematena. Sarkasm.
Fake, mis sa soovitad mingisse Kruuda firmasse seda raha investeerida? Sundkorras?
Investeerimise kohustuslikkuse teemadel.
Postimees: Kaubandus-tööstuskoda soovib pensionifondide Eestisse investeerimise kohustuslikuks muutmisega suurendada fondide Eestisse tehtud investeeringute osakaalu 2020. aastaks 45 protsendini.
http://majandus24.postimees.ee/3666167/koda-soovib-pensionifondidele-kohustuslikke-investeeringuid-eestisse
Postimees: Kaubandus-tööstuskoda soovib pensionifondide Eestisse investeerimise kohustuslikuks muutmisega suurendada fondide Eestisse tehtud investeeringute osakaalu 2020. aastaks 45 protsendini.
http://majandus24.postimees.ee/3666167/koda-soovib-pensionifondidele-kohustuslikke-investeeringuid-eestisse
ERR: Kohustusliku pensionisamba varadest on investeeritud Eesti majandusse vaid 5,4% ning suurem osa varast (ca 78%) on investeeritud välisriikidesse. Kaubandus-tööstuskoda näeb selles majandusarengu pidurit ning survestab lahendust otsima.
http://uudised.err.ee/v/majandus/3d05be2b-f061-4800-9ef3-080f1a499727/pensionifondide-raha-valjavool-eestist-vajaks-kaubanduskoja-arvates-piirangut
http://uudised.err.ee/v/majandus/3d05be2b-f061-4800-9ef3-080f1a499727/pensionifondide-raha-valjavool-eestist-vajaks-kaubanduskoja-arvates-piirangut
Aga kuhu kadus 16.6%, ma tahaksin teada :-)
ttrust
ERR: Kohustusliku pensionisamba varadest on investeeritud Eesti majandusse vaid 5,4% ning suurem osa varast (ca 78%) on investeeritud välisriikidesse. Kaubandus-tööstuskoda näeb selles majandusarengu pidurit ning survestab lahendust otsima.
113366
Aga kuhu kadus 16.6%, ma tahaksin teada :-)ttrust
ERR: Kohustusliku pensionisamba varadest on investeeritud Eesti majandusse vaid 5,4% ning suurem osa varast (ca 78%) on investeeritud välisriikidesse. Kaubandus-tööstuskoda näeb selles majandusarengu pidurit ning survestab lahendust otsima.
Haldamine maksab ka midagi.
Tundub, et uuel tulijal on pensionikogujate huvid ka tähtsad: http://ekspress.delfi.ee/lisalood/homses-ekspressis-tuntud-inimesed-lahevad-uue-pensionifondiga-pankade-vastu-sotta?id=74337831 ja koduleht: http://tuleva.ee/
Küllap on kolijaid palju, ise kaalun kindlasti.
Küllap on kolijaid palju, ise kaalun kindlasti.
madis43
Tundub, et uuel tulijal on pensionikogujate huvid ka tähtsad: http://ekspress.delfi.ee/lisalood/homses-ekspressis-tuntud-inimesed-lahevad-uue-pensionifondiga-pankade-vastu-sotta?id=74337831 ja koduleht: http://tuleva.ee/
Küllap on kolijaid palju, ise kaalun kindlasti.
Lõpuks ometi hakkab neil II samba kodanikel midagi liikuma! Millal II samba kohutuslikkuse kaotamise pärast ja II sambast loobumise võimaluse pärast nad kohtusse lähevad?
Miks on seaduses II -le sambale ette nähtud valitsemistasule miinimummäär üleüldse?
Lisaks on seadusesse kirjutatud, et fondivalitseja ei tohi pakkuda muid soodustusi nagu odavamad panga teenustasud. Miskid sellid väitsid et LHV otsus eelistada pensionifondide kliente aktsiate jaotamisel on taoline ebaseaduslik soodustus.
Piirangud on ikka vist selleks, et "ebaõiglast" konkurentsi tasude osas ei tekiks ka kõik pangad saaksid kinnipüütud saakloomi ilusti rahulikult pügada.
Piirangud on ikka vist selleks, et "ebaõiglast" konkurentsi tasude osas ei tekiks ka kõik pangad saaksid kinnipüütud saakloomi ilusti rahulikult pügada.
