Aga horisont härrased, horisont. 10 aastat ei ole veel mingi näitaja. Kondratjevit mäletate?
pahurik
siin on sulle otsene vastus, kuidas nad said sulle muud rääkida?
https://www.pensionikeskus.ee/eesti-pensionisusteem/kusimused/
Riikliku pensioni kujunemisel on oluline osa kindlustusosakul. Kohustusliku kogumispensioniga liitumisel väheneb vanaduspensioni kindlustusosaku aastakoefitsiendi suurus, kuna väheneb inimese töötasult tasutud sotsiaalmaksu summa.
Uurisin seda teemat pühjalikumalt, kuna 1 töötaja oma firmas läks pensionile ja süüdstas mind, et firma on maksud maksmata jätnud jne, et teisel sama palk ja pension suurem. Seda räägiti kohe, et 52a sündinutel pole mõtet 2. sambaga liituda, sest liiga vähe aega raha koguda, nii siis nüüd oligi, st fondide tootlus kehva ja summad väikesed, aga riikliku pensioni koef kehvem ja saadki tünni,
Ja oot... 1983 ja hiljem sündinuil on II sammas kohustuslik?
See pensioniprobleem laheneb riigi poolt vaadatuna siis ju üsna pea iseenesest.
Kui uskuda Deutsche Panka, siis ka järgmise 10 aasta tootlus tuleb küllaltki nutune. Päris omapärane iseenesest, et enda majandusest tõmmatakse päris suur raha välja ja pannakse mujale "kasvama". Kui välisinvestorid paneks umbes sama suurusjärgu raha Eestisse tagasi, siis oleks kõik veel arusaadav, aga praegu seda lihtsalt ei ole.
pahurik
SK, just kirjutasin, et väheneb. Selle vörra väheneb su tööaasta koefitsent.
Riigil on plaanis staažiosa osakaalu pensionis jäjepidevalt vähendada. Kui seda plaani ilusasti järgitakse, on suht tõenäoline, et II samba "lisa" on suurem kui I samba "kaotus".
Samal ajal on II samba väljamaksetel selline oluline puudus, et väljamakse ajal seda enam ei indekseerita, I sammast aga küll.
Kokkuvõttes on suht võimatu ennustada kumb valik tulusam on.
Kusjuures, mitte keegi pole vaidlustanud seda 1983a ja hiljem sündinute II samba kohutsuslikkust kohtus. Huvitav, kuidas see põhiseadusega ikka kooskõlas on?
PeaLiK
OECD 2015 aruande andmetel on Eesti pensionifondide viimase kümne aasta keskmine reaaltootlus -1,7% p.a.
Mis seal rehnutis sees on huvitav? Kas see on lihtsalt tootlus või on see puhastootlus, kust on maha arvatud ka edukus-, haldus,- ja hooldustasud? Ärrmiselt huvitav oleks muide teada total pensionifonde haldavate finantsasutuste saadud tasud kogu perioodi jooksul. Ehk et kui palju on kõik kokku teeninud selle kümne aasta jooksul tekitatud -1,7% eest? See oleks lahe number, millega inimesi närvi ajada :)
ttrust
Kusjuures, mitte keegi pole vaidlustanud seda 1983a ja hiljem sündinute II samba kohutsuslikkust kohtus. Huvitav, kuidas see põhiseadusega ikka kooskõlas on?
Seadustesse ealiste iseärasuste sissekirjutamine on täiesti tavaline praktika. Muidu võiks ju vaidlustada [riikliku] pensioni kui niisuguse - et nagu mismõttes pritsitakse kellelegi pappi lihtsalt selle eest, et ta on X aastat vanaks saanud? Aga mina, aga mulle ??!
Selle aasta pensionitõusus tõuseb baasosa 6,27% , aastahinne tõuseb 5,13% .
Mõelge positiivselt, aastatega "kaotus" II sambaga liitumisest väheneb.
Mõelge positiivselt, aastatega "kaotus" II sambaga liitumisest väheneb.
Isegi Neivelt ütleb, et ei ole mõtet....
Ostke kulda, maad, kinnisvara (tingimuslikult), korralikke purjejahte. Midagi, mis säilitab väärtust. Mingi abstraktne "fond" või hunnik värvilisi (euronimelisi) pabereid seda pikemas perspektiivis kindlasti ei ole.
Ostke kulda, maad, kinnisvara (tingimuslikult), korralikke purjejahte. Midagi, mis säilitab väärtust. Mingi abstraktne "fond" või hunnik värvilisi (euronimelisi) pabereid seda pikemas perspektiivis kindlasti ei ole.
Jaapan on rahvastiku vananemisega meist mõnevõrra ees. Kas see on ka meie tulevik?
Vanurid vallutavad Jaapani vanglaid
Vanurid vallutavad Jaapani vanglaid
Fondihaldurit hinnatakse fondi mahu järgi. Mida suurem seda parem töö. Ja see reegel on kehtinud niikaua kui ma mäletan.
Kas see mis 2 samba puhul alles jääb peale kodaniku surma läheb ikka kodaniku lähikondsetele või saavad selle pangad endale? Vahepeal oli selline mõte?
Kas see mis 2 samba puhul alles jääb peale kodaniku surma läheb ikka kodaniku lähikondsetele või saavad selle pangad endale? Vahepeal oli selline mõte?
TNT
Fondihaldurit hinnatakse fondi mahu järgi. Mida suurem seda parem töö. Ja see reegel on kehtinud niikaua kui ma mäletan.
Kas see mis 2 samba puhul alles jääb peale kodaniku surma läheb ikka kodaniku lähikondsetele või saavad selle pangad endale? Vahepeal oli selline mõte?
see on ju päritav ja muud pole küll kuulda olnud, st ainuke mõte ongi selles. Nagu eespool juttu oli, sis 2. samba vörra kaotad esimeses.
Ei, 2011 oli pankade suur loby, et ei oleks päritav . Annad saba ja pangad saavad kasumit. Arvestades, et see kurjavaimu pensionisammastega sebimine on nii kaelamurdvalt raske töö.
Seda teemat on nämmutatud aga näiteks need nn riskivabad pinsifondid ei saagi kunagi miskit kellegile teenida matemaatiliselt. See ei ole lihtsalt võimalik. :)
Sebivad võlakirjadega , läbi häda saavad 2% või vähem aasta peale ja siis tuleb fondihaldur ja võtab naksti 2% haldustasudeks.
Seda teemat on nämmutatud aga näiteks need nn riskivabad pinsifondid ei saagi kunagi miskit kellegile teenida matemaatiliselt. See ei ole lihtsalt võimalik. :)
Sebivad võlakirjadega , läbi häda saavad 2% või vähem aasta peale ja siis tuleb fondihaldur ja võtab naksti 2% haldustasudeks.
Kas mitte polnud nii, et pensionile jäädes annad kogu fondi kindlustusfirmale, kes siis hindab sinu tervise ja vanuse järgi umbes palju sa veel elad ja siis määrab sulle kuumakse, mida saad surmani. Ja pärijad ei saa midagi.
SideKick
Kas mitte polnud nii, et pensionile jäädes annad kogu fondi kindlustusfirmale, kes siis hindab sinu tervise ja vanuse järgi umbes palju sa veel elad ja siis määrab sulle kuumakse, mida saad surmani. Ja pärijad ei saa midagi.
see oleneb fondis olevast summast, väikse vöid korraga välja vötta ja edasi vöid vötta kas fondipensioni või siis kolmas variant on kindlustus. Kui sured enne pensioni, siis igal juhul läheb pärijatele, mitte kaotsi.
Pensionile minnes saab kindlustuslepingu sõlmimisel valida garantiiperioodi, mille jooksul saadaolev raha igal juhul välja makstakse - kas isikule endale või siis tema pärijatele. Loomulikult on sellel oma mõju igakuise makse suurusele.
Näiteks:
Pensionifond oli 10208.- Igakuine pension 15 aasta jooksul on 47,92 EUR-20 % = 38,34 EUR/kuus.
Pensioni lepingu tasu 128.- ja iga-aastane haldustasu 20,13 EUR.
47,92x12x15=8626.-
10208.-EUR miinus väljumistasu-kindlustusseltsi lepingutasu-iga-aastane haldustasu-tulumaks.
Reaalselt kättesaadav summa on: 38,34x12x15=6901.- EUR
See oli parim pakkumine sel momendil ja arvutused on täis eurodes.
Pensionifond oli 10208.- Igakuine pension 15 aasta jooksul on 47,92 EUR-20 % = 38,34 EUR/kuus.
Pensioni lepingu tasu 128.- ja iga-aastane haldustasu 20,13 EUR.
47,92x12x15=8626.-
10208.-EUR miinus väljumistasu-kindlustusseltsi lepingutasu-iga-aastane haldustasu-tulumaks.
Reaalselt kättesaadav summa on: 38,34x12x15=6901.- EUR
See oli parim pakkumine sel momendil ja arvutused on täis eurodes.
Tabel variantidega: http://www.seb.ee/foorum/pension/millal-ja-kuidas-saab-ii-sambasse-kogutud-raha-valja-votta
zelinski
Pensionifond oli 10208.- Igakuine pension 15 aasta jooksul on 47,92 EUR-20 % = 38,34 EUR/kuus.
Täitsa perses ikka. Selle summa pealt saab vähese nuputamise järel juba dividendides 38,34 EUR/kuus kätte, ilma et algsumma üldse seejuures väheneks.
Pensionitega siis sama tuim röövimine nagu Tallinna linnas (kolmandik on sulas).