"võiks rahulikult teenida turutootlust.."
Sellist asja pole olemas. See on müügiaregument, et müüa mingi 5,000 aktsia portfelli või siis 500.
Ekisteerivad investeeringud mis on hetkel tehtud ja plaanitakse teha tulevikus. Väita, et viimased 10 aastat on suvaline Global fond parem olnud ei tähenda, et ta järgmised 10 aastat on.
ei peagi parem olema. Piisab kui on ok. Parem on ta ikka kui see sama suvaline fond ja kolm korda kõrgemad teenustasud.
https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/fonditasude-vordlused/
Mingi aja pärast on kõik pensionifondi tasud sul kukkunud. 0,6%ni või 0,8%ni - mingit erilist vahet pole. Kõik uued ja vanad tegijad jäävad enam-vähem samasse auku.
LHV-l peaks tasud kukkuma Danske ostuga lähitulevikus?
Pensionifondide kõrged tasud oli minevik. Tulevik on pensioni kogujale odav.
aga veelkord
Suvalise Vanguardi Global fondi ostmine ei taga sul mingit tootlust, ka võrdluses.
ja teie ei investeeri Eesti turule?
LHV vist vaikselt suurendab oma investeeringuid siinmail?
Kindlasti peaks ja võiks pensionifondid EESTIsse oluliselt rohkem investeerida.
Mingi aja pärast on kõik pensionifondi tasud sul kukkunud. 0,6%ni või 0,8%ni - mingit erilist vahet pole. Kõik uued ja vanad tegijad jäävad enam-vähem samasse auku.
LHV-l peaks tasud kukkuma Danske ostuga lähitulevikus?
Pensionifondide kõrged tasud oli minevik. Tulevik on pensioni kogujale odav.
aga veelkord
Suvalise Vanguardi Global fondi ostmine ei taga sul mingit tootlust, ka võrdluses.
ja teie ei investeeri Eesti turule?
LHV vist vaikselt suurendab oma investeeringuid siinmail?
Kindlasti peaks ja võiks pensionifondid EESTIsse oluliselt rohkem investeerida.
Kui teha eeldus, et pensionifondid toodavad vähe saab täna valida LHV pensionifondi XS mille valitsemistasu on 0,7% ja kõik mured on lahendatud.
Muideks, Tuleva puhul on tegemist fondi fondiga !! Mitte ise ei hakata ETFi tegema, vaid selleks makstakse USA fondihalduritele, et nemad teeksid nende eest fondi ehk teisisõnu pealtnäha võib olla odavam teenustasu, aga sisse on peidetud veel rohkem teenustasusid.
Tuleva ostab USAst fondijuhtimisteenust, mille tasusid pole kohe näha.
Tuleva ostab USAst fondijuhtimisteenust, mille tasusid pole kohe näha.
Me räägime juba väga pikast perioodist, 14 aastast. Atonen on juba viidanud, et suurim, Swed kaotas raha, mida ei ole võimalik enam tagasi saada mingil moel.
abesiki
LHV vist vaikselt suurendab oma investeeringuid siinmail?
Liigagi vaikselt.
L fondi Q1 investeeringute aruandes komistas pilk uuele tulijale aktsiaportfellis. 1,2 miljonit Roovlimae Holdingusse. Kodumaale investeerimine on kuum teema, huvitav et seda fakti pole asjaosaliste poolt silbigagi kommenteeritud.
- potentsiaalne rahvaaktsionär urgitseb
heh, abesiki, senine praktika näitab, et kalli raha eest seaduse garantiiga kasvavat rahamassi "aktiivselt juhtinud" fondid on suutnud endale teenida märkimisväärselt rohkem raha kui tulevastele pensionäridele. see on iseenesest tore küll, kogu rahvas nuumab sundkorras kuldpõrsakesi. ja muidugi põrsakesed tahtsidki nüüd kohe lähiajal tasusid langetada ja mingi aja pärast need kindlasti kukuvad jne, ainult seni on tuul olnud vastu ja suusk pole pidand..
kui tuleva saabumise tulemusena senised fondid oma tasud veidigi rohkem õigustatud tasemele langetavad ja tuleva enda plaanid miskipärast ei õnnestugi, oleks siiski õige tulevale väike medal anda.
kui tuleva saabumise tulemusena senised fondid oma tasud veidigi rohkem õigustatud tasemele langetavad ja tuleva enda plaanid miskipärast ei õnnestugi, oleks siiski õige tulevale väike medal anda.