Uudis tegi väga lootusrikkaks, aga põhikirja lugemine tõmbas optimismi nulli:
Viis aastat sunnismaisust. :( Põhjendamatult kitsendav nõue nende pensionikogujate jaoks, kes soovivad oma pensioniportfelli diversifitseerida erinevate haldurite vahel. Lisaks on see tõenäoliselt vastuolus ka konkurentsiseaduse ja võlaõigusseadusega.
NB! Põhikiri ei sätesta osakapitali ja täiendatavate sissemaksete pärimist. Kui kõrvad pea alla paned, jäävad need ühistule. :(
Come on?! Miks peavad ühistu liikmed lossi korral varalist vastutust omama ja auku oma taskust kinni hakkama taguma? Tulge mõistusele!
Ja-jah, otse loomulikult on tervemõistuslik inimene valmis alla kirjutama täiesti määramatu suurusega võimalike tulevikumakstete tekkimise kohustusele.
Kuivõrd 200 liiget tuleb nkn kokku, tähendab see seda, et otsuseid hakkab tegema mingi kitsas punt.
WTF? Mis majandustegevuse raamest väljuvaid laene siin andma plaanitakse hakata?
Üleüldse kubiseb see põhikiri kirja- ja lauseehitusvigadest ning segastest ja vastuolulistest sõnastustest. Osamaksu ja kapitali peatükk näiteks on täielik pudru ja kapsad. Jääb arusaamatuks mis asjad on Pensionikapitalid ja kuidas need suhtestuvad loodavate fondide varaga või pensionimaksetega, Veel nõuab põhikiri, et osamaks tuleb tasuda Ühistu arvelduskontole enne liikmeks astumise avalduse esitamist, aga koduleht sellist toimingute järjekorda üldse ei võimaldagi.
Jne. Jne. Tundub, nagu oleks keegi purjuspäi kiiruga selle põhikirja arvutisse tampinud ja üle lugemise "homseks" jätnud.
4.2. Ühistu liige peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
4.2.2. füüsiline isik on suunanud oma II samba pensionimakse Ühistu omatud fondivalitseja pensionifondidesse, va perioodil, mil Ühistu fondivalitsejal ei ole ühtegi registreeritud pensionifondi;
7.1. / .../ Ühistu liikmel ei ole õigust Ühistust välja astuda viie aasta jooksul alates liikmeks saamisest.
Viis aastat sunnismaisust. :( Põhjendamatult kitsendav nõue nende pensionikogujate jaoks, kes soovivad oma pensioniportfelli diversifitseerida erinevate haldurite vahel. Lisaks on see tõenäoliselt vastuolus ka konkurentsiseaduse ja võlaõigusseadusega.
8. Liikmelisuse üleandmine ja üleminek
8.1. / ... / Liikme surma korral liikmelisus lõpeb.
NB! Põhikiri ei sätesta osakapitali ja täiendatavate sissemaksete pärimist. Kui kõrvad pea alla paned, jäävad need ühistule. :(
9.1. Ühistu netovara vähenemisel alla poole osakapitalist võib Ühistu üldkoosolek otsusega kehtestada liikmetele lisasissemakse tasumise kohustuse.
Come on?! Miks peavad ühistu liikmed lossi korral varalist vastutust omama ja auku oma taskust kinni hakkama taguma? Tulge mõistusele!
6. Ühistu liikmete kohustused
1.3. tasuma muid sihtotstarbelisi makseid vastavalt üldkoosoleku otsustele;
Ja-jah, otse loomulikult on tervemõistuslik inimene valmis alla kirjutama täiesti määramatu suurusega võimalike tulevikumakstete tekkimise kohustusele.
12.5. Kui Ühistul on üle kahesaja (200) liikme on Ühistul õigus teha seaduses ettenähtud korras otsus üldkoosolekut kokku kutsumata.
Kuivõrd 200 liiget tuleb nkn kokku, tähendab see seda, et otsuseid hakkab tegema mingi kitsas punt.
14.4. Nõukogu pädevuses on:
14.4.9. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
WTF? Mis majandustegevuse raamest väljuvaid laene siin andma plaanitakse hakata?
