Pensionifondid - milleks kära?

Mulle tuleb perioodiliselt iga kuu LHV-st pensionifondi kohta hõiskeid, kuidas see tõusis mõne punktiga siia või tänna. See on nii pikaajaline investeering, mis pagana pärast peaks iga kuu seda analüüsima, see on puhas müra. Pealegi, mul on alati põhjust kurvastada, kui LHV kiitleb tõusuga, ma ju pean järgmisel kuul KALLIMALT osakuid ostma, mina näeks pigem sellist reklaami sobivana, et “yess, pensionifond kukkus veelgi, saame odavalt juurde osta ja kui oleme aastatega odavalt juurde ostnud, siis tõus võimendab alginvesteeringut”

Mulle on üsna oluline kas pensionifond 1 on viimasel 12 kuul suutnud näidata 13,19% tootlust ja et pensionifond 2 suutnud näidata samal perioodil 2,25% tootlust. Tootluste vahe 5 kordne. Ei tahaks 40 aasta pärast üllatusena leida, et läks jah veidi nihu fondi valikuga.

http://www.pensionikeskus.ee/?id=600
ei usu, et sulle meeldiks lugeda teksti "fondiosaku väärtus langes eelmisel kuul 10% ning osakuomanikud said taas väga odavalt juurde osta. Saavutasime sellise olukorra tänu XXX aktsia suure kahjumiga müümisele. Lisasime oma portfelli veel väga riskantseid investeeringuid OTCB turult ning loodame, et järgneval kuul saame osakuid veel odavamalt müüa".
12 kuud - nõus
1 kuu - juhuslik müra, nii nagu me ei saa ühe päeva ilma põhjal otsustada, kas sügis tuleb külm või soe
Aimar, aga päris naljakas oleks küll sellist kirja saada :)
Iseenesest pole ju midagi halba ka selles, et venemaa ja idabloki aktsiaid soodsalt juurde osta :D

Alo, 13.19% on LMK50 fondi tootlus, aga millele vihjad 2.25%-ga?


Karbes, õige suund. Mitte küll otseselt LHV fondi suhtes, nad pole ju mingi erand. Aga liiga palju rõhuvad kõik lühi-ajaloolisele tootlusele ja mitte investeeringu sisule. Mul sellega seoses on olnud mõttes üks "suur pensionifondide test" teha, aga see parasjagu ajamahukas ja II samba lõppkuupäev läheneb kiirestikiiresti ...
Üldiselt arvestades fondide vahel liikumise piiratust on tõenäoliselt optimaalne kord aastas ehk enne vahetusvõimaluse "lukustumist" teavitada fondide käekäigust, võimalusel ka tuleviku ootustest/ nägemustest.
Siin küsimus, et mitu puud on mets, ehk kord kvartalis vast optimaalsem.

Minupoolne viga 13,19% asemel peab olema 12,19% ja võtsin numbrid pensionikeskuse lehelt aktsiapensionifondidest parima ja halvima 12 kuu tootlusega fondi.
Kõige halvema tootlusega on algusest Sampo Pension intress, mis on 100% võlakirjafond, 50% aktsiafondiga võrdlus ei näita vist midagi eriti?
Ok sorry, sa vaatasid 12 kuu tootlusi, mitte aegade algusest (see 13.19%)
Eks alati on kasulik omale sobiv periood valida. Märgiks siis ka selle ära, et LHV LMK50 on viimase 3 kuu tootluse põhjal konkurentsitult viimasel kohal. :)
FI määrus, mis pole veel vastu võetud küll:
6. Fondi tootluste avaldamine
(3) Reklaamis tuleb fondi tootlus esitada vähemalt ühe kalendriaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril ning lõppeb 31. detsembril. Perioodide osas, mis on lühemad kui üks kalendriaasta, on keelatud fondi tootluse viimine aasta baasile.
Kärbsele: eks see pensionifond on nagu iga teine pikaajaline investeering aktsiatesse või muudesse varadesse. Ja ma pean seda küll suhteliselt normaalseks, et investor vähemalt korra kuus oma investeerimisportfellile pilgu peale heidab. Eks oluline ongi jälgida tulemusi, lähtudes turuolukorrast ja taustsüsteemist, et piisavalt vara avastada, kui midagi on valesti ja siis reageerida. Kui ikka aktsiaturgudel on suur tõusukuu ja su 50% aktsiatesse investeeriv pensionifond kukub, siis võiks tekkida küll inimesel küsimus, et mis toimub.

Oleme proovinud LHV fondides ühe põhilise reeglina alati aktsiaosakaalu maksimaalsena hoida sellega korrelatsiooni aktsiaturgudega suurendades ja samuti maksimeerides pikaajalist tootlust. See on tõusuperioodidel ka hästi tulemustest välja paistnud ja meile ka juba selgelt edu toonud. Teine oluline asi on raha hulga minimaalsena hoidmine. Mulle arusaamatutel põhjustel hoiavad mitmed fondid märgatavat osa varadest rahas. Olukorras, kus esimesed märkimisväärsed väljumised fondidest on alles mägede taga, hävitab see taas mõttetult tootlust.

Selliseid asju võiks üks vähegi teadlik investor ikka jälgida ja arvestades, kui suureks see II sammas paarikümne aastaga tegelikult kasvab paljude inimeste portfellis, ei ole kord kuus pilgu peale heitmine küll liiast usun.