Omaette küsimus on ka see, et kas oleks õige anda teise riigi jurisdiktsiooni valitsema (USA, Saksamaa, Venemaa vmv.) meie pensionirahad..
abesiki - tõstatad huvitava teema, oleks hea teada palju maksavad täna fondihaldurid teistele fondidele kuhu nad raha edasi investeerivad. See on vist ka tuntud kui TER (total expense ratio), mida täna minuteada fondid ei raporteeri. Rahad, mis edasi investeeritakse teistesse "oma maja fondidesse", "private equity" või kinnisvara fondidesse maksavad omakorda kuni 2% haldustasu või isegi 20% edukustasu.
Selles mõttes tundub see, et Tuleva maksab näiteks Vanguardi indeksfondi investeerides Vanguardile (mis muideks on ka ühistu kes tegutseb oma investorite huvides) selle 0,05% tasu ära kindlasti odavam TER mõistes, mida täna olemasolevad pensionifondid "all-halduritele" maksavad.
Alusvara juristiktsioon on niikunii täna igalpool maailmas... Eeldatavasti on tulevastel pensionäridel laenuvaba kinnisvara eestis juba olemas, ehk eestiga seotud riski ka piisavalt... Äkki ei peaks kõiki pensionimune ühes geograafias hoidma...
Selles mõttes tundub see, et Tuleva maksab näiteks Vanguardi indeksfondi investeerides Vanguardile (mis muideks on ka ühistu kes tegutseb oma investorite huvides) selle 0,05% tasu ära kindlasti odavam TER mõistes, mida täna olemasolevad pensionifondid "all-halduritele" maksavad.
Alusvara juristiktsioon on niikunii täna igalpool maailmas... Eeldatavasti on tulevastel pensionäridel laenuvaba kinnisvara eestis juba olemas, ehk eestiga seotud riski ka piisavalt... Äkki ei peaks kõiki pensionimune ühes geograafias hoidma...
smith
PeaLik, kas sa lahmid puusalt või oled üldse ühistu kui olemusega kursis? Viimasel juhul saaksid nii mõnelegi oma püstitatud küsimusele vastuse.. Ühistu liikmetel on tavaliselt kõigil 1 hääl, hoolimata paigutatud kapitali mahust, mis tähendab, et nahka üle kõrvade tõmmata on ikka väga keeruline.
Olen ise kahe ühistu liige ja neist ühes ka volinik. Pole arvanudki, et keegi plaaniks selle üritusega teistel nahka üle kõrvade hakata tõmbama. Vastupidi, olen pikalt oodanud värsket verd pensioniturule ja seda just madalate tasumääradega, passiivse fondijuhtimise suunas. Lihtsalt ühistu põhikiri on toores ja tahab õigusselguse ja läbipaistvuse huvides veel lihvi saada. Ongi kõik.
tonup, tänud täpsustamast! Osade vastuste osas oleks siiski täiendavaid kommentaare:
Loe põhikirja punkti 4.2.2. Ühistu liige peab vastama nõudele, et on suunanud oma II samba pensionimakse Ühistu omatud fondivalitseja pensionifondidesse. Seda punkti ei anna kohe kuskilt otsast ühelgi teisel moel tõlgendada.
Ühistu liikmelisus koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega (sh. rahaliste) on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega ole seega Pärimisseaduse mõistes pärand. Põhikirja punkt 7.3 reguleerib vaid rahalise hüvitise maksmise liikmele. Minu arust jääb asi siin lahtiseks. Õigusselguse huvides võiks p7.3 täiendada, laiendades hüvitise õigustatud saajate ringi pärijatega (liikme surma korral) või reguleerida pärimisküsimused eraldi punktis/peatükis.
See on ühistu liikmete enamusotsus. Vähemuses liikmete jaoks võib p9.1 koostoimes punktidega 6.1.3 ja 7.1 probleemseks osutuda. Oletagem näiteks, et liige kaotab usu ühistu ärimudeli jätkusuutlikusse, aga üldkoosoleku enamus pole sama meelt ning kohustab teda iga natukese aja tagant jälle €10 000 sisse maksma ... ja nii viis aastat jutti (jah, utreeritud näide, aga praeguse põhikirja kohaselt täiesti võimalik). Sellises olukorras peaks liikmel olema võimalus ühingust lahkuda, aga paraku põhikiri seab välja astumisele ajalise piirangu...
Volinike peatükiga (p13) on kõik kõige paremas korras. Loomulikult tekib iga vähegi suurema ühistu korral kvoorumi kokku saamise probleem. Arusaamatuks jäi, miks on lisaks volinike peatükile vaja veel punkti 12.5? Millistel juhtudel rakendub 12.5 ja millistel 13.1 või on need mõeldud lihtsalt mingil põhjusel üksteist dubleerima?
Huvitav küll, peale nupule "ühine" vajutust potsatas postkasti kiri, mis algab lausega: "Sinu ühistuga liitumise avaldus on esitatud. Selleks, et ühistu juhatus sinu avalduse läbi vaataks, palun kanna enda nimega pangakontolt* üle liitumistasu ..." jne. Siit jääb küll mulje, et maksega arveldusarvele algab hoopis esitatud liikmeavalduse läbi vaatamise menetlus. See on muidugi kosmeetilist laadi probleem, aga mõni kuri inimene võib sellest hiljem kinni hakata ja väita, et selliselt taotletud on liikmelisused on kehtetud kuivõrd on vastuolus põhikirjaga. Korrektsuse mõttes oleks targem ikkagi asi korda teha.
tonup
1. Me ei sunnimaista pensionikogujat ja liige võib oma pensionit koguda ükskõik millises pensionifondis.
Loe põhikirja punkti 4.2.2. Ühistu liige peab vastama nõudele, et on suunanud oma II samba pensionimakse Ühistu omatud fondivalitseja pensionifondidesse. Seda punkti ei anna kohe kuskilt otsast ühelgi teisel moel tõlgendada.
tonup
2. Surmaga liikmelisus lõppeb ja liikmelisuse lõppemisega makstakse välja fondivalitseja loomisesse panustatud raha + väljamaksmata dividendid. Sarnaselt enda sooviga astuda ühistust välja.
Ühistu liikmelisus koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega (sh. rahaliste) on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega ole seega Pärimisseaduse mõistes pärand. Põhikirja punkt 7.3 reguleerib vaid rahalise hüvitise maksmise liikmele. Minu arust jääb asi siin lahtiseks. Õigusselguse huvides võiks p7.3 täiendada, laiendades hüvitise õigustatud saajate ringi pärijatega (liikme surma korral) või reguleerida pärimisküsimused eraldi punktis/peatükis.
tonup
3. Liikmed ei pea kindlasti kahju kinni maksma aga nad võivad nagu iga teise ühingu osanikud. Ühistu liikmed võivad ka otsustada, et ühistu likvideeritakse. See on ühistu liikmete otsus.
See on ühistu liikmete enamusotsus. Vähemuses liikmete jaoks võib p9.1 koostoimes punktidega 6.1.3 ja 7.1 probleemseks osutuda. Oletagem näiteks, et liige kaotab usu ühistu ärimudeli jätkusuutlikusse, aga üldkoosoleku enamus pole sama meelt ning kohustab teda iga natukese aja tagant jälle €10 000 sisse maksma ... ja nii viis aastat jutti (jah, utreeritud näide, aga praeguse põhikirja kohaselt täiesti võimalik). Sellises olukorras peaks liikmel olema võimalus ühingust lahkuda, aga paraku põhikiri seab välja astumisele ajalise piirangu...
tonup
4. Volinike koosoleku mõte on, et säiliks ühistu juhtimine ka olukorras, kus ühistul on liikmeid rohkem kui ükski ruum suudab neid mahutada.
Volinike peatükiga (p13) on kõik kõige paremas korras. Loomulikult tekib iga vähegi suurema ühistu korral kvoorumi kokku saamise probleem. Arusaamatuks jäi, miks on lisaks volinike peatükile vaja veel punkti 12.5? Millistel juhtudel rakendub 12.5 ja millistel 13.1 või on need mõeldud lihtsalt mingil põhjusel üksteist dubleerima?
tonup
6. Seega me ei käsitle „ühine“ nupu vajutust veel liikmeavalduse esitamisena (see muutub selleks koos maksega arveldusarvele).
Huvitav küll, peale nupule "ühine" vajutust potsatas postkasti kiri, mis algab lausega: "Sinu ühistuga liitumise avaldus on esitatud. Selleks, et ühistu juhatus sinu avalduse läbi vaataks, palun kanna enda nimega pangakontolt* üle liitumistasu ..." jne. Siit jääb küll mulje, et maksega arveldusarvele algab hoopis esitatud liikmeavalduse läbi vaatamise menetlus. See on muidugi kosmeetilist laadi probleem, aga mõni kuri inimene võib sellest hiljem kinni hakata ja väita, et selliselt taotletud on liikmelisused on kehtetud kuivõrd on vastuolus põhikirjaga. Korrektsuse mõttes oleks targem ikkagi asi korda teha.
To: PeaLik. Sinu ja paljude teiste huviliste ning juba liitunute kommentaaridest oleme leidnud, et põhikiri vajab muutmist ja teeme selle esimesel koosolekul ära. Kas tahaksid aidata meid tingimusi lihvida? Kirjuta mulle tonu.pekk@tuleva.ee. Seniks loeme sinu ja teiste ettepanekuid siit rubriigist.
Rääkides haldustasudest, siis Eestis ongi fonde juba regulatiivselt kallim pidada. Võrdlesin 2a tagasi, et kõiksugused depoo, custody, järelvalve jms tasud on kokku suuremad kui nt. Taani fondidel kõik kulud kokku. Eestis maksis fondivalitseja keskmiselt ca. 0.22% p.a. kohe mõnele regulatiivselt määratud osapoolele edasi. Sealjuures oli huvitav, et kuigi mahud olid aastatega palju kasvanud, siis kõik kohustuslikud tasud olid seadusega ette nähtud maksimaalsel tasemel algusest peale. Fondide endi haldustasude ülemine piir alanes koos mahtudega, regulaatoril mitte. Ma pole samas 100% kindel, kas sama süsteem kehtib tänaseni.
Teine lisanduv kulu on igasugune lisaregulatsioon, compliance, jne. Kohati on nõuded läinud täiesti absurdseks, aga keegi kusagilt EC direktiivist tõlgib mõne uuenduse ja siis hakatakse koos täitma. Sealjuures on 95%+ regulatsioonist selline, mis ei hoiaks ära minevikus toimunud fopaasid ega vähenda ka tegelikke investeerimisriske. Peamiselt keskendub regulatsioon sellele, et kui fekaal ventilaatorisse satub, siis oleks kõik paberid korrektselt kaustades olemas ja keegi otseselt süüdi ei jääks. Kõige selle saavutamiseks peab hulka inimesi palgal hoidma, kellel päriselt väärtust loovat otstarvet ei ole.
Ja kuidagi ei saa mööda müügipoolest. Objektiivset reaalsust vaadates on keskmisel inimesel tasudest täiesti ükskõik. Ta ei vali fondi selle järgi, kellel on madalamad tasud, vaid selle järgi, kes teda kõige tihemini ja veenvamalt kõnetab. Pole vahet, kas kaubanduskeskuses või pangakontoris. Peaasi, et keegi räägiks. Paraku on see rääkimine üsna kulukas ja sööb fondivalitseja 'ebamõistlikult kõrgetest haldustasudest' suure osa ära. Ega fondivalitsejatele see ei meeldi, aga kui veidi passiivsemalt võtta, siis lähevad kliendid suure hooga "rääkijate" poole üle. Sealjuures on laias pildis ka ükskõik, mida rääkida. Vastavalt fondivalitsejale ja ilmale võib rääkida tasudest, tootlusest, mahtudest, 100-aastasest kogemusest, pehmetest loomadest, kodumaa majanduse toetamisest, kohe-kohe käes olevast kohalikust kriisist vms.
Kokkuvõttes, kui süsteemi peaks täna muutma hakkama, siis kuluks ära analüüs, kui palju raha on II samba algusest alates kokkuvõttes ära räägitud, ära reguleeritud, ära järelevalvatud jms. Ja muidugi kui palju sellest on fondivalitsejatele kasumireale jõudnud. Pakun, et proportsioonid oleks paljudele üllatuseks.
Teine lisanduv kulu on igasugune lisaregulatsioon, compliance, jne. Kohati on nõuded läinud täiesti absurdseks, aga keegi kusagilt EC direktiivist tõlgib mõne uuenduse ja siis hakatakse koos täitma. Sealjuures on 95%+ regulatsioonist selline, mis ei hoiaks ära minevikus toimunud fopaasid ega vähenda ka tegelikke investeerimisriske. Peamiselt keskendub regulatsioon sellele, et kui fekaal ventilaatorisse satub, siis oleks kõik paberid korrektselt kaustades olemas ja keegi otseselt süüdi ei jääks. Kõige selle saavutamiseks peab hulka inimesi palgal hoidma, kellel päriselt väärtust loovat otstarvet ei ole.
Ja kuidagi ei saa mööda müügipoolest. Objektiivset reaalsust vaadates on keskmisel inimesel tasudest täiesti ükskõik. Ta ei vali fondi selle järgi, kellel on madalamad tasud, vaid selle järgi, kes teda kõige tihemini ja veenvamalt kõnetab. Pole vahet, kas kaubanduskeskuses või pangakontoris. Peaasi, et keegi räägiks. Paraku on see rääkimine üsna kulukas ja sööb fondivalitseja 'ebamõistlikult kõrgetest haldustasudest' suure osa ära. Ega fondivalitsejatele see ei meeldi, aga kui veidi passiivsemalt võtta, siis lähevad kliendid suure hooga "rääkijate" poole üle. Sealjuures on laias pildis ka ükskõik, mida rääkida. Vastavalt fondivalitsejale ja ilmale võib rääkida tasudest, tootlusest, mahtudest, 100-aastasest kogemusest, pehmetest loomadest, kodumaa majanduse toetamisest, kohe-kohe käes olevast kohalikust kriisist vms.
Kokkuvõttes, kui süsteemi peaks täna muutma hakkama, siis kuluks ära analüüs, kui palju raha on II samba algusest alates kokkuvõttes ära räägitud, ära reguleeritud, ära järelevalvatud jms. Ja muidugi kui palju sellest on fondivalitsejatele kasumireale jõudnud. Pakun, et proportsioonid oleks paljudele üllatuseks.
Päeva lõpuks inimest ei huvita see, palju tuleb igasugu tasudena ära maksta, vaid see, kuidas tema raha kasvab. Usun, et nõus oldaks vabalt ka kõrgema tasuga, kui seetõttu ka pensile minnes suurem kopikas taskusse kukub. Ausaltöeldes olen enda valitud fondi tootlusega enam-vähem rahul ja ei näe erilist probleemi, milleks see kära..
Nüüd jääb ainult oodata, kas see juhtub homme või hiljemalt ehk ülehomme, millal tehakse Ain H. ja Jüri M. kaasosalemisel Tallinna Munitsipaalne Teise samba fond, millel tasusid pole ja investeeritakse ainult Eestisse. Esimesed investeeringud plaanis teha Tallinna Televisiooni 99 aastastesse võlakirjadesse, lasteraamatu "Jõulime" järge "Jaaniime" ja "Edgari ime" väljaandmisse 14 keeles, Tallinna Munitsipaalpanga võlakirjadesse jne
Tallinna PPP projektide tulususest võib keskmine pensionifondi valitseja ainult und näha. Riskiga kaalutult veel iseäranis.
Munitsipaalpolitsei, munitsipaal-TV, munitsipaalpension...
arvon
Nüüd jääb ainult oodata, kas see juhtub homme või hiljemalt ehk ülehomme, millal tehakse Ain H. ja Jüri M. kaasosalemisel Tallinna Munitsipaalne Teise samba fond, millel tasusid pole ja investeeritakse ainult Eestisse. Esimesed investeeringud plaanis teha Tallinna Televisiooni 99 aastastesse võlakirjadesse, lasteraamatu "Jõulime" järge "Jaaniime" ja "Edgari ime" väljaandmisse 14 keeles, Tallinna Munitsipaalpanga võlakirjadesse jne
sakuska
Tallinna PPP projektide tulususest võib keskmine pensionifondi valitseja ainult und näha. Riskiga kaalutult veel iseäranis.
Te mõlemad vaatate objektiivsele reaalsusele otsa ja ei märka, mida te näete - Tallinnas JUBA ON munitsipaalpensionifondid, need on lihtsalt ülimalt personaalsed. Tallinn on nagu privaatpensionifondihaldur, pakutav teenus on vaid väga valitud klientidele. Otsa, Hermann, Rand, Tuulberg, Sõõrumaa. Lisaks on sammas ka privaatpanganduse juhil Edgaril ja mõnel varasemal kliendihalduril, näiteks Elmar.
Kui lävendit ei ületa ja kliendiks ei pääse, siis ole mureta - rahatrüki litsentsi (no risk ROE 30%) sa küll ei saa, aga see-eest saad kartuleid ja küttepuid. Nii, et ärge soiguge!
suffiksarvon
Nüüd jääb ainult oodata, kas see juhtub homme või hiljemalt ehk ülehomme, millal tehakse Ain H. ja Jüri M. kaasosalemisel Tallinna Munitsipaalne Teise samba fond, millel tasusid pole ja investeeritakse ainult Eestisse. Esimesed investeeringud plaanis teha Tallinna Televisiooni 99 aastastesse võlakirjadesse, lasteraamatu "Jõulime" järge "Jaaniime" ja "Edgari ime" väljaandmisse 14 keeles, Tallinna Munitsipaalpanga võlakirjadesse jnesakuska
Tallinna PPP projektide tulususest võib keskmine pensionifondi valitseja ainult und näha. Riskiga kaalutult veel iseäranis.
Te mõlemad vaatate objektiivsele reaalsusele otsa ja ei märka, mida te näete - Tallinnas JUBA ON munitsipaalpensionifondid, need on lihtsalt ülimalt personaalsed. Tallinn on nagu privaatpensionifondihaldur, pakutav teenus on vaid väga valitud klientidele. Otsa, Hermann, Rand, Tuulberg, Sõõrumaa. Lisaks on sammas ka privaatpanganduse juhil Edgaril ja mõnel varasemal kliendihalduril, näiteks Elmar.
Kui lävendit ei ületa ja kliendiks ei pääse, siis ole mureta - rahatrüki litsentsi (no risk ROE 30%) sa küll ei saa, aga see-eest saad kartuleid ja küttepuid. Nii, et ärge soiguge!
Peronism.