Üleüldse kubiseb see põhikiri kirja- ja lauseehitusvigadest ning segastest ja vastuolulistest sõnastustest. Osamaksu ja kapitali peatükk näiteks on täielik pudru ja kapsad. Jääb arusaamatuks mis asjad on Pensionikapitalid ja kuidas need suhtestuvad loodavate fondide varaga või pensionimaksetega, Veel nõuab põhikiri, et osamaks tuleb tasuda Ühistu arvelduskontole enne liikmeks astumise avalduse esitamist, aga koduleht sellist toimingute järjekorda üldse ei võimaldagi.
Jne. Jne. Tundub, nagu oleks keegi purjuspäi kiiruga selle põhikirja arvutisse tampinud ja üle lugemise "homseks" jätnud.
PeaLik, kas sa lahmid puusalt või oled üldse ühistu kui olemusega kursis? Viimasel juhul saaksid nii mõnelegi oma püstitatud küsimusele vastuse.. Ühistu liikmetel on tavaliselt kõigil 1 hääl, hoolimata paigutatud kapitali mahust, mis tähendab, et nahka üle kõrvade tõmmata on ikka väga keeruline. Liiga paljud tuleb ära tinistada selleks.. Mis puutub üle 200 liikme korral üldkoosoleku kokku kutsumise vältimist, siis ka see on tavapärane, sest kes seda laata jõuaks ohjeldada. Teatud liikmete arvu peale valitakse esindusmehed, kes siis kokku käivad ja otsustavad..
Lisaks veel see, et eelduslikult saab skeem olema ju sama nagu a la swedi, lhv, või kellega iganes, et kehand ehk ühistu on loodud vaid selleks, et fonde valitseda. Fondi varad on täiesti eraldiseisev kapital. Ühistu on aga kõigi liikmete ühine omand ehk netovara vähenemisel tuleb paratamatult lisaraha panna kui pole asi veel mastaabilt piisavalt suur, et end ise haldustasudest ära majandada.. Seega, vähem lahmimist ja rohkem süvenemist ;)
PS! Ei ole seotud, küll aga plaanin astuda liikmeks, sest initsiatiiv nõuab toetamist ja ära tegemist.
Lisaks veel see, et eelduslikult saab skeem olema ju sama nagu a la swedi, lhv, või kellega iganes, et kehand ehk ühistu on loodud vaid selleks, et fonde valitseda. Fondi varad on täiesti eraldiseisev kapital. Ühistu on aga kõigi liikmete ühine omand ehk netovara vähenemisel tuleb paratamatult lisaraha panna kui pole asi veel mastaabilt piisavalt suur, et end ise haldustasudest ära majandada.. Seega, vähem lahmimist ja rohkem süvenemist ;)
PS! Ei ole seotud, küll aga plaanin astuda liikmeks, sest initsiatiiv nõuab toetamist ja ära tegemist.
soovitan uurida praeguste pensionifondivalitsejate kasumiaruandeid aastate lõikes alates II samba käivitamisest
võtame näiteks LHV Varahalduse 2011 aasta aruande - ettevõte teenis teenustasutulu 2,376M EUR ja sai kahjumit 2,016M EUR, panustas 2,765M EUR turundusse.
LHV L fondi maht 2011. aasta lõpus oli juba 89M EUR ja II samba käivitamisest oli möödunud 9 aastat
kui ma õigesti mäletan, siis II samba fondivalitsejate äriplaan lubas paremal juhul esimest kasumit ca 5 aasta pärast, mil fondide maht on piisavalt kasvanud ...
mina ei näe võimalust kuidas aastaid kõvasti raha sisse panemata võiks uus pensionifondide valitseja saavutada vajaliku fondide mahu, et teenustasudest tegevuskulud katta, kasumist rääkimata ...
võtame näiteks LHV Varahalduse 2011 aasta aruande - ettevõte teenis teenustasutulu 2,376M EUR ja sai kahjumit 2,016M EUR, panustas 2,765M EUR turundusse.
LHV L fondi maht 2011. aasta lõpus oli juba 89M EUR ja II samba käivitamisest oli möödunud 9 aastat
kui ma õigesti mäletan, siis II samba fondivalitsejate äriplaan lubas paremal juhul esimest kasumit ca 5 aasta pärast, mil fondide maht on piisavalt kasvanud ...
mina ei näe võimalust kuidas aastaid kõvasti raha sisse panemata võiks uus pensionifondide valitseja saavutada vajaliku fondide mahu, et teenustasudest tegevuskulud katta, kasumist rääkimata ...
Ma arvan, et pole vaja turustusse üldse panustada. Kes tahab ja keda teema huvitab, see liitub. Info liigub inimeselt-inimesele. Kedagi vägisi ETF põhisesse fondi pole mõtet tirida - kes ideest aru ei saa, see tõmmatakse pangas telleri poolt nagunii varsti mõnda S-tähega algavasse fondivalitseja juurde tagasi.
Kas seadusandlikult on mingisugused takistused, mis ei lase inimesel II samba pensioniraha koguda sarnaselt LHV poolt pakutava kasvukonto kohaselt? Kus määrad oma kontole, missuguses proportsioonis sooviksid missuguseid varasid ning sunnimehhanism koorib kontolt rahad ja algoritm ostab iga nädal vastavalt eelpool pandud sätetele, turuhinnaga soovitud varasid.
Oleks kuskil säärane ühistu sellise tootega. Küll ostaks.
Oleks kuskil säärane ühistu sellise tootega. Küll ostaks.
Mõned täpsustused Tuleva põhikirja osas allpool. Suured kõike Tulevat puudutavat kommenteerimast - see ongi ühistu eesmärk, et pensionikogujad ise timmiksid endale sobiva mudeli välja. Nüüd PeaLiku küsimustele vastused:
1. Meie viie aasta nõue on seatud ühistu liikmelisusele selleks, et kogutud kapital ikka fondivalitseja miinimumnõude täidaks ja see nõue on seaduslik. Me ei sunnimaista pensionikogujat ja liige võib oma pensionit koguda ükskõik millises pensionifondis.
2. Surmaga liikmelisus lõppeb ja liikmelisuse lõppemisega makstakse välja fondivalitseja loomisesse panustatud raha + väljamaksmata dividendid. Sarnaselt enda sooviga astuda ühistust välja.
3. Liikmed ei pea kindlasti kahju kinni maksma aga nad võivad nagu iga teise ühingu osanikud. Ühistu liikmed võivad ka otsustada, et ühistu likvideeritakse. See on ühistu liikmete otsus.
4. Volinike koosoleku mõte on, et säiliks ühistu juhtimine ka olukorras, kus ühistul on liikmeid rohkem kui ükski ruum suudab neid mahutada. Me võime selle nõude ka kaotada või numbrit suurendada kui liikmed seda soovivad.
5. Laenude andmine on õige küsimus, kuid siinkohal on siiski silmas peetud laenu ühistu tulevastele tütarühingutele. Igal juhul otsustab meil selliste laenude üle nõukogu.
6. Liikmeks astumine ja „ühine“ nupu klikkamine on kaks eraldi toimingut. Inimene saab ühineda meie eesmärgiga ka ilma liikmeks astumata (kuigi me pigem soovime saada liikmeid). Seega me ei käsitle „ühine“ nupu vajutust veel liikmeavalduse esitamisena (see muutub selleks koos maksega arveldusarvele).
1. Meie viie aasta nõue on seatud ühistu liikmelisusele selleks, et kogutud kapital ikka fondivalitseja miinimumnõude täidaks ja see nõue on seaduslik. Me ei sunnimaista pensionikogujat ja liige võib oma pensionit koguda ükskõik millises pensionifondis.
2. Surmaga liikmelisus lõppeb ja liikmelisuse lõppemisega makstakse välja fondivalitseja loomisesse panustatud raha + väljamaksmata dividendid. Sarnaselt enda sooviga astuda ühistust välja.
3. Liikmed ei pea kindlasti kahju kinni maksma aga nad võivad nagu iga teise ühingu osanikud. Ühistu liikmed võivad ka otsustada, et ühistu likvideeritakse. See on ühistu liikmete otsus.
4. Volinike koosoleku mõte on, et säiliks ühistu juhtimine ka olukorras, kus ühistul on liikmeid rohkem kui ükski ruum suudab neid mahutada. Me võime selle nõude ka kaotada või numbrit suurendada kui liikmed seda soovivad.
5. Laenude andmine on õige küsimus, kuid siinkohal on siiski silmas peetud laenu ühistu tulevastele tütarühingutele. Igal juhul otsustab meil selliste laenude üle nõukogu.
6. Liikmeks astumine ja „ühine“ nupu klikkamine on kaks eraldi toimingut. Inimene saab ühineda meie eesmärgiga ka ilma liikmeks astumata (kuigi me pigem soovime saada liikmeid). Seega me ei käsitle „ühine“ nupu vajutust veel liikmeavalduse esitamisena (see muutub selleks koos maksega arveldusarvele).
"Suured tänud .." pidi teine lause sisaldama - LHV portaal on finantsmaailmale omaselt väga kiire ja meiesugusele "osta ja hoia" investorile veidi äkiline.
Tuleva idee on üllas, aga ühe asjaga pannakse pange ..õigemini asja tuumaga.
ETF-d EI SAA EGA TOHI OLLA VÕRDLUSBAASIKS.
see, et passiivne fondide juhtimine on tootnud viimasel aaastal X rohkem kui aktiivne ei tähenda, et see tulevikus nii on.
ja miskipärast on komme võrdlustesse tuua paremad ETF-d.
ETF-d EI SAA EGA TOHI OLLA VÕRDLUSBAASIKS.
see, et passiivne fondide juhtimine on tootnud viimasel aaastal X rohkem kui aktiivne ei tähenda, et see tulevikus nii on.
ja miskipärast on komme võrdlustesse tuua paremad ETF-d.
Osta natuke kulla ETFi?
natuke Saksamaa ETFi?
natuke commodity ETFe?
2 aastat hiljem..
Miks tootis Hiina ETF rohkem?
Miks olete Global ETFs kui lokaalne tootis märksa paremini?
natuke Saksamaa ETFi?
natuke commodity ETFe?
2 aastat hiljem..
Miks tootis Hiina ETF rohkem?
Miks olete Global ETFs kui lokaalne tootis märksa paremini?
Oehh, läheb jälle rappa ära... Kogu selle asja idee on, et investeeritakse globaalsesse ETFi (a la VT) ja ei hakata ise kokku panema mingit allokatsiooni. Muidu oleme ringiga alguses tagasi. Kindlasti on igal aastal mingeid kohti kus oleks rohkem teeninud aga see on rohkem tagantjärgi tarkus. Turgu võib igaüks ise proovida oma ülejäänud rahaga biitida, aga 30+ aastane penisoniinvesteering (mis laekub igakuiselt ja võimaldab ajas hajutada) võiks rahulikult teenida turutootlust - minimaalsed kulud.
abesiki - pole päris nõus selle kommentaariga. Tuleva toode on ikkagi mõeldud "market cap weighted" indekseerimiseks. Aktsiate osas on selleks MSCI World indeksi träkkerid, nagu see Vanguardi toode on, mis võrdluses kasutatakse ning võlakirjade osas, kus dimensioone natuke rohkem kui "market cap" (näiteks duratsioon, reiting või emitendi tüüp) saab võtta Barclays AGG indeksi aluseks, mida träkkida. (tõele au andes tekivad siin küll FI poolsed piirangud palju saab "välisvaluutas" nagu USD asju omada, seega on võrdlus tehtud Eurotsooni paberitega).
Tuleva eesmärk on investeerimisotsuseid mitte teha ja sellest lähtuvalt on "market cap weighting" ainuke viis, ehk siis nn. "enhanced indexing" millele Sina viitad kus midagi kavaldama hakatakse, ei ole plaanis (juhul kui ühistu liikmed muidugi kunagi tulevikus ei arva, et peaks ikkagi mõne "äkilise toote" ka tegema).
Tuleva eesmärk on investeerimisotsuseid mitte teha ja sellest lähtuvalt on "market cap weighting" ainuke viis, ehk siis nn. "enhanced indexing" millele Sina viitad kus midagi kavaldama hakatakse, ei ole plaanis (juhul kui ühistu liikmed muidugi kunagi tulevikus ei arva, et peaks ikkagi mõne "äkilise toote" ka tegema).