Tootlust eelistame ise mõõta reaalses inimese vara kasvatamises ja Äripäev teeb selles osas tänuväärset tööd oma Kogumispensioniga Liituja Käekäigu tabelit arvutades. Siin ei ole mingit perioodidega manipuleerimist ega demagoogiat. Selgelt näha, kes kui palju vara kasvatanud.

viimane seis siin:
/images/files/AP290906.jpg

Vara reaalsest kasvatamisest rääkides tuleb inflatsioon ka mängu. Ja tundub, et nii tagasi kui edasi vaadates on see väga oluline teema Eesti puhul. Ise paneksin raha hea meelega kuni 100% aktsiatesse investeerivasse fondi. Aga see ei ole vist eriti reaalne, et pensionireformi põhimõtteid lähiajal üle vaatama hakatakse.

Taktikalises ja ajutise iseloomuga raha osakaalus ei näe küll midagi halba eeldusel, et tegemist on aktiivselt aktsiaid valiva fondiga. Parem üleöödepo kui lasta vahepeal kalliks tõusnud aktsial taas odavaks kukkuda. Muidugi suurusjärk peaks ikka mõistlik olema. Kui tegemist on puhtalt indeksitesse investeeriva fondiga, siis on muidugi teine lugu.

Aga kokkuvõtteks - ma ei ole kuskil seni näinud tõeliselt tabavat ja adekvaatset pensionifondide portfellide analüüsi. Tootluste võrdlemine on ainult üks osa sellest. Eks üks põhjuseid on ilmselt selles, et enamus fonde ei avalda igakuiselt kogu portfelli.

Alo,
Sina kui tuntud investeerimisspetsialist peaksid ülihästi teadma, et kapitali kasvatamise tähtsaim eeldus on kapitali kaitsmine.
Võib-olla sa ei ole minuga nõus, kuid mulle tundub, et järjest enam muutub tõenäoliseks ülemaailmse majanduskriisi tulek. Et see, mis toimus 1929. aastal Ameerikas, toimub samal ajal terves maailmas korraga ning sellisel juhul ei ole kapitalil kuhugi pakku pageda.
Kevadine korrektsioon oli päris hea näide sellest, kui vähe kaitset pakub aktsiaportfelli diferentseerimine. Seega, millest teeb väljamakseid selline pensionifond, mis koosneb sajaprotsendiliselt aktsiatest ajal, kui enamikku maailma riike tabab börsikrahh ühel ajal?

Üleilmastumine sisaldab ohte, millest osa me ei suuda ette kujutada enne, kui need on käes.
Räägitakse, et 80% fondidest jääb indeksile alla. LHV pensionifondid kasutavad investeerimiseks indeksaktsiaid ehk siis peaksid näitama turu keskmist tootlust. Kui ma nüüd löön lahti Pensionikeskuse kodulehekülje, siis nii võlakirjafondide kui ka aktsiaosakaaluga fondide hulgas on konkurentsitult esimene LHV. Statistiliselt jääb siis nn turu keskmisele alla 100% fondidest (kes üritavad turgu lüüa). Masendav. Pensionikeskuse lehel on ära toodud ka riskiaste, mis on LHV fondidel kas madalam või keskmine. Seega võtavad mitmed teised fondijuhid ka suuremaid riske, aga tootlust ei õnnestunud suurendada.

Räägitakse, et keskmise tasemega fondijuht jääb reeglina alla ka ahvile, kes teeb oma valiku nooli aktsiate suunas lennutades. Kuna 100% fondidest on seni indeksile alla jäänud, siis saab rääkida pigem nõrkadest fondijuhtidest. Seega soovitan järgmise fondijuhi valikul astuda läbi ka loomaaiast.
martk, isegi 50% aktsiaportfelli puhul on soovitatav strateegia, kus mõned aastad enne pensionile minekut muudad oma portfelli konservatiivsemaks, et kaitsta end üllatuste vastu. Serga minu arust oleks täitsa hea mõte 100% aktsiaportfellil.
Alvar, millest selline arvamus, et turu keskmist a'la SP500 ei ole võimalik indeksaktsiatest koosneva portfelliga lüüa? Erinevatel sektoritel ja regioonidel põhinevate ETF'ide valik on väga suur. Ei ole mingi probleem muuta portfellis mõne tööstusharu osakaalu võrreldes SP500 omaga. Aga ja, iseasi kas see ka tootlust parandab.
Asto, minu point oli selles, et LHV pensionifondid, kes paigutavad raha indeksaktsiatesse on teisi fonde löönud pika puuga. Teised fondijuhid on tegelenud aktiivselt väärtpaberite ja ka regioonide (näiteks suur KIE osakaal) valikuga, kuid edutult. Nad üritavad turgu lüüa (LHV pensionifonde), kuid on kokkuvõttes hoopis alla jäänud. LHV pensionfondid peaksid kõige paremini kajastama maailma aktsia- ja võlakirjaturgude käekäiku (suur hajutatus). Ma võibolla ei väljendanud ennast alguses kõige paremini. Veidi vildakas lause oli, soovisin öelda, et 100% aktiivselt juhitud fondidest (nende hulka ei kuulu LHV) on jäänud indeksile alla. Pean veel märkida, et mul pension tiksub LHV-s.
Kiusatus on küll suur kirjutada selle teema kohta pikemalt, aga ma ei tee seda:)

Portfellide sisulist võrdlust võiksid ikka sõltumatud eksperdid teha, aga tõesti ei tea kust neid võtta või mis neid motiveeriks